Kui viimasel ajal on mul ülevaadetes olnud küllaltki vähe rõõmustavaid uudiseid, siis täna on neid omajagu.

Mitte eriti kaua aega tagasi hävitas Ukraina kolm Venemaa suurt relvaladu ning täna sai see rida jätku. Täna varahommikul kell 4.30 laekus informatsioon Brjanski oblastist, 114 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist asuvast Karatševost, et asula lähedal olevast 67. arsenalist kostuvad plahvatused. Venemaa poolelt tuli muidugi küllaltki kiirelt informatsioon, et toimus Ukraina droonide rünnak, aga nagu ikka, olevat neil õnnestunud kõik droonid alla lasta.

Ja nagu varemgi, ilmus meediasse mitmeid kohalike elanike poolt filmitud videosid, millelt on näha tulekuma ning kostuvad järjestikused plahvatused, seega laskemoonalaos toimub korralik ilutulestik ning järelikult olid jälle allalastud droonide rusud kukkunud kogemata täpselt just sinna, kus asus Venemaa armee laskemoon.

Kohalike sõnul oli osa laskemoona asunud ka lageda taeva all, nii et sama olukord, nagu ka teistes arsenalides, mis varem pihta said. Esialgse info kohaselt oli seal arsenalis olnud palju liugpomme ja Põhja-Koreast toodud laskemoona. Ukraina armee poolt ilus algus päevale ning saab ainult soovida, et nii jätkata, sest Ukraina droonide laskeulatuses on veel Venemaa armee laskemoonaladusid.

Krimmis asuvas Feodossia naftaterminalis on tuli levinud algsega võrreldes mitu korda suuremale territooriumile ning isegi Venemaa telekanalites näidati, kuidas mahutitest kütus tulle paiskub. Putini sünnipäevaks igati soe tervitus Ukraina poolt ning siinkohal pole liigne üle korrata, et just selle kütuseterminali kaudu varustati Hersoni ja lõunarinde läänepoolse osa Venemaa üksuseid kütusega. Täna avaldatud videotes on näha, et põleb kuus mahutit.

Omaette huvitav on arutelu teemal, et kuidas üldse õnnestus Ukrainal Venemaa jaoks vaat et strateegilise tähtsusega objekti rünnata, sest varasema info põhjal olid seal läheduses õhutõrjekompleksid S-300 ja Pantsir-1. Z-kanal Kremjovskaja tabakerka andmetel oli aga sealt suunalt viidud osa õhutõrjekomplekse Iraani, kus kardetakse paaniliselt Israeli võimalikke rünnakuid ning see olevat andnud Ukrainale võimaluse õhukaitsest läbi murda.

Sellise jutu paikapidavust on keeruline kontrollida, samas kindel on see, et terminali tabasid kolm drooni (või raketti, selles osas veel selgust pole) ning iga tabamus oli terminali eri osas ehk siis Ukraina sai oma plaani täies ulatuses ellu viia. Feodossia elanikele aga soovin enda poolt rohkelt tossu ja tuld ning et see kestaks veel kaua!

Venemaal otsustas Ruskomnadzor eile sulgeda sotsiaalmeedia platvormi Discord, millel oli Mediascope andmetel Venemaal 25-40 miljonit kasutajat. Peale platvormi sulgemist aga käivitus z-kanalites suur hädaldamiste laine ja mis siis selgus. Omamaise tehnilise lahenduse puudumisel kasutavad paljud Venemaa üksused droonidega sidepidamist Discordi suletud gruppide vahendusel ning just see keskkond võimaldas reaalajas edastada pilti juhtimiskeskustesse, kuskohast siis vastavalt saadud infole kas korrigeeriti suurtükkide tuld või saadeti rallidroone rünnakule.

Venemaa sõjaväelased olid kursis võimalusega, et USA luure võib omada juurdepääsu nendele suletud gruppidele, aga hädaga tuli kasutada seda varianti ja see toimis. Osade z-blogijate sõnul suutis Roskomnadzor teha suurepärase kingituse ukrainlastele, samas paisates nemad tagasi 2022. aasta märtsi. Tänahommikuse seisuga valitses Discordi kasutanud üksustes paanika ning võimalike alternatiividena on välja käidud ka võimalust hakata kasutama samas kontekstis Roblox’i keskkonda.

Venemaa armee ise pole sõja jooksul suutnud luua neile sobivat tarkvara ja seetõttu on nad sunnitud kasutama nö mandunud lääne tarkvara. Z-kanalitel hädaldatakse, et ehk oleks enne keelamist olnud mõistlik luua toimiv alternatiiv, mille kohta on olemas ka eestlaste rahvatarkus, et ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis on. Teisalt näitab selline keelamine, et suure tõenäosusega ei oldud Moskvas üldse kursis asjaoluga, et Discord on sedavõrd aktiivses kasutuses. Keelati ära ka videomängude keskkond STEAM, mida näiteks kasutab Ukraina armee maapinnal liikuvate droonide juhtimiseks ja mitte ainult. Kasutab, sest see on kõige kiirem ja odavam tee tehnilise lahenduse kasutuselevõtmiseks sõjas, kus iga päev toimub innovatsiooni osas võidujooks ajaga mõlemal poolel.

