Kõigepealt kirjutan teemadel, mis eelmises postituses ka kajastust leidsid. Ukraina nn rakett-droon Paljanõtsa (väidetavalt pidavat selline kirjapilt ukrainlastele rohkem meeldima). Karel Kannel küsis igati asjakohase küsimuse, et mille poolest see turboreaktiivmootoriga varustatud droon erineb tiibraketist. Mida rohkem infot Ukraina poolelt selle drooni osas tuleb, seda selgem on, et sisuliselt ongi tegemist pisema tiibraketiga, millel on natuke suuremad tiivad.

Sellise mootoriga varustatud droon lendab küll kordades kiiremini, aga ta on ka võrreldes sarnaste sisepõlemismootorit kasutavate droonidega kordades kallim. Paljanõtsa kontekstis räägitakse Ukraina poolt hinnast alla miljoni dollari, samas kui Ukraina meedias on kirjutatud, et pikamaadroonide maksumus pidavat olema 200000 dollari kanti, aga need lendavad Paljanõtsast (väidetav lennuulatus kuni 650 kilomeetrit) kordades kaugemale. Ukrainale on nn rakett-droon siiski oluline, sest nii pika lennuulatusega tiibrakette neil ei ole ja selliseid rakette ei plaani ka ükski lääneriik tänase teadmise kohaselt anda.

Vanast ajast olid Ukrainale jäänud mõned küllaltki suured reaktiivmootoriga droonid, aga need on sõja käigus ära kasutatud. Venemaal on jutt Paljanõtsa droonidest põhjustanud küllaltki valusa reaktsiooni, sest viimase aja Ukraina edukad droonirünnakud näitavad, et kui ei saada õhutõrjekomplekside puudusel hakkama sisepõlemismootoriga droonidega, siis Paljanõtsaga ammugi mitte.
Venemaal pälvis omajagu tähelepanu ka Ukraina presidendi jutt edukast Ukraina ballistilise raketi katsetamisest. Ukraina meedias levinud arvamuse kohaselt on pigem tegu juba enne sõda arenduses olnud ballistilise raketiga Grom-2, mis oma tehniliste andmete poolest pidavat sarnanema Iskander-M raketiga.

Grom-2-st on sõja jooksul räägitud palju, aga suurte rakettide tootmine on ülimalt problemaatiline territooriumil, mida vaenlane saab kogu ulatuses rakettidega tulistada ning väidetavalt pidavat olema Ukraina raketitööstuse arendamise takistamine Venemaa armee jaoks üks peamistest prioriteetidest ning kui nad saavad Ukrainas asuvatelt agentidelt infot, et mingis kohas võib olla rakettide tootmisega seotud objekte, siis üldjuhul sinna ka ballistiline rakett Iskander-M ka tulistatakse. Ukraina meedias liikunud info kohaselt on seetõttu rakettide tootmine Ukrainas sõja jooksul saanud mitu tugevat tagasilööki. Loodetavasti on nüüd turvalisusega seotud probleeme vähem ning sellistest ballistilistest rakettidest oleks Ukraina armeele palju abi.

Telegrami looja kinnipidamise osas on paaril viimasel päeval lisainformatsiooni ilmunud ning selguvad mitmedki huvitavad üksikasjad. Kui Pavel Durov armastas rääkida, et ta läks FSB-ga tülli ja oli sunnitud seetõttu oma osaluse sotsiaalvõrgustikus VKontakte müüma, peale mida lahkus Venemaalt aastal 2013 ja rohkem seal ei käinud, siis Venemaa meediakanal Važnõje Istorii avaldas materjali, mille kohaselt käis Durov ajavahemikul 2015-2021 kümneid kordi Venemaal ja mitte ainult puhkamas.

Kõige rohkem viibis ta Venemaal perioodidel 2015-2017 ja 2020-2021. Aasta 2017 oli tema jaoks eriti keeruline, sest FSB nõudis juurdepääsu kogu Telegrami sisule ning väidetavalt Durov keeldus sellest, mispeale 2018. aprillist hakati Venemaal Telegrami blokeerima.

See oli Durovi jaoks valus löök, sest Telegram jaoks olid Venemaa kasutajad väga olulised. Väidetavalt tekkisid Durovil tõsised probleemid, sest Telegrami arendamisega oli ka seotud tema krüptovaluuta Toncoin (TON), aga Telegrami blokeerimine Venemaal segas investorite leidmist. Važnõje Istorii andmetel oli Durov siiski Venemaal võimudega kokkuleppele saanud, peale mida läksid nagu võluväel asjad Venemaal liikvele ning Roskomnadzor eemaldas Telegrami blokeeringu 2020. aasta 18. juunil. Samal õhtul lahkus Durov Venemaalt ning hiljem avaldas ta Telegramis teksti, kus kiitis Venemaal tehtud otsust ning kirjutas, et Telegram olevat viimaste aastate jooksul hakanud palju aktiivsemalt võitlema ekstremistide propagandaga. Durov sai lisainvesteeringuid oma krüptovaluuta projekti arendamiseks.

Aastal 2021 oli Durov olnud Venemaal ajal, kui Telegramist eemaldati Navalnõiga seotud kanalid. Hristo Grozevi sõnul sai Venemaa FSB kontrollida 96% Venemaal Telegrami kasutajate poolt loodud sisust, nende kontrolli alt oli väljas ainult väike osa sõnumivahetusest, mis oli otskrüpteeritud, aga Grozevi sõnul selline olukord FSB-d rahuldas. Peale 2020. aasta imelisi muutusi hakati Telegrami rohkem kasutama ka Venemaa sõjaväelaste ja sisejulgeolekutöötajate poolt, millegipärast tekkis neil nüüd selle võrgustiku osas usaldus ning praeguses sõjas kasutavad Venemaa sõjaväelased seda võrgustikku väga aktiivselt.

Eelpoolkirjutatud ei ole aga põhjuseks Durovi kinnipidamisele. Hristo Grozevi sõnul ei modereeritud keskkonda üldse, mistõttu võtsid selle kiirelt kasutusele kurjategijad ning nende tegevus toimus peamiselt Telegram Marketplace’s, kus müüdi laste seksuaalsest väärkohtlemisest tehtud videosid, relvi, narkootikume, värvati inimesi kuritegusid läbi viima ning Durov keeldus selle keskkonna modereerimisest.

Aga probleeme ei ole ainult Marketplace’ga, Reuters kirjutas, et Lõuna-Koreas teevad kurjategijad deep-fake tehnoloogiat kasutades tudengitest ja õpilastest seksuaalse sisuga videosid ning nende abil üritatakse Telegrami abil ohvritelt raha välja pressida. Kurjategijad kasutavad seda keskkonda, sest erinevat teistest sarnastest keskkondadest Telegram seda laadi sisu ei modereeri. Nii et sõnavabaduse eest võitlejatele mõtlemisainest teemal, et kuskohas peaks siiski minema nö sõnavabaduse piir.

Natuke ka üleeile toimunud massiivsest drooni- ja raketirünnakust. Kokku laskis Venemaa välja 127 erinevat tüüpi raketti, millest Ukraina suutis alla tulistada 102. Raketirünnak toimus valgel ajal, sellest saab järeldada, et Ukraina suudab väga hästi segada tiibrakettide satelliitsidet, mistõttu Venemaa on loobunud selle kasutamisest, aga alternatiivne juhtimissüsteem peab nö nägema allpool olevat maapinda.

Kõige huvitavama aspekti tõi aga välja Ukraina peaminister Denõss Šmõhal, kelle sõnul kasutas Venemaa esimest korda nendes rünnakutes elektritaristu objektide vastu kassettmoona, aga et Ukraina on sõja algusest alates ehitanud elektritaristuobjektide ümber kümnete miljardite grivnade eest kaitsekonstruktsioone, oli nendest viimases rünnakus palju abi ning rakettide tekitatud kahjustused olevat seetõttu oluliselt väiksemad kui kardeti.

Olukorrast rinnetel ka. Kurski oblastis on sõjalise eksperdi Jan Matveejevi sõnul Ukraina armee jaoks operatsiooni esimene faas lõppenud ning nüüd on välja kujunemas rindejoon ning sellisel kujul Ukraina enam manööveroperatsioone läbi viia ei saa. Matveejevi sõnul koguvad mõlemad pooled reserve ning tema arvates ei ole välistatud variant, et mingil hetkel läheb Ukraina seal rindelõigus uuele pealetungile. Venemaa poolelt hinnatakse Kurski rindel vägede koguarvuks 30000 inimest, millest peaks piisama Ukraina edenemise peatamiseks, aga see ei olevat piisav Ukraina Kurski oblastist väljasurumiseks.

Kindral Sõrskõi nimetas ka Kurski oblasti vangi võetud Venemaa sõjaväelaste arvu, mis on 597. Pealetungi aktiivses faasis oli vangide arvu osas palju ebaselgust, räägiti nii paarist tuhandest kui 350-st, aga ka 597 on vahetusfondi mõttes omajagu. Sõrskõi sõnul on Ukraina kontrolli all 100 asulat ja nädalaga suurenes kontrolli all olev territoorium natuke rohkem kui 30 ruutkilomeetrit ehk siis suures plaanis nädalaga olukord ei muutunud. Venemaa ehitas järjekordse ajutise silla üle Seimi jõe Zvannoje juures, näis, kaua see seal püsib, varasemalt on Ukraina armee ajutised sillad kiirelt kasutuskõlbamatuks muutnud.

Donbassis on Ukrainal aga väga keeruline olukord Pokrovski suunal, kus Venemaa on viimaste päevade jooksul võtnud enda kontrolli alla suurema osa Novogrodivkast ning kui nad saavad kogu asula koos selle ümbruses olevate aherainemägedega enda kontrolli alla, on sealt edasi Pokrovskini küllaltki tasane takistusteta ala.

Kujunenud olukorras on Ukraina meedias väga palju emotsioone, sest olukord on ohtlik, aga eks Ukraina armee väejuhatusel on oluliselt rohkem infot, miks mingeid otsuseid tehakse ja mida plaanitakse. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul ei kasuta Venemaa seal suunal mingi eriliselt kõrge väljaõppega sõjaväelasi, neid pidavat lihtsalt olema väga palju ja ukrainlasi, vastupidi, vähe, lisaks nappivat laskemoona. Pekhno sõnul oli ta sõjaväelastelt saanud infot, nagu keskenduks Ukraina armee Pokrovski kaitsmisele, sest Novogrodivka hoidmise hind tuleks kujunenud olukorras inimeludes kõrge.

Venemaa on edenenud ka lõuna suunas ning nad said enda kontrolli alla Memriki asula, lisaks on Ukraina armeel järjest keerulisem olukord Karlivka juures ning ka Selidove juures. Hetkel teadaolevalt Venemaa ei ole Pokrovski suunalt peale droonioperaatorite kedagi Kurski suunale saatnud ning ründavad nad peamiselt kaheste gruppidena laial rindel, kui kellegil õnnestub mingi positsioon üle võtta, siis liiguvad sinna teised väikesed grupid lisaks ning selline tegutsemine on neile edu ka toonud. Lõuna pool oli Venemaal väike edenemine Vodjane suunal, mujal rindejoones arvestatavaid muudatusi ei toimunud.

Venemaa poole info kohaselt olid ukrainlased rünnanud mitmest kohast Belgorodi oblastit, aga et Ukraina poolel on selles osas täielik infovaikus, siis on keeruline hinnata, kuivõrd tõsine see katse nende poolt oli, ise arvan, et tegu on pigem tegevusega, mis sunnib Venemaad seal lõigus rohkem vägesid hoidma.

Täna öösel ründas Ukraina droon edukalt Voroneži oblastis Rossoši rajoonis asuvat Rosrezervi kütusehoidlat ning peale rünnakut puhkes seal suur tulekahju. Tegemist on militaarobjektiga ning eelmine rünnak toimus sama objekti vastu 3. augustil.

Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov kirjutas oma Telegram-kanalis veelkord mobiilsete elektroonise sõjapidamise vahendite efektiivsusest. Tema sõnul on kõige määravam see, kui kaugel asub droonioperaator MEW vahendist, kui vahemaa on väiksem kui kolm kilomeetrit, siis on MEW-i efektiivne tegevusraadius 20-50 meetrit, aga kogenud droonioperaator suutvat ka sellistes oludes pikeerida rallidrooniga sihtmärgi suunas nii, et see suure tõenäosusega tabab sihtmärki MEW-st hoolimata.

Nii ligidal aga üldjuhul droonioperaatorid rindejoonele ei ole, sest see on ka neile endile ohtlik ning kui operaator on kaugemal kui 3 kilomeetrit, siis olevat MEW vahendi efektiivne tegevusraadius 50-80 meetrit ning sellest juba pidavat piisama, et droonirünnakuid tõrjuda.

Ka olevat võimalik maha suruda drooni ja operaatori vahelist sidet juhul, kui droon on lennanud vastase tagalasse ning MEW vahendid on nende vahel. Beskrestovi sõnul kasutavad mõlemad pooled viimasel ajal seda päris aktiivselt.

Venemaal on sõja algusest alates väga aktuaalne teema olnud nö impordi asendamine ning selles kontekstis on nende jaoks suureks valukohaks lennundus, sest väga suure territooriumiga riigis on see asendamatu transpordivahend. Suurte plaanide tegemisel on Venemaa alati hea olnud, aga sealt edasi üldjuhul nii libedalt ei lähe, nii juhtus ka lennundusega, mille osas hõigati välja, et aastaks 2030 ehitatakse Venemaal 994 uut lennukit ja 765 helikopterit.

Vähegi Venemaa majanduse realiteetidega kursis olevad inimesed ütlesid kohe, et seda ei ole võimalik täita sellisel kujul, aga Putinile ettekandmiseks olid need arvud head küll. Nüüd aga kirjutas Aviatransportnoje obozrenije, et sellisel kujul plaan ei realiseeruvat ning nüüd räägitakse 1759 lennuvahendi asemel nö konservatiivses versioonis 235-st lennuvahendist, kusjuures ei ole välja toodud, kui paljud neist oleksid reisilennukid, aga just neid oleks Venemaal hädasti juurde vaja, samas just nende tootmine on problemaatiline lennukimootorite defitsiidi tõttu.

The Moscow Times aga kirjutas, et Venemaa odavlennufirma „Pobeda“ on hakanud kütust kokku hoidma, mistõttu lennukitel ei olevat stardihetkel piisavat varu olukorraks, kui peaks tekkima mingi eriolukord, mille käigus tuleks lennata varulennuväljale. Kütuse kokkuhoiu põhjustest keegi ettevõtte juhtkonnast rääkida ei taha.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

https://www.facebook.com/teet....

Eestlased Ukrainas

TRENDING