Peale 79 päeva pikkust pausi ründas Venemaa üheksalt strateegiliselt pommitajalt Tu-95 väljalastud 19 tiibraketiga H-101/H-555 Ukrainat, millest Ukraina õhujõudude kõneisiku Juri Ignati andmetel suudeti alla tulistada 14. Esialgse info kohaselt oli rünnakute sihtmärkideks Kiievi oblast ja Dnepropetrovski oblastis asuv Pavlogradski rajoon. Kui Kiievi suunas lastud tiibraketid võttis Ukraina õhukaitse kõik alla, siis Palvogradski rajoonis oli ka tabamusi ning Ignati sõnul said pihta infrastruktuuriobjektid.

Sellel teemal oli väga palju arutelusid, et miks Venemaa lennukitelt lastavaid tiibrakette ei kasuta ning avaldati arvamust, et Venemaal oli kasulikum destabiliseerida Ukraina olukorda läbi varjatud mõjutustegevuse (näiteks läbi Ukraina veoautode liikumise takistamise, kus aktsiooni juhtival mehel on seos Poola paremäärmusliku parteiga, kes tunnistab Krimmi Venemaa osana), aga viimased sündmused näitavad, et Ukrainal on järgmisel aastal väga suur lootus saada USA-st abi ning USA poolt öeldi otse välja, et USA eesmärk on Venemaa viia järgmise aasta lõpuks olukorda, kus nad peavad alla kirjutama rahulepingule Ukraina tingimustel.

USA poolt väga jõuline avaldus ja ju siis on selleks alust ning pole liigne meenutada, et juba pikemat aega on räägitud, et USA presidendi jaoks on just järgmise aasta hilissügis see ajahetk, kui on õige Venemaa lõplikult nurka suruda. Viimaste nädalate USA efektiivne tegevus Venemaa naftaekspordiga seoses on märgiks, et lõpuks ometi on USA hakanud tõsisemalt liigutama.

Olukorrast rinnetel. Minu eelmise ülevaate juures FB-s oli kommentaar, kus kurdeti, et minu ülevaated olevat liiga pessimistlikud teiste sõjablogijate omadega võrreldes, et Ukraina tegevat ikka palju vasturünnakuid ja võtvat nende käigus palju territooriumi tagasi. Reaalsus on siiski see, et kui üks pool ründab väga suurte jõududega, siis kandes väga suuri kaotusi, ta mõnikord suudab natuke edasi ka liikuda. Suvisel pealetungil suutis Ukraina lõunarindel edeneda, aga seda arvestatavate kaotuste hinnaga nii elavjõus kui tehnikas. Nüüd on pooled vahetunud ning Ukraina on pea terve rinde ulatuses kaitses ning väga suurte kaotuste hinnaga on Venemaa suutnud viimasel ajal natuke edeneda Avdiijivkast põhja pool, Kreminnast kirdes, Bahmutist põhja pool.

Ukraina teeb vasturünnakuid, millest viimane kõige edukam oli Lugaski rindel, kus Jagine juures suudeti tagasi võtta positsioonid, mis on mitu korda käest-kätte käinud viimasel ajal, aga tuleb selgelt aru saada sellest, et Ukrainal ei ole praegu jõudu, millega suuremale vasturünnakule minna. Kui tekib võimalus, kasutatakse vaenlase ajutist nõrkusehetke ära, aga hetke reaalsus on siiski see, et Venemaa on koondamas Ida-Ukrainas jõude, et halva ilma saabudes üritada veelkord suuremale pealetungile minna. Kindlasti üritatakse suuremate jõududega rünnata Avdiijivkat, aga ka liikuda edasi Klišeejevka ja Bogdanovka suunal Bahmuti juures, proovitakse Marinka varemed enda kontrolli alla saada.

Ukraina kaitse sõltub palju ilmast, nii kirjeldas üks Ukraina sõjaväelane olukorda Bahmutist lääne pool, kus Ukraina poolt on õhus soojuskaameratega droonid ja vaenlase märkamisel lastakse sinna kiirelt paar kassettmürsku. Selline tegevus võimaldab ka sõduritel mingi aja päevast soojas olla. Kui aga ilmastikuolud ei võimalda droonide kasutamist, peavad sõdurid olema keerukates ilmastikuoludes eesliinil ning omamata luureinfot, ootama vaenlase võimalikku rünnakut.

Viimase nädala jooksul on Ukraina sõduritelt tulnud infot, et Venemaa on järsult kasvatanud soojuskaameratega rallidroonide kasutamist ja kahjuks on Venemaa meedias selliseid videosid üksjagu seda juttu kinnitamas. Venemaa z-blogijate sõnul olevat Hiinast rallidroonide komponentide ostmine riiklikult rahastatud läbi erafirmade ning eesmärgiks olevat tekitada olukord, kus Hiina ettevõtjate tootmisvõimsused oleksid kaetud suures osas Venemaa raha eest sõlmitud lepingutega (lepinguid võivad sõlmida ka muudes riikides asuvad nö juriidilised kehad, aga komponendid jõuavad ikka lõpuks Venemaale) ning seetõttu Ukraina poolelt tulnud väiksemamahulise ostusooviga tulnud ettevõtjatele enam komponente soovitud koguses ei jagu. Venemaa armeel rallidroone jagub, nende kasutamist segavad pigem äärmuslik bürokraatia ja ka operaatorite vähesus, aga nad õpivad oma vigadest. Samas hetkel on Ukraina kaitse püsimisel droonid kandmas väga tähtsat rolli ning aasta tagasi oli väga vähe neid, kes oleks uskunud, et lähimas tulevikus droonide roll vahetus lahingutegevuses nii suureks kujuneb.

Heaks olukorra illustratsiooniks on olukord Avdiijivka idaosas asuva tööstusalaga, mille idaosa sai küll Venemaa oma kontrolli alla, aga et nad eelnevalt olid kõik seal asuvad hooned purustanud, ei ole Venemaa sõduritel ennast võimalik õhust tuleva ohu eest peita ning meedias on omajagu videosid, kuidas seal piirkonnas rusude vahel Ukraina rallidroonid neid ründavad. Paljuski tänu rallidroonide efektiivsele kasutamisele ei suuda Venemaa sellelt suunalt edeneda. Venemaa üritas seal rindelõigus kasutada kaugjuhitavaid roomikutega maapealseid droone oma haavatute evakueerimiseks, aga Ukraina rallidroonide rünnakute tõttu olid nad sunnitud sellest loobuma.

Z-blogija Svatoslav Golikov kirjutas probleemist, mis otsapidi haakub eelmise lõiguga, nimelt probleemidest nii haavatute ja eriti langenud sõdurite surnukehade eesliinist äraviimisega. Golikovi sõnul on nö droonide ajastul surnukehade äraviimine eesliinilt niivõrd riskantne operatsioon sõdurite jaoks, et nad kümme korda enne mõtlevad, kui midagi sellist ette võtavad. Üks asi on see, et langenud on verevennad, aga teine pool on ohvitseride poolt nõutud lahinguülesannete täitmine ja ohvitseridel ei ole selles kontekstis ei sooja ega külma langenutest. Ja see on üks probleem. Aga tihtipeale olevat olukord, kus sõduritest on järel ainult üksikud kehaosad ja kuidas siis käituda? Eriti kui need on jõudnud juba roiskuda ning neid on närinud loomad. Venemaa sõdurid kutsuvad neid „tundmatuteks sõduriteks“ ning tihtipeale ei olevatki võimalik hiljem surnuid identifitseerida. Selle sõja karm reaalsus.

Venemaa z-kanalite peamiseks pahameele objektiks sai eile Venemaa kaitseministeerium, nimelt tuli sealt määrus, mille kohaselt konfiskeeritakse kõik liiklusvahendid, mille on vabatahtlikud, eraisikud või firmad rindele saatnud ehk siis mis ei ole arvel Venemaa armees. Motiveeritud on otsust sellega, et viimasel ajal olevat alkoholi tarbimine Venemaa armee sõdurite hulgas järsult kasvanud ning enamus avariidest rindepiirkondades olevat tehtud just selliste masinatega purjus sõdurite poolt. Samas eesliinil olevad sõdurid kirjutavad, et nad remondivad neid autosid oma raha eest ning lahingutegevuses olevat need asendamatud, sest Venemaa armee poolt polevat mitte midagi asemele anda ja nii toimuvat tihtipeale ka laskemoona juurdevedu eesliinile selliste masinatega, kusjuures pidevalt riskides, sest Ukraina rallidroonid jahivad kõike, mis rataste peal liigub. Ukrainale selline lahendus igatahes sobib hästi.

Rallidroonid on muutnud väga haavatavateks Venemaa relva, millest loodeti sõja alguses nii palju – termobaarilise TOS-1A Solntsepek. Tõeliselt hirmuäratav relv, aga tal on üks väga nõrk koht – nimelt ei lenda need raketid kaugele ehk siis ka uuemate rakettide laskeulatus jääb 6-10 kilomeetri vahele, aga need jäävad rallidroonide laskeulatusse. Ukraina droonioperaatorite jaoks on termobaariline relv prioriteet number üks ning oktoobri jooksul hävitati Defence Expressi andmetel rallidroonidega tervelt neli sellist kompleksi. Venemaa üritab kiirelt rindele tuua TOS-2 komplekse, mis lasevad kuni 15 kilomeetri kaugusele, aga nendeni ulatuvad laskma suurtükid, millel on prioriteetsete sihtmärkide jaoks pea alati varus mõned täppismürsud ja ka vajadusel võetakse kasutusele HIMARSid.

Venemaa president rääkis, kui hea seisukorras neil majandus olevat ning tõeline ime olevat see, et majanduskasvu vedavat mitte naftatootmisega seotud sektorid, seega polevat põhjust enam rääkida Venemaast kui suurest bensiinijaamast. Küll aga jättis Putin targu mainimata, et selle aasta majanduskasvu (väidetavalt kuni 3,5%) taga on sõjatööstus, kus ettevõtted riiklike tellimuste tulemusel töötavad kolmes vahetuses puhkepäevadeta. Muud sektorid on punases ja seda olukorda kommenteeris majandusteadlane Igor Lipsits nii, et kui sõjapidamine nii kasulik on, siis huvitav, miks teised riigid sellega pidevalt ei tegele. Lipsitsi sõnul seisab kogu Venemaa majandus peamiselt siiski naftatööstusel ja kui sealt raha enam ei tule, siis võivad käivituda protsessid, mis lõppevad suure majanduskriisiga, sest tema hinnangul on Venemaal hetkel juba nii kinnisvaramull ja sellega seotud laenumull, sest paljudel laenuvõtjatel läheb laenude teenindamiseks 80 % sissetulekust ning et kinnisvaralaenu võtmisel on tihtipeale sissemaks väike, oleks kinnisvarahinna langusel kiirelt käes hetk, kus kinnisvara tagatisväärtus ei kata enam laenusummat ja siis oleksid järel juba ainult väga halvad lahendused.

Venemaa kinnisvaraturu eripärast veel niipalju, et kuigi keskpanga laenu baasintress on hetkel 15% (prognoositakse, et lähiajal võib tõusta 17% peale), on terve hulk erandeid, mille puhul riik garanteerib soodusintressiga laenu saamise - uue kinnisvaraobjekti esmakordsel ostmisel on laenuintress 8%, perelaenu puhul 6%, Kaug-Idas ja Ukrainas okupeeritud territooriumil 2%. Kinnisvaraturul on seetõttu tekkinud olukord, et täiesti uute objektide hind oli oktoobris 42% kallim kui vanematel kinnisvaraobjektidel ehk kui ostad näiteks uue korteri, pead arvestama sellega, et seda edasi müüa sellise hinnaga on äärmiselt problemaatiline. Ja ometi on kõigest hoolimata hetkel Venemaal olukord, kus 71% uutest elamispindadest on müümata. Ehitajatel on aga võetud laenud, mille intress on tõusnud nii kõrgeks, et kui kiirelt raha ei saa, ähvardab neid pankrot.

Nafta hind on maailmaturul languses ning kiirelt langeb ka urals-tüüpi nafta hind, mis on Bloombergi poolt edastatud andmete kohaselt langenud alla 57 dollari barreli eest. Venemaa jaoks on kõrge nafta maailmaturuhind vaat et eksistentsiaalselt oluline, aga tuleb välja, et OPEC+ kartelli tabas ootamatu üllatus, nimelt on USA jõuliselt suurendanud naftatootmist ja jõudnud tootmises 13,2 miljoni barrelini päevas. USA suurenenud tootmine seab kartelli liikmed ebamugavate valikute ette, sest kui nad vähendavad tootmist, võivad nii kaotada oma turuosa ja hiljem on keerukam oma positsiooni kõrge hinnaga tagasi võtta, selleks tuleks hakata tegema täiendavaid allahindlusi, mis omakorda viiks hinnad veelgi kiiremini alla. Putini visiit Saudi-Araabiasse oli kindlasti kantud murest nafta maailmaturuhindade languse pärast, aga raske uskuda, et saudid tema soovide kohaselt väga oluliselt tootmist koomale tõmbaksid, samas mine sa tea, välistatud see ka ei ole.

Eelmises ülevaates kirjutasin probleemidest Venemaal lendavate lennukitega ning need jätkuvad, viimase seitsme päevaga on nüüd registreeritud kokku lausa 10 tõsisemat intsidenti. The Moscow Times’i andmetel näitas sotsioloogiakeskus RAN poolt läbiviidud küsitlus, et noortest (vanuses 14-35 eluaastat) hindas tulevikus riigi juures strateegiliselt olulisteks nn traditsioonilisi väärtusi ainult 11,2% küsitletutest.

Lõpulõik tuleb Belgorodi oblastist, Ukraina piiri äärest. Nimelt laadisid Tšetšeenias moodustatud Ahmat-Zapad võitlejad Tik-Tok keskkonda video, milles nad väidetavalt hävitavad Ukraina elektroonilise sõjapidamise seadme. Kui piiriäärsetele Venemaa elanikel hakkas aga ära kaduma mobiilside, selgus, et tik-tok sõdalased olid hävitanud hoopis Venemaa enda infrastruktuuriobjekti. Nii jätkata!

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING