Olukord rinnetel. Eilse päeva jooksul taandus Ukraina armee 72. brigaad Vugledarist, mis sõja algusest saadik oli suutnud Venemaa survele seni vastu pidada. Päris sõja alguses takistas Venemaad sellel suunal edenemast Mariupol, mis sidus ära päris arvestatava osa Venemaa üksustest sellel suunal ning selles kontekstis tasub üle korrata, et sõja alguses oli Venemaa regulaararmee üksuste suurus mitu korda väiksem kui praegu.
Vugledari saatus oli selge juba mingi aeg tagasi, kui Venemaa armee edenes tiibadelt ning sai enda kätte asula ümber olevad positsioonid kõrgendikel ning sellises olukorras tähendanuks tõsisema vastupanu jätkamine hüppelist kaotust elavjõus. 72. brigaadi sõjaväelaste sõnul nad suutnuks asulat hoida veel kuid, kui nad suutnuks tiibadelt Venemaa edenemist takistada, aga teadis ju Eesti vanarahvaski, et Oleks on paha poiss. Samas on nüüd järjest rohkem ka infot selle kohta, missuguse kaotuste hinnaga Venemaa tiibadelt edenemise saavutas.
Asi on nii tõsine, et isegi z-kanal Kremljovskaja tabakerka puudutas teemat võtmes, et osade sellel lõigul osalenud üksuste komandöride sõnul on neil olnud Vugledari suunal nii suured kaotused, et nüüd oleks vaja operatiivpausi jõudude taastamiseks, samas kui teised ohvitserid nõuavad nn hakkliharünnakutega jätkamist, sest see toob siiski kokkuvõttes edenemise.
Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno edastas tiibasid kaitsnud Ukraina sõjaväelaste kirjeldusi nendest rünnakutest. Kus droonirünnakus jala kaotanud Venemaa sõjaväelane läks uuesti mootorratta selga ja sõitis edasi, kuni ta lõplikult elimineeriti. Kus ühe jalaväelase langemise järel läheb sealt edasi järgmine, tema langemise järel läheb järgmine üle surnukehade edasi. Ukrainlased ei mõista sellist käitumist ja kahtlustavad, et kas Venemaa armee sõjaväelased pidid olema mingite ainete mõju all või kartma seljatagust ohtu. Ukrainalased tunnistavad, et neid sunniti taganema puhtalt elavjõu massiga ning neil ei olnud piisavalt vahendeid, et väikeste gruppidena laial rindel edenevaid Venemaa sõjaväelasi võimalikult efektiivselt elimineerida.
Samas olevat olnud probleemid ka Ukraina poolel ja seda eeskätt nendega, kellel lahingukogemust napib. Pekhno sõnul olid esinenud juhtumid, kus üle laipade edasi liikuvad Venemaa sõjaväelased hakkasid jõudma ukrainlaste positsioonide juurde ja siis olid kümnest üheksa hiljuti mobilisatsiooni käigus rindele toodud Ukraina armee sõdurist positsioonidelt lahkunud ja võitlema jäi ainult üks.
Pekhno sõnul ongi sõjalise väljaõppe üks kõige olulisemaid oskusi instinktiivse hirmusööstu allasurumine, aga seda on väljaõppel keeruline saavutada, sest see ei ole siiski reaalne lahinguolukord. Sellises olukorras on palju tulemuslikum osade mobiliseeritute saatmine täienduseks suure lahingukogemusega üksustesse, kus nad saavad kriitilistes olukordades õppida kogenud sõduritelt, aga sellise kogemusega inimeste puudumisel võib paanikahoog haarata suuremat osa sõduritest, kes siis lahkuvad oma positsioonidelt ning tihtipeale seavad nad sellise käitumisega ohtu nende lähedal olevad teised üksused.
Enne mobilisatsiooni hoogustumist oli uute inimeste värbamine konkreetsetesse üksutesse Ukrainas väga tavaline, aga seal tekkis probleem, et ennast meedias paremini reklaamida oskavad üksused nö riisusid koore, samas täiendust vajasid kõik üksused. Täiesti uute üksuste puhul kerkib kohe küsimus lahingukogemuse saamisest, aga seda nii, et lahingud ei oleks alguses väga intensiivsed.
Ukrainas toimuva sõja kontekstis oli üheks variandiks paigutada sellised üksused nö rahulikematesse rindelõikudesse, aga praeguse elavjõu puuduse tingimustes viidi selliseid üksuseid ka näiteks Pokrovski suunale, kus nad olid kõrvuti kogenud üksustega, aga tihtipeale selline kombinatsioon head tulemust ei andnud, sest vähesema kogemuse üksuste ootamatu taandumine seadis löögi alla kogenud üksused, mis võisid seetõttu kanda arvestatavaid kaotusi.
Pokrovski suunal sai eilse päeva jooksul väga palju tähelepanu video, mis on tehtud Vassil Pekhno andmetel Krasnõi Jari ja Mõkolaijvka juures 30. septembril. Videos on näha, kuidas 16 Ukraina sõjaväelast annavad ennast vangi, peale mida viivad Venemaa sõjaväelased nad põllule, kus sõjavangid rivistatakse üles ja lastakse maha ning hiljem teevad Venemaa sõjaväelased maas lamavatele Ukraina sõjaväelastele veel nn kontroll-lasud. See ei ole esmakordne sarnane video, küll aga pole varem korraga nii palju Ukraina sõjaväelasi niimoodi hukatud. Ukraina sõjaväelaste sõnul on selliste kuritegude sooritamise eesmärk eeskätt motiveerida Venemaa enda sõjaväelasi nö paremini võitlema, sest nad teavad, et sarnase olukorra kordumisel Ukraina sõjaväelased neid suure tõenäosusega elusalt vangi ei võtaks.
Pokrovski suunal on Venemaa armee edenenud Tsukurine suunal ning Ukraina armee jaoks on selle asula kaitsmine edaspidi vägagi problemaatiline. Venemaa takistab Pokrovske suunal suuremale rünnakule minemist veel ainult Selidove, mis on jätkuvalt Ukraina armee kontrolli all. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Pokrovske kohal palju Venemaa rallidroone, sest rindejoon on linnale lähedal ning eriti rohkelt olevat neid linna sissesõiduteede juures.
Tšasiv Jari juures sai omajagu meediatähelepanu Venemaa propagandistiga seotud sündmused. Nimelt toodi Kanali linnaosa juurde Izvestija ajakirjanik ning sõjaväelastele anti käsk sõidutada ajakirjanikku seal ringi, et see saaks sealt teha hea propagandaloo. Venemaa sõjaväelased ei olnud pehmelt öeldes asjast vaimustunud, aga käsk on sõjaväes täitmiseks ja nii pandi kvadrotsiklit (ATV) juhtima sealse rindelõigu ühe kõige võitlusvõimelisema pataljoni komandör Jevgeni Smirnov, lisaks julgestuseks veel üks kvadrotsikkel sõduritega. Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestnõi juhtis tähelepanu asjaolule, et kvadrotsiklil on näha lausa 11 antenni ehk siis tegemist oli elektroonilise sõjapidamise vahendiga, mis surus maha droonide opereerimiseks kasutatavaid sagedusi lausa 11 sagedusvahemikus.
Ometi ei olnud sellest kõigest kasu, Ukraina oli kasutanud rünnakus kokku kaheksat rallidrooni ning rünnaku tulemusena said surma komandör ja teise kvadrotsikliga sõitnud sõjaväelane, propagandist Denis Kulaga aga pääses paljuski ehmatusega. Ukraina sõjaväelased on sellest videost vaimustuses ja paluvad sarnaseid aktsioone võimalikult tihti korrata, sest kogenud ja võimeka ohvitseri kaotamine on vastase armee jaoks väga valus löök, eriti veel sellisel kujul.
Harkivi rindel Vovtšanskis näitas Venemaa armee analooge mitteomavat käitumist, kui peale aparaaditehase kaotamist saadeti seda tagasi võtma 17 MT-LB-d ja ühe tanki. MT-LB-d ilmusid arvukalt Venemaa armee üksustesse eelmisel aastal ning see kergelt soomustatud masin on tuntud oma väga hea läbivuse poolest rasketes teeoludes. Need MT-LB-d pandi sõjaväelasi täis ja lisaks ka niipalju, kui võimalik, sõjaväelasi masina peale ja siis edasi rünnakule, et tehas tagasi võtta. Tagasi suutis minna ainult üks MT-LB, ülejäänud hävitati ning sellest rünnakukatsest on omajagu fotosid, kus maapind on surnud Venemaa sõjaväelasi täis. Väidetavalt kaotas Venemaa nii terve roodu jagu sõjaväelasi.
Kurski rindelt on vast kõige huvitavam infokild Ukraina infooperatsioon, mille nad käivitasid Kurski oblastis ehk siis Sudžas olevat juba toimunud referendum, mille järgi enamik sealseid elanikke soovivat liituda Ukrainaga ning seetõttu ei olevat see piirkond enam Venemaa osa. Venemaa pool seda teemat sotsiaalmeedias arutatakse omajagu, seega on trollimine oma eesmärgi täitnud.
Mürsud. Vahepeal oli Venemaa armeel kasutada väga palju mürske ning selle mõju tundis Ukraina armee lahinguväljal valusalt. Nüüd aga on z-blogija Jegor Guzenko sõnul järsult halvenenud Venemaa poolel seis mürskudega ning teatud rindelõikudes olevat juba kätte jõudnud mürsupõud ning see süvenevat. Z-blogija sõnul olevat peamine põhjus kolm hiljuti hävitatud suurt arsenali, kus hoiti mitme kuu mürsuvarusid.
Ukraina asekaitseministri Ivan Gavriljuki sõnul olevat viimasel ajal järjest vähenenud vahe Ukraina ja Venemaa poolt suurtükkidest tehtud laskude arvus – kui veel aasta algul oli see suhe Venemaa kasuks 8:1, siis nüüd on see 3:1. Kuigi Venemaa propagandamasin üritab jätta muljet, et nad on kordades suurendanud mürskude tootmist, siis tegelikkuses ei ole see nii lihtne, sest on võimalik tehased tööle panna kolmes vahetuses puhkepäevadeta, aga uute tehaste rajamiseks vajaks Venemaa sisseseadet, mida nad ise toota ei suuda.
Venemaad aitas selles osas paljuski Põhja-Korea, sealt saadeti Lõuna-Korea luure andmetel miljoneid mürske Venemaale ning sellises koguses mürske Ukraina liitlased tänavu korraga anda ei suutnud, aga nüüd on ka Ukraina liitlastelt rohkem mürske hakanud tulema ning Ukraina on neid ka ise hakanud tootma. Põhja-Korea mürskude osas sõltub edaspidine Hiinast, sest ilma Hiina vaikiva heakskiiduta neid Venemaale ei oleks varem viidud. Kui Hiina soovib reaalselt rahu, siis ei teeks paha ka Põhja-Korea juhile selgeks teha, et mürskude Venemaale andmine tuleks lõpetada.
Septembris saatis Venemaa Ukrainasse rekordilise arvu, rohkem kui 1300 pikamaa drooni. Selliste droonide kasutamine kasvas septembris hüppeliselt ning Ukraina analüütikute hinnangul on hetkel keeruline öelda, et kas see kasv tuli Shahed-tüüpi droonide arvust või hakkas Venemaa lisaks kasutama rohkem odavaid peibutusdroone Gerbera, et sundida Ukrainat nende peale raiskama õhutõrjerakette. Venemaa droonirünnakute puhul on järjest rohkem olukordi, kus Venemaa droonid tiirutavad tundide kaupa Kiievi piirkonnas ning mõnede ekspertide arvates on see Venemaa teadlik rünnakutaktika, et tunde kestvate õhuhäiretega kurnata Ukraina elanikke ja avaldada seeläbi psühholoogilist mõju.
Serhii Beskrestnõi aga arvab, et Venemaa droonide sellise käitumise on peamiselt põhjustanud hoopis Kiievi ümbruses olev võimsate elektroonilise sõjapidamise seadmete töö, mis suudavad blokeerida Shahed-tüüpi droonide asukohamääramise isegi olukorras, kus need kasutavad spetsiaalseid antenne. Sellisel juhul pidavat droon lendama autonoomses režiimis edasi niikaua, kuni õnnestub saada satelliidilt koordinaadid, peale mida üritab ta uuesti hakata sihtmärgi poole liikuma ja kõik kordub. Lõpuks lastakse sellised nö tsüklisse sattunud droonid aga Ukraina õhukaitse poolt alla. Shahed-tüüpi droonidega seoses ka selline infokild, et ühelt allalastud droonilt leiti seadmed, millega on võimalik Starlink-satelliitide kaudu sidet pidada.
Iraani raketirünnak Israelile sobib Venemaale väga hästi, sest nafta maailmaturu hinna langusele pani see piiri ning eile asendus langus tõusuga ning brenti toornafta hind tõusis tänaseks üle 75 dollari barrelist. Veelgi paremini sobiks aga Venemaale, kui Israel vastusena ründaks Iraani naftatootmise taristut, sest sellisel juhul oleks nafta hinnatõus hoopis kindlamal alusel ning väheneks võimalus, et Venemaa naftat hakataks maailmaturult välja suruma.
Lähipäevad näitavad, mida Israel vastusena ette võtab ja ma ise ei välista, et Iraanis käinud Venemaa ametivõimude esindajad isegi julgustasid iraanlasi suuremat raketirünnakut ette võtma. NATO aga sai selle rünnaku käigus mõtlemisainet, sest kahes rünnakulaines väljalastud rohkem kui 180 ballistilise raketi tõrjumine on õhutõrjekompleksidele suur väljakutse.
Venemaal on tööjõuga suured probleemid, töömigrante on ametlikel andmetel varasemast mitme miljoni võrra vähem ning tänasel päeval ei kujuta Peterburi ja Moskva elanikud ette, kes neil eelolevat talvel hakkavad väiksemaid tänavaid lumest puhastama, sest eriti suur puudus pidavat olema just kojameeste osas.
Venemaalased ise seda rasket, aga vähetasustatud tööd teha ei soovi ning siiani tegid seda migrandid eestkätt Kesk-Aasia riikidest. Suur kriis olevat ka taksonduses, kuskohast suurlinnades üritatakse migrante sellest tööst eemale tõrjuda ning nii prognoositakse, et tööjõupuuduse tõttu võivad lähiajal taksohinnad Venemaa suurlinnades tõusta kuni kaks korda.
Aga probleemid tööjõuga on ka sõjatööstuses ja tööstusharudes, mis otseselt seotud hetkel Ukrainas toimuva sõjaga, näiteks riiete tootmises. BBC Russija avaldas sellel teemal pikema artikli. Nad analüüsisid töökuulutusi ajavahemikus 15.08-15.09 ja selgus, et sõjatööstuses ja sellega seotud ettevõtetes oli antud ajavahemikus 90000 tööpakkumist. Töö nendes ettevõtetes on äärmiselt intensiivne sõja ajal, mistõttu lahkuvat inimesed seal kõrgest palgast ja nn bronnist (kaitse võimaliku mobilisatsiooni korral sõjaväkke kutsumise eest) hoolimata, nad lihtsalt nö põlevad läbi.
Ajutiseks lahenduseks on nendesse ettevõtetesse töötajate toomine teistest regioonidest nö komandeeringusse ning sellisel kehtivat töötajatele teised reeglid ning polevat harvad juhtumid, kus komandeeritud peavad töötama järjest kuus päeva nädalas, kusjuures tööpäeva pikkus on 11 tundi ja rohkemgi.
Sõjatööstusettevõtetes pidavat juhtkonnast allpool olevatel ametikohtadel palgatabeli eesotsas olema nö sinikraed ehk siis keevitajad, tööpinkide juhid ja treialid teenivad rohkem kui kõrgharidusega insenerid. Kõigest hoolimata pidavat tööpuudus Venemaa sõjatööstusettevõtetes järjest süvenema, aga kuni ei ole sõjaseisukorda ametlikult välja kuulutatud, ei saa ettevõtted töötajaid ettevõtete juurde nö sunnismaiseks teha.
Venemaa plaanib järgmisel aastal suurendada sõjalisi kulutusi 25% ning plaanide järgi läheb sõjalisteks kulutusteks 40% eelarvelistest vahenditest, mis moodustab rohkem kui 8% Venemaa järgmise aasta SKP-st. Venemaa majandusekspertide sõnul on see proportsioon väga sarnane NSVL-i kulude struktuurile eelmise sajandi kaheksakümnendatel ning Venemaa olevat järjest rohkem sinna tagasi teel.
Pikemas perspektiivis sõjatööstuse eelistamine majandusarengut ei too, sest muu äri kidub, eriti praeguste väga kõrgete baasintresside valguses, mis on loonud olukorra, kus isegi vabu vahendeid omavad ettevõtted eelistavad raha hoida tähtajalistel hoiustel, sest keerukas majandusolukorras (eeskätt tööjõupuudusest tingitud sisendkulude järsk kasv) nad äritegevusest nii palju tulu ei saakski. Lisaks olevat Hiinaga tekkinud probleemid ka kõige tavalisemate tarbekaupade eest raha liigutamisel ning need probleemid pidid järjest süvenema.
Huvitav on märkida, et praeguste plaanide kohaselt planeeritakse Venemaal propagandakanali Solovjov-LIVE rahastamist järgmisel kolmel aastal kokku lausa 4,5 miljardi rublaga ehk siis esipropagandist kullatakse üle. Välisriikidele, eeskätt vestele Aafrika riikidele planeerib Venemaa anda järgnevatel aastatel laene kokku 1,6 triljoni rubla eest, aga seda võib nimetada ka tagastamatuks abiks suures osas. Venemaa uued suured sõbrad Burkina Faso ja Guinea-Bissau vajavad ju aitamist, kuigi see kõik tuleb Venemaa enda elanike arvest.
Rosselhosbanki küsitluse kohaselt ei taha aga venemaalased eriti midagi kuulda naiste köökidesse sulgemistest, küsitluse järgi rohkem kui 90% vastanutest arvas, et naised võivad karjääri teha kõikidel ametipostidel. Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul on nn traditsiooniliste väärtuste pooldajaid Venemaal reaalses elus maksimaalselt kuni 20% elanikest, aga koos õigeusu kirikuga olevat see ülimalt häälekas vähemus, kes üritavad oma nö väärtusi vaikivale enamusele peale suruda.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Ukraina armee taandus Vugledarist (3)
Eestlased Ukrainas | 02 Oct 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
MIS EDASI?
Teatavasti loodi eeldused Vuhledari vallutamiseks Avdiivka (55 miili Vuhledarist kirdes) äravõtmisega veebruaris, mil The New York Times ennustas, et vabanevad ressursid suunatakse ilmselt just sinna. Olulised olid ka venelase edusammud vahepealsete Marinka ja Novomykhailivka juures.
Pärast Vuhledari on venelased juba alustanud liikumist 8-9 km kaugusel asuva Bohoiavlenka külas suunas, kuhu ukrainlased taandusid ning peale seda võetakse ilmselt ette järgmine külade grupp, siirdumaks edasi Kurahhovesse. Kurahhovest põhjas aga asuvad Selydove ja Pokrovsk. Selles plaanis on isegi mõneti üllatav Kaitseväe kolonelleitnant Kesselmani arvamus, et aasta lõpuks võivad ukrainlased olema sunnitud Pokrovski maha jätma, kuna initsiatiiv on venelaste käes, kes edenevad küll aeglaselt aga kindlalt. Aga kui järele mõelda, on siin millegi üle imestada? Ülemraada saadik Mariana Bezuhlja kirjutas ju mõni aega tagasi, kuidas vastloodud „zombi” brigaadide uussõdurid põgenevad hirmust juba esimesel tõsisemal kokkupõrkel. See viitab vägagi tõsisele probleemile – Ukrainal PUUDUB väljaõpetatud jalaväereserv. Uussõdurid keelduvad sõdimast ja lähevad väejooksu või deserteeruvad. Selliseid juhtumeid olevat üle 100 000. Võimalik et just seetõttu võeti Ukraina nn „võiduplaan“ USA-s suht külmalt vastu kui ebarealistlik. Vene tagala tulistamine pikamaarakettidega ei tooks mingit võitu kui võitlusvõimetu jalavägi, A ja O lahinguväljal, laiali jookseb. Midagi on kapitaalselt mäda Ukraina meeste sõjalises ettevalmistuses ja mobiliseeritute kaitsetahtes.
Teatavasti loodi eeldused Vuhledari vallutamiseks Avdiivka (55 miili Vuhledarist kirdes) äravõtmisega veebruaris, mil The New York Times ennustas, et vabanevad ressursid suunatakse ilmselt just sinna. Olulised olid ka venelase edusammud vahepealsete Marinka ja Novomykhailivka juures.
Pärast Vuhledari on venelased juba alustanud liikumist 8-9 km kaugusel asuva Bohoiavlenka külas suunas, kuhu ukrainlased taandusid ning peale seda võetakse ilmselt ette järgmine külade grupp, siirdumaks edasi Kurahhovesse. Kurahhovest põhjas aga asuvad Selydove ja Pokrovsk. Selles plaanis on isegi mõneti üllatav Kaitseväe kolonelleitnant Kesselmani arvamus, et aasta lõpuks võivad ukrainlased olema sunnitud Pokrovski maha jätma, kuna initsiatiiv on venelaste käes, kes edenevad küll aeglaselt aga kindlalt. Aga kui järele mõelda, on siin millegi üle imestada? Ülemraada saadik Mariana Bezuhlja kirjutas ju mõni aega tagasi, kuidas vastloodud „zombi” brigaadide uussõdurid põgenevad hirmust juba esimesel tõsisemal kokkupõrkel. See viitab vägagi tõsisele probleemile – Ukrainal PUUDUB väljaõpetatud jalaväereserv. Uussõdurid keelduvad sõdimast ja lähevad väejooksu või deserteeruvad. Selliseid juhtumeid olevat üle 100 000. Võimalik et just seetõttu võeti Ukraina nn „võiduplaan“ USA-s suht külmalt vastu kui ebarealistlik. Vene tagala tulistamine pikamaarakettidega ei tooks mingit võitu kui võitlusvõimetu jalavägi, A ja O lahinguväljal, laiali jookseb. Midagi on kapitaalselt mäda Ukraina meeste sõjalises ettevalmistuses ja mobiliseeritute kaitsetahtes.
VUHLEDAR, kindluslinn künka otsas lõunarindel, Ukraina strateegilise tähtsusega eelpost, nagu Bloomberg defineeris, langes kiirelt, arvestades venelaste linna sisenemisest. Suuremaid tänavalahinguid ju polnud ja linn jäi suht terveks (vähemalt Bakhmutiga võrreldes), ukrainlastel oli aga tegu, et minema saada. Sest polnud see ju mingi „lauprünnak“ (blogeri toortõlge venest: лобовая атака, лоб – laup) ja mida ta kangesti moskoovialaste lemmivõtteks püüab tembeldada, vaid eeskujulik tiibhaarang (nagu Cannae paeaegu). Vuhledar võeti poolrõngasse, varustusteed lõigati läbi ning kindlustustele virutati raskete lennukipommidega ja raske mitmikraketiheitjaga Solntsepyok On muidugi tõsi, et Vene varasemad katsed soomusgruppidega otse rünnata polnud edukad. Selleks oli Vuhledari ümbrust valitsev positsioon künkal, ukrainlaste betooni valatud punkrid ning maa-alused ühendused liig kõva pähkel esialgu.
Taganevad ukrainlased kandsid raskeid kaotusi ja nagu kohapeal võidelnud mehed BBC-le rääkisid, eelkõige seetõttu, et käsku linn maha jätta ei antud õigel ajal. Ülemjuhataja viibis ju parajast Washingtonis, rääkis võidust (plaanist) ja kuidas siis samal ajal tunnistada, et jälle üks linn langes. Seetõttu alustasid väeosad ise positsioonidel lahkumist, mis siis takkajärgi seadustati. Aga organiseeritud taganemiseks oli juba hilja. Minna tuli Vene droonide tule all, haavatuid maha jättes nagu Stanislav Bunjatov (Ukraina bloger) kajastab, peamiselt öösel, miiniväljadesse tehtud kitsukesi radasi pidi. Ainus veel kasutatav tee Bohoiavlenkasse oli siis juba tule all.
Taganevad ukrainlased kandsid raskeid kaotusi ja nagu kohapeal võidelnud mehed BBC-le rääkisid, eelkõige seetõttu, et käsku linn maha jätta ei antud õigel ajal. Ülemjuhataja viibis ju parajast Washingtonis, rääkis võidust (plaanist) ja kuidas siis samal ajal tunnistada, et jälle üks linn langes. Seetõttu alustasid väeosad ise positsioonidel lahkumist, mis siis takkajärgi seadustati. Aga organiseeritud taganemiseks oli juba hilja. Minna tuli Vene droonide tule all, haavatuid maha jättes nagu Stanislav Bunjatov (Ukraina bloger) kajastab, peamiselt öösel, miiniväljadesse tehtud kitsukesi radasi pidi. Ainus veel kasutatav tee Bohoiavlenkasse oli siis juba tule all.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
