Kiievis lammutati teisipäeval Ukraina ja Venemaa sõbrasuhteid tähistavat monumenti. Foto: Global Images Ukraine/Getty Images
Üleval on foto, mis on väidetavalt tehtud peale droonirünnakut ning esialgsetel andmetel tabasid droonid ühte nafta rafineerimise torni ehk siis täpselt seda kohta, mida vaja. Varasemast on teada, et Ukraina droonid ründavad väga täpselt valitud tootmisseadmeid, et põhjustatud kahju oleks maksimaalne ning mingiks ajaks kindlasti tehase tootmisvõimsus väheneb ja seda olukorras, kus Venemaa kütuseturul on juba tunda teatud pingeid ning on esinenud juhtumeid, kus sõiduautode tankimiseks tekivad pikad järjekorrad.
Ukraina edukas rünnak näitas, et droonid lendavad täpselt kohale hoolimata Venemaa pingutustest, seda ka GPS signaali häirimise kontekstis. Võib isegi väita, et Ukraina pikamaadroonid saavad hakkama ka ilma GPS-side olemasoluta ning seetõttu on Euroopa lennuliikluse häirimine Venemaa poolt pigem teadlik provotseerimine, aga selline see Venemaa riik tänasel päeval on.
GPS-side häirimisega seoses on Tartu saanud rahvusvahelises meedias tugevalt pildile ning ma olen paljudest kanalitest lugenud ülevaateid sellest, kuidas Venemaa tegevuse tõttu kuuks ajaks lennuliiklus linnas katkestati. Reaalses elus Venemaa vajadus sellise tegutsemise järgi puudub, aga Venemaa praegune juhtkond ei jäta kasutamata ühtegi võimalust, et oma naabritele nö käru keerata ja siis Venemaa propagandistid räägivad, kuidas pahas läänes levivad venevastased, et mitte lausa öeldes russofoobsed meeleolud. Kes tegi? Ise tegite, teadlikult tegite, sest selline käitumine on teil lihtsalt loomuses.
Krimmis on ka olnud „rahutu“ mitmetes kohtades, aga sealt suunalt on videomaterjali vähe, sest rünnatud on peamiselt sõjaväeobjekte, mis asuvad elamurajoonidest eemal. Z-kanali „Kremljovskaja tabakerka“ andmetel rünnati ATMCS rakettidega sõjaväelisi objekte kolmes kohas Krimmis ning Džankois kui ka Simferoopoli lähedal Donskoje küla lähistel olid pihta saanud õhutõrjekompleksid S-300 komponendid. Ei ole erilist kahtlust selles, et Ukraina jahib Krimmis eeskätt Venemaa pikamaa õhutõrjesüsteeme ning varasemast ajast on see andnud indikatsiooni, et nii tegutsedes tehakse eeltööd suuremaks rünnakuks.
Venemaa meedias räägitakse selles kontekstis peamiselt Kertši sillast, aga on ka neid, kes kahtlevad sellise rünnaku õnnestumises. Nimelt on Ukraina praegu rünnanud Venemaa õhutõrjekomplekse kassettmoonaga, aga sellisel juhul ei mängi erilist rolli, kui GPS-i signaali segamise tõttu inertsiaaljuhtimist kasutav rakett kaldub natuke sihtmärgist mööda, sest suurele alale laialipaiskuvad granaadid katavad plahvatuse korral kildudega nii suure ala, et sihtmärk saab ikka pihta.
Kertši silla edukas ründamine aga eeldab kümnete rakettide täpset raudtee tabamist, seal tähendab paarkümmend meetrit kõrvalekallet seda, et rakett lendab lihtsalt merre. Ehk siis eduka rünnaku jaoks tuleks enne maha võtta ka kõik GPS-signaali segajad, aga see ei ole lihtne, sest need võivad asuda päris kaugel Venemaa territooriumil. Aga juba see on rasvase plussmärgiga asi, et Venemaa meedias on Krimmi osas vaat et paanika lahti. Agil Rustamzade sõnul on Venemaa õhutõrjekomplekside jaoks kõige lihtsam ülesanne otse neid ründavate rakettide mahavõtmine, aga kui isegi sellega ei saada hakkama, siis veelgi keerulisem on kompleksist kaugemale lendavate ATACMS rakettide mahavõtmine.