Olukord rinnetel. Viimase paari päeva jooksul rindejoones suuri muudatusi ei ole toimunud. Venemaa armee on peale Vugledari enda kontrolli alla saamist viinud lahingute raskuspunkti Kurahhove suunale, kus eile toimus 39 rünnakut ning Venemaa armee kasutas suures koguses ka soomustehnikat. Ukraina 46. brigaad hävitas 9 ühikut Venemaa soomustehnikat, aga Venemaa jalaväelased suutsid edeneda natuke Maksimiljanivkas.

Natuke põhja pool, Pokrovske suunal on Ukraina armee kontrolli all küll põhja-lõuna suunaline kõrgendike vöönd Hirnik – Kurahhivka – Oleksandropil, aga Venemaa armee üritab peale Tsukurine enda kontrolli alla saamist liikuda sellest kõrgendikust mööda lääne poolt. Kui neil õnnestuks liikuda sealt suunast Novoselidivka ja Izmailivka vahele, siis muutuks UKraina armee jaoks idapoolse osa enda käes hoidmine pikemas perspektiivis problemaatiliseks, sest kui Venemaa armee suudaks veelgi edasi lõuna poole liikuda, tekiks ümberpiiramise oht. Ukraina armee on hästi kursis Venemaa armee plaanidega ja loodetavasti suudetakse need plaanid nurjata.

Toretskes on Venemaa üksused suutnud edeneda kesklinnas asuva kaevanduse šahtini. Võitlus käib iga maja ja kvartali pärast. Ukraina armee jaoks viimaste arengute valguses selles asulas perspektiiv helge ei paista, samas on see asula oluline, sest asub kõrgendikul ning kui Venemaa saaks selle enda kontrolli alla, oleks neil võimalik sealt suunast hakata arendama pealetungi Konstantinivka suunal.

Kurski oblastis on Ukraina üksused aktiivsed ning kohapealt laekunud info kohaselt olevat nad edenenud Ljubimivkast edela suunas Obuhhivka küla suunas. Venemaa koondab piirkonda jätkuvalt vägesid juurde, aga loodetud edu nad ei ole siiani saavutanud ning sünnipäevakink Putinile jäi ka tegemata ehk siis Ukraina väed Kurski oblastist välja surumata. Hetkel räägitakse Venemaa poolel ettevaatlikult sellel teemal võtmes, et ehk õnnestub suurele juhile ja õpetajale teha see uusaasta kingitusena. Venemaa enda meediast on Kurski teema praktiliselt välja surutud ning esiplaanil on Donbass.

Lõunarindel on Venemaa hakanud järjest suuremate jõududega tegema luurelahinguid ja aktiviseerunud on ka luuredroonid. Kindlasti on sellise tegevuse eesmärgiks sundida Ukraina armeed hoidma seal lõigus üksuseid ning kui nad avastavad Ukraina kaitses nõrgema koha, siis kasutavad selle võimaluse ära ka.

Droonid. Venemaa on hakanud kasutama rünnakutel taktikat, kus väikesed jalaväelaste grupid liiguvad laial rindel ning Ukraina armeel ei ole sellises olukorras jätkunud sobivaid vahendeid, et jalaväelasi võitlusvõimetuks muuta. Teoorias oli teada, et efektiivseks võiks osutuda rallidroonidel kasutatav kassettmoon, aga praktikas sellist moona suures koguses polnud kuskilt võtta.

Nüüd aga avaldati Ukraina poolel sotsiaalmeedias video, mis näitas drooniüksuse Wild Hornet poolt väljaarendatud rallidroonidele mõeldud kassettmoona edukat katsetamist ühe veekogu kohal ning loodetavasti suudetakse seda nüüd kiirelt ka tootma hakata.

Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestovi andmetel on aga Venemaa elektroonilised sõjapidamise vahendid hakanud viimastel päevadel edukalt maha suruma Ukraina droonide videokanaleid ning see pidid mõjutama ka retranslaatoreid ning aitama ei pidanud ka videosignaali edastamiseks kasutatavate sageduste vahetamine. Osadel rindelõikudel pidavat olema tekkinud seetõttu tõsised probleemid rallidroonide kasutamisel. Selline see sõda on, innovatsioon toimub mõlemalt poolt ning nüüd tuleb Ukraina poolt täpselt samamoodi hakata maha suruma Venemaa droonide videosignaali edastamiseks kasutatavaid sagedusi ning paralleelselt leidma probleemile lahenduse, mis töötaks.

Sõja võimaliku lõpetamise kontekstis on Ukraina president asunud siiani väga jäigal positsioonil, et Ukraina peaks olema sõja lõpuks 1991. aastal olnud piirides, aga tänasel päeval on sellise jäikuse osas väidetavalt tekkinud küsitavusi ka lääne pool, lisaks eeldab Ukraina võiduplaan suure koguse relvastuse ja laskemoona Ukrainasse saatmist, aga ega seda kõike ei ole võimalik enam kiirelt ladudest võtta, mis on suures osas tühjad. Hiina on ainsana võimeline survestama Venemaad, aga nad ei tee seda enne, kui Ukraina taastaks huvi Hiina poolt väljapakutud variandi osas, mis eeldaks esimese sammuna sõjapidamise lõpetamist ning olukorra nö külmutamist, kõigele lisaks on Ukrainal sellisel juhul taskus trump Kurski oblasti osas.

Ukraina presidendile oleks aga kõigepealt lääne partneritelt vaja kindlust julgeolekugarantiide osas, sealhulgas lubadust Ukraina NATO-sse võtmise osas pikemas perspektiivis. Seda lubadust kardetakse Moskvas vägagi ja seetõttu polegi vaja imestada, et sellel teemal võtab sõna nii Lavrov kui Venemaale sõbraliku valitsuse juht Euroopas, aga hoogu ja enesekindlust nende sõnavõttudes ei ole.

Venemaal aga ollakse hädas inflatsiooniga ning sellega võitlemise eesmärgil ei ole välistatud, et 25. oktoobril tõstab keskpank baasintressi 20%-ni või isegi 22%-ni ning see on põhjustanud ka omamoodi kummalisi protsesse majanduses. Venemaa põllumajanduses on keerulised ajad, sest pärast hiliskevadisi öökülmi tuli paljudesse regioonidesse põud ning osades piirkondades ei ole vihma sadanud aprillist alates.

Maa pidavat olema tuhkkuiv ning seetõttu ei olevat osad põllumehed üldse huvitatud sügisel viljaseemne maha panemisest, sest neil on nüüd äriliselt palju kasulikum alternatiiv – panna raha seemnevilja ostmise asemel hoopis tähtajalisele hoiusele, sest kui Venemaa väidetav inflatsioon on ametlikel andmetel seal 8% juures, aga tähtajaliselt hoiuselt teenid aastas 20% ja ehk lähitulevikus isegi rohkemgi, siis ju teoorias hea äri.

Venemaa põllumajandusminister Oksana Lutil aga pidavat Interfaxi andmetel probleemile olema lahendus, nimelt tuleb panna kirikusse patriarhi poolt õnnistatud küünlad ja paluda pühak Iljad, et see vihma tooks. Pühak Ilja on väidetavalt ka äikese valitseja ja tundub, et Iljale hoopis meelepärasemad sündmused toimuvad Venemaa laskemoonaladudes. Omalt poolt pakuksin välja variandi, et laske ise kõik oma laskemoonalaod õhku, sest see tundub talle meeldivat ja siis ehk Ilja leebub ja toob ka Venemaale kauaoodatud vihma.

Täpselt samamoodi pidid käituma ka teiste ärisektorite ärimehed, sest tööjõupuuduse ja sisendhindade kiire kasvu tingimustes on palju mõistlikum tähtajalise hoiusega raha teenida. Mõtleval inimesel tekib seda lugedes kohe küsimus, et kes katab sellise tegevuse tulemusena tekkiva kahju pankadel ja mis saab majandussektoritest, kus raha väljatõmbamise tõttu aktiivsus väheneb, aga ega Venemaad väidetavalt mõistusega võtta saagi.
Järjest sügavamasse autokraatse juhtimise sohu vajuval Venemaal on igapäevaseks saanud kõige keelamine ning see on omandamas kohati lausa naljakaid vorme. Nii on alustatud üleriiklikult võitlust nähtusega nimega „kvadrobeg“ vastu ja sellel teemal võttis sõna isegi Sergei Lavrov. Tegemist siis valdavalt noorte mänguga, kus pannakse mingi looma mask endale ette ja üritatakse käituda nagu see loom ning väga populaarsed valikud on selles kontekstis näiteks kassid ja rebased. „Kvadrobeg“ tähendabki tõlkes nelja jäseme abil jooksmist ning oma olemuselt on tegemist lihtsalt noorte vaba aja harrastusega, aga nüüd on see kuulutatud suureks ohuks traditsioonilistele väärtustele.

Selle harrastuse kaitseks astus ootamatult välja nüüdne veendunud putinist ja sõjatoetaja Sergei Bezrukov, keda ka Eestis mäletatakse seriaali „Brigaad“ järgi. Bezrukovi sõnul on selline loomade jäljendamine tavaline osa näitlejaõpingute esimesel aastal ja selles polevat midagi kahjulikku, aga seekord jäid tema sõnad tähelepanuta.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING