Olukord rinnetel. Nädalavahetusel toimusid kõige aktiivsemad lahingud Donbassis. Varasemalt kirjutasin Ukraina armee järjekordsest ebaõnnestunud rotatsioonist Toretski juures (eelnevalt juhtus sarnane asi Otšeretines), kus seni küllaltki rahulikust rindelõigust viidi ära seal jõudu kogunud 24. brigaad, kes oli ehitanud kaitserajatised ning piltlikult öeldes teadis seal rindelõigus iga puu ja põõsast ning vastase tegutsemismustrit. Kuigi esialgse info kohaselt tuli nende asemele 28. brigaad, siis nüüdse info kohaselt vahetasid nad Tšasiv Jarist välja 41. brigaadi, mis pidi tulema sarnaselt 24. brigaadile sinna lõiku nö haavasid parandama ja jõudu koguma.
Selline praktika näitab Ukraina armee probleeme reservidega, sest piisavate reservide olemasolul peaks üksus minema tagalasse regrupeeruma, aga nüüd tuli Tšasiv Jari pärast peetavates lahingutes kurnatud 41. brigaad nende võõrasse kohta ning sellises olukorras läheb aega, et õppida selgeks kaitserajatiste võrgustiku kõik detailid ning Venemaa poolelt otsustati olukorda ära kasutada ning rünnata.
Sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul ei olnud Venemaal seal lõigus nende kõige võitlusvõimelisemad üksused, aga sellest hoolimata said nad enda kontrolli alla arvestatava osa ukrainlaste hästikindlustatud kaitserajatistest. Nüüd tõi Venemaa sinna lõiku juurde kõige võitlusvõimelisemaid üksusi ning nad suutsid edeneda ka lõuna pool, võttes enda kontrolli alla osa Pivdenne külast.
Ukraina armee sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul oli Venemaa armee terve nädalavahetuse seal rindelõigus väga aktiivne, nad kasutasid palju liugpomme ning tegid suurtükkidest palju laske nii Toretski kui sellest lõuna pool asuva Nju-Jorki küla pihta ning Sazonovi sõnul ei jää sellise pommitamise jätkumisel lähiajal nendes asulates ühtegi tervet maja järgi. Sazonovi sõnul kasutab Venemaa nende asulate pommitamisel kolmetonniseid liugpomme ning Aleksandr Kovalenko sõnul näitab see Ukraina õhutõrje vähest võimekust, sest nende raskete liugpommide heitmiseks pidid Su-34 tulema okupeeritud Ukraina territooriumil rindejoone lähedale, ometi saavad nad neid liugpomme visata täiesti takistamatult.
Seal rindelõigus on Ukraina armeel hetkel väga keeruline, lisaks on liikvel info, nagu tooks Venemaa sinna lõiku täiendavalt üksuseid 27. diviisist. Kiril Sazonovi sõnul on neil relvi ja nad hävitavad suures koguses nii vastase elavjõudu ja tehnikat, aga Venemaa armee sõdureid olevat lihtsalt väga palju ning kaotustest nad ei hooli.
Ukraina kaotas territooriumi ka Otšeretinest lääne pool. Elektroonikaekspert Serhii Beskrestovi sõnul suutis Venemaa armee seal rindelõigus üllatada ebameeldivalt rallidroonidega, mis kasutavad drooni juhtimiseks sagedust, mille vastu Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid on valdavalt võimetud ehk siis 500 MHz ning Beskrestovi sõnul ründasid Venemaa sõjaväelased kahe päevaga seal lõigus rohkem kui 20 ühikut Ukraina tehnikat ning eksperdi sõnul peab seal lõigul safarit hetkel Venemaa armee.
Ukraina armee EW vahendid töötavad valdavalt vahemikus 700-1012 MHz ning logistikavahendid on nendega üldjuhul varustatud, aga Venemaa uuel sagedusel töötavate rallidroonide vastu on nad võimetud ning mis veel halvem – hetkel ei olevat võimalik Hiinast selles vahemikus töötavaid komponente osta, sest neid kuskil ladudes ei olevat.
Beskrestovi sõnul koosneb tüüpiline mobiilne EW kompleks kolmest Hiinast toodud komponendist, millest igaüks tarbib energiat 50 w ning kus saab teatud piirides muuta sagedust ning ka seda kui laia sageduse spektrit komponent katab (mida laiemat, seda väiksem võimuses sagedusühiku kohta). Ukraina armee EW sõltub suurel määral Hiina toodangust ja see tähendab seda, et Ukraina riik ei aita nende komponentide ostmisel, aga sarnaste komponentide valmistamine Euroopas väidetavalt hoogu sisse polevat saanud. Beskrestov ise soovitab kujunenud olukorras suruda hoopis maha Venemaa rallidroonide videosignaali, sest selle jaoks pidavat EW komponente ka Ukrainas olemas olema.
Kiril Sazonovi sõnul on Venemaa väga aktiivselt tulistamas ka Tšasiv Jari, seda nii liugpommide, suurtükkide kui ka termobaariliste relvadega. Sinna roteeritud 24. brigaadi sõdurid avaldasid video, milles tunnistasid, seal linnas on tõeline maapealne põrgu ning nende jaoks on olukord keeruline.
Donbassis on Venemaa läinud väga aktiivsele pealetungile väga suurte kaotuste hinnaga, aga ju neil on siis arusaamine, et hetkel on selliseks tegevuseks parim aeg, sest kuu aega hiljem võib see palju keerulisemas osutuda.
Harkivi rindelt tuleb vastuolulisi uudiseid Liptsi suunal, kus Ukraina olevat küll edenenud Gliboke külas, samas kui Venemaal olevat toonud sinna lõiku dessantväelasi ning neil olevat olnud edenemise Glibokest ida pool. Vovtšanskis on Ukraina natuke suutnud edeneda ning asjad hakkavad kriitiliseks muutuma ka Venemaa jaoks, nii õnnestus mul z-kanalitest esmakordselt lugeda sellest, et agregaaditehases olevate Venemaa sõjaväelaste jaoks on kujunenud keeruline olukord, mis võivat lõppeda nende täieliku ümberpiiramisega.
Sealt rindelõigust tuli ka Venemaa meediakanalite kaudu uudis, et ainuüksi selle nädalavahetusega kukkus Venemaa poolele tervelt viis liugpommi, neid kaks olid 3000 kilogrammised, kaks olid 500 kilogrammised ja üks 1500 kilogrammine. Liugpommide temaatikast tuleb allpool veel juttu.
Luganski rindel oli Ukraina armeel väike edenemine Kreminnast edelas.
Droonid. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nende mobiilsed grupid osutunud sedavõrd edukaks, et see sundis vastaspoolt muutma Shahed-droonide kasutamise taktikat ning nüüd lendavat need droonid varasema 100-200 meetri asemel 1-1,5 kilomeetri kõrgusel, mistõttu neid on nüüd mobiilsetel gruppidel oluliselt raskem tabada. Jah, õhutõrjekomplekside radarid näevad kõrgemal lendavaid Shahed-droone paremini, aga õhutõrjerakettidega droonide allalaskmisel on drooni hävitamiseks tehtav kulu oluliselt suurem drooni hinnast, lisaks ei ole õhutõrjerakette Ukrainal ülearu palju, need on defitsiit niigi.
Venemaa poolt väljalastud Iskander-M ballistiline rakett tabas Zaporižžja suunal rindejoonest 50 kilomeetri kaugusel elumaja. Tegelikult jahtis Venemaa armee väidetavalt seal läheduses raudteel olnud rongi sõjavarustusega, aga seekord ei tabanud rakett sihtmärki. See ei takistanud Venemaal poolel propagandavideo tegemist, kus näidati rongi asula raudteejaamas ning siis ebamäärast pilti, kus kõikjal oli suits, mis varjutas vaate ning juures jutt, et see rong sai tabamuse. See ei saanud seekord, küll aga sai Venemaa luuredroon täiesti vabalt seal lennata ja filmida toimuvat.
Lisaks on videod, kus näidatakse kahe sõjaväetehnikat vedava rongi tabamist ballistilise raketiga ehk siis Ukraina ei saa hakkama Venemaa luuredroonidega ning erinevalt Ukrainast ei ole Venemaal mingisugust probleemi ballistiliste rakettide tulistamisega kogu Ukraina territooriumi ulatuses ning lisaks enda toodetutele on kasutanud nad ka Põhja-Koreas toodetud rakette. Nemad võivad, aga Ukraina millegipärast Venemaad vastu tulistada ei tohi. Ja kui Ukraina ei suuda lahendada probleemi Venemaa luuredroonidega, siis saab olema keeruline täiendavate õhutõrjekomplekside paigutamisega piiri lähedale.
Droonide osas on häid uudiseid ka Ukraina poolel. Viimaste nädalate jooksul tuleb järjest rohkem infot selle kohta, et Venemaa mobiilsed EW vahendid katavad päris hästi vahemikku 700-1012 MHz ning just seetõttu olevat vähenenud Venemaa soomustehnika tabamise efektiivsus nende vahenditega, samas enamus Ukraina toodetud rallidroone kasutavad sidepidamiseks just seda sageduste vahemikku.
Nüüd on USA ettevõtte Auterion loonud Defence Expressi andmetel nn masinnägemise võimekusega odava ja avatud arhitektuuriga miniarvuti Skynode-S, mida saab paigutada kõigile droonidele. Selle lahenduse väljatöötamine oli eeskätt optimiseerimisülesanne, et kuidas võimalikult odavalt ja vähese energiavajadusega ehitada lahendus, mis suudaks täita mitmeid keerukaid ülesandeid.
Näiteks lennata edasi ka siis, kui vastane surub maha sidepidamiskanalid, nii maapealsed kui üle satelliitide. Selleks kasutatakse lahendust, kus maapinnal olevaid maastikumärke võrreldakse mälus olevate kaartidega.
See lahendus võimaldab kasutada nö drooniparve lahendust, kus droonid suhtlevad omavahel. Ja muidugi ka lahendus, kus droon suudab lukustada sihtmärgile ja seda autonoomselt rünnata.
Defence Expressi andmetel seda lahendust juba kasutatakse ning selliste rallidroonide efektiivsus on 90%, samas kui nö tavalistel rallidroonidel on see suurusjärgus 20%. Innovatsioon toimub sõjas kiirelt ning Ukraina armee peamine ülesanne ongi võimalikult kiirelt hakata võimalikult palju Skynode-S kasutama.
Forbes avaldas materjali, mille kohaselt baseerub arvestatav osa Ukraina territooriumile liugpomme viskavatest Su-34 lennukitest kõigest 160 kilomeetri kaugusel piirist, Voronežis asuvas Malõševo sõjaväebaasis. Ukraina käsutuses on 300 kilomeetri kaugusele lendavad kassettmoonaga ATACMS raketid ning Ukraina presidendi sõnul saaks ühe rünnakuga liugpommide probleemi sellisel kujul lahendada, aga USA president ei ole selleks luba andnud.
Forbesi andmetel on Su-34 seal lennuväljal lageda peal ja soovi korral hästi tabatavad. Ja ega Venemaal neid lennukeid väga palju ei ole, väidetavalt on alates 2010. aastat toodetud neid kokku 126 ühikut ning omajagu Su-34 lennukeid on sõja jooksul ka alla lastud.
Sõja alguses oli omajagu juttu sellest, et suur osa Su-34 avioonikast pidi olema lääne päritolu, peamiselt Prantsumaa firma Safran toodang (kes muuseas tarnib nüüd Ukraina armeel AASM Hammer liugpomme) ning palju arutleti selle üle, et kui palju Safrani avioonika komponente Venemaal ladudes järgi on, sest ilma nendeta ei pidavat soovitud kujul toimima ei Su-34 ega Su-35. Ehk siis suure koguse Su-34 üheaegse kasutuskõlbmatuks muutmise järel oleks Venemaal äärmisel keeruline neid lennukeid uutega asendada soovitud koguses. Liugpommide roll Venemaa edenemises on nii suur, et ühe Venemaa z-blogija sõnul ilma nendeta poleks neil mingit võimalust Donbassis edasiliikumiseks.
Venemaa z-autor Anastassija Kaševarova kirjutas artikli, mis leidis Venemaal omajagu vastukaja. Nimelt kirjutas ta ühest väeosast, kus rindele sunniti minema sõdureid, kes polnud veel terveks saanud. Mehi, kes kasutasid kõndimiseks karke ning kelle käed ja jalad olid veel kipsis. Paljud neist olid plahvatuses põrutada saanud, mistõttu nende motoorika ei toiminud tavalisel kujul ehk lahinguväljal poleks neist mitte mingisugust kasu olnud. Ometi nad saadeti teisele liinile jutuga, et varsti peavad minema eesliinile.
Tegemist on valdavalt eksvangidega ning mitmete z-blogijate sõnul oli see komandöride poolt tehtud sundkäik olukorras, kus elavjõudu napib, kaotused on väga suured, aga kõrgemalt poolt oodatakse lahinguväljal edusamme. Peale artikli ilmumist läks rahulolematus nii suureks, et kuuldavasti saadeti selle konkreetse sõjaväeosa sõdurid tagalasse, samas ots on lahti tehtud ning järjest uued ja uued üksused teevad videopöördumisi Putini poole, kus kurdavad sama probleemi üle ja paluvad abi.
Ukrainas on väga kuumad ilmad ning lõunarindel olevat Venemaa armeel suur puudus joogiveest, sest Ukraina rallidroonid segavad logistikat, mistõttu vett napib ning sõduri kohta antakse joogivett kahe nädala kohta koguses, mis pidavat praegustes oludest kolme-nelja päevaga otsa saama ning viimases hädas joovad sõdurid seda vett, mida kätte saavad – kas veekogudest või kaevudest, kusjuures neil puuduvad selle vee puhastamiseks vahendid, parimal juhul filtreeritakse seda lihtsalt läbi riide.
Tulemuseks on koolera ja tüüfuse levik, kusjuures viletsa meditsiinilise abi tõttu olevat sõdureid juba koolerasse ka surnud. Venemaa ametlik meedias üritab teemat nö kalevi alla suruda ning nimetab seda ukrainlaste infooperatsiooniks, aga haiguspuhangute esinemist kinnitavad ka seal piirkonnas viibivad Venemaa sõjaväelased.
Ukraina korraldas raketirünnaku Kertši lähedale ning suure tõenäosusega hävitati ATACMS raketiga järjekordne Venemaa õhukaitsekompleks. Selleks kontekstis kurtis varjunime all „Polkovnik Šuvalov“ kirjutav Venemaa sõjaväelane, et kui Venemaa kaotab Krimmis õhutõrjekomplekse samas tempos edasi, siis õige varsti kukub poolsaarel kogu ešeloniseeritud õhutõrje kontseptsioon kokku ning Ukrainal on vabad käed poolsaarel asuvate sihtmärkide tulistamiseks. Ahjaa, juba mitu Venemaa z-kanalit on paanikas hõiganud, et F-16 pidavat juba Ukrainas ringi lendama.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Ukraina armeel on tõsised probleemid reservidega (4)
Eestlased Ukrainas | 01 Jul 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Sòda on kaotatud. Ei aita need pirukakùpsetamised enam. Liiga palju korrupeerunud systeem Ukraina pool...
Britain is unprepared for war at any scale and cannot defend itself, warns former UK Army chief
https://youtu.be/TUMLThw0GZo?s...
https://youtu.be/TUMLThw0GZo?s...
Eestlased Ukrainas
TRENDING