Üks on kindel – lähiajal on Krimmis oodata sellised rünnakuid veel ja veel ning see on alles algus, sest Ukraina saab neid rakette sadades ühikutes. Koomilise detailina lisan teema lõppu infokillu, et Krimmi juht Aksjonov demonstreeris meedias objekti, mis pidavat tema sõnul olema sündmuskohalt leitud kassettlõhkepeaga ATACMS-i granaat, aga tegelikkuses vaatas fotolt vastu betoonist kuul ning see foto on saanud juba omamoodi meemiks.
Kahel järjestikusel päeval on Venemaa ballistiline rakett Iskander-M plahvatanud Odessa mereäärses puhkamispiirkonnas, kusjuures esimesel juhul oli videolt selgelt näha, et tegemist oli kassettmoonaga raketiga, mis plahvatas õhus hetkel, kui palju linlased nautisid mere lähedal väga ilusat kevadilma.
Kassettlõhkepeaga raketti kasutatakse kas sõjaväe elavjõu või tehnika kahjustamiseks suuremal alal, aga midagi sellist seal polnud. Küll aga sai kahjustusi üks vahetult mere ääres asuv maja, mida maja omanik kutsus selle välimuse tõttu Potteri-majaks, mis oli segaste omandisuhete järgi justkui ühe ülikooli omanduses, aga reaalselt elas seal kohalik poliitikategelane, kes varasemal ajal oli silma paistnud venemeelsusega, näiteks jutuga, et vene keel peaks Ukrainas olema teine riigikeel. Nii et ega selle üle kohalikud väga õnnetud ei olnudki, et see kodanik sai väidetavalt tagumikust haavata.
Ukraina peaprokuröri Andrei Kostini sõnul oli puhkerajoonis lõhatud kassettmoonaga raketi eesmärk tappa ja haavata võimalikult palju tsiviilisikuid ning tema sõnul on nad leidnud granaadikilde kuni pooleteise kilomeetri kauguselt raketi plahvatuskohast. Rünnakus hukkus 5 nimest ja 30 sai haavata, aga kuna osade haavatute olukord oli üliraske, siis suure tõenäosusega hukkunute arv veel kasvab. Täna öösel ründas Venemaa veel ühe Iskander-M raketiga Odessat ning esialgsetel andmetel on kolm hukkunut.
Kui varasemalt ründas Venemaa peamiselt Odessa sadamataristut, siis nüüd on nad ümber lülitunud tsiviilelanike ründamise peale ning selline käitumine ainult süvendab Odessa elanike põlgust ja vihkamist Venemaa osas. Kusjuures propagandist Simonjan ikka veel räägib Odessast kui Venemaa linnast, kus neid oodatakse. Ta võiks seda enda peal testida, aga ma ise talle sellisel juhul eriti elulootust ei annaks, sest praegu on Odessa elanike viha Venemaa vastu nii suur, et seda pole võimalik sõnadesse panna.
Olukord rinnetel. Venemaa üritab ära kasutada ajaakent, mis on jäänud USA sõjalise abi rindele jõudmiseni ning nad ründavad pea kogu rindejoone ulatuses. Peamine rünnakuvektor on neil Avdiijivkast loode suunas, kus Ukraina sõjaväelaste andmetel on Venemaa sinna lõiku toonud sõdima neli brigaadi. Sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul on Venemaa armeel hetkel kaks suurt eelist – liugpommid ja rohkem elavjõudu – ning seda eelist üritab Venemaa maksimaalselt ära kasutada.
Viimase päeva jooksul nende edenemine Avdiijivkast loode suunas natuke aeglustus, aga Ukraina armee on veel kaugel olukorrast, mis saaks nimetada rindejoone stabiliseerimiseks. Ukraina armee on sinna lõiku toonud lisajõude, Venemaa ründab suuri kaotusi kandes, varem või hiljem Venemaa armee hoog peab hakkama raugema. Venemaa z-kanalite info kohaselt oli Avdiijivka suunda toodud üksusi lisaks nii Hersoni kui Lõmani suunalt, seegi näitab antud rindelõigu prioriteetsust hetkel Venemaa jaoks.
Lõunarindel suutis Venemaa edasi liikuda nn Berdjanski suunal Urožaine küla suunal. Siiani oli seal piiriks jõgi, aga Venemaa suutis Ukraina üksused sealt põhja poole suruda. Luganski oblastis oli Venemaal üleeile väike edenemine Kislovka küla juures, aga palju rohkem suutis Ukraina vasturünnakuga maad tagasi võtta Jampolivka suunal, kasutades väidetavalt ära olukorda, kus seal lõigust oli Venemaa osa üksusi ära viinud Avdiijivka suunale.
Sumõ suunal aga ründas Ukraina droonidega Venemaa poolel asuvat õhutõrjekompleksi BUK ja kui pihta saanud masinat tuli ära vedama teine BUK, siis kostitati ka seda masinad tapjadrooniga. Videost on näha, et tegemist oli valge lennuki-tüüpi tapjadrooniga ning need rünnakud on seda märkimisväärsemad, et Venemaal pidi olema väidetavalt elektroonilise sõjapidamise vahendid üles pandud pea kogu piiri ulatuses, aga sellest hoolimata oli kohal ka Ukraina luuredroon, mis toimunud rünnakuid filmis.
Täppismoon, mis kasutab GPS sidet. Defence One’s ilmus Sam Skove poolt kirjutatud huvitav materjal, mis räägib täppismoona kasutamisega seotud probleemidest Ukrainas. Hudson Institute töötaja Danilel Patt’i andmetel oli juhitavad suurtükimürsku Excalibur efektiivsus kasutamise alguses 70%, aga kui Venemaa armee võttis kasutusele võimsad GPS signaali segajad, langes see ainult 6% peale ehk siis sisuliselt muutusid need väga kallid kõrgtehnoloogilised mürsud (tüki hind suurusjärgus 100000 dollarit) kasututeks. Hudson Institute töötaja Brian Clark’i sõnul kasutab Venemaa laialdaselt ka võtet, mida nimetatakse spoofimiseks ehk siis kasutatakse ära olukorda, kus laskemoon valib tugevama signaali ning siis tekitatakse maapealsete saatjate abil tugeva signaaliga võrk, mis GPS-i kasutava laskemoona ära petab.
Clarki sõnul arendati GPS-signaali kasutavad relvad välja oludes, kus selliseid portatiivseid spoofereid polnud ning nüüd olevat need spooferid edukad ka näiteks GLSDB, HIMARS-ilt lastavate juhitavate rakettide ja ka liugpommide JDAM vastu. Nii et selles kontekstis on mõistetav, miks on lahinguväljal ikkagi tegija tavaline suurtükimürsk, mille lendu pole võimalik segada ning ka rallidroonid, mille puhul on isegi väidetava 20% efektiivsuse korral on kulu sihtmärgi tabamisele väiksem kui ühe 155 mm mürsu hind ning esimese lasuga saadakse sellise mürsuga ikka harva sihtmärgile pihta. Clarki sõnul kasutab Venemaa liugpommides sarnast lähenemist, seega saaks ka neid edukalt koordinaatidega ära petta ning tänasel päeval on see Ukraina poolel üks väheseid võimalusi, kuidas nende liugpommidega võidelda.
Lühinoppeid. Ukraina armee esindajad soovitavad rindejoonel lähedal tegutsevatel Ukraina erakorralise abi struktuuri töötjatel (päästjad, meedikud, politseinikud) võimalusel ametirõivaid mitte kanda, sest Venemaa luuredroonide jaoks on nad muutunud olulistest sihtmärkideks.
Kaitsmaks ennast Ukraina rallidroonide vastu, üritavad Venemaa sõjaväelased välja mõelda kõiksugu vahendeid, kusjuures nn kilpkonnatankid toimetavad siiani probleemideta ehk siis Ukraina ei ole suutnud neid vahetult lahinguväljal veel maha võtta. Kapitaalselt võtsid asja ette ka Venemaa suurtükiväelased, kes katsid liikuvsuurtüki Msta-S palkidega. Aga Agil Rustamzade sõnul ei ole sellisest palkehitisest mingit kasu, sest alumine pool on ju täiesti kaitseta jätkuvalt. Aga Venemaa rallidroonidega on samamoodi hädas ukrainlased, lisan ka foto nende sõjaväeautost, mis on terasvõrguga ümbritsetud.
Ukraina territooriumil on miljoneid miine ning rindejoonest eemal on nende kahjutukstegemisega hõivatud järjest rohkem naisi ning nüüd on nende suhtarv tõusnud RBK-Ukraine andmetel juba 30%-ni demineerijate koguarvust. Kahjuks jagub seda tööd ka peale sõja lõppu aastateks, kui isegi mitte rohkemaks ning seda tööd saavad õppida ka need, kes sõjas saadud vigastuste tõttu vahetus lahingutegevuses enam osaleda ei saa.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
