Nagu Venemaal kombeks, teatasid kohaliku võimu esindaja allalastud drooni tükkidest põhjustatud väikesest tulekahjust, aga videost on näha, et leek on suur ning kohalike sõnul kostuvad järjestikused plahvatused ehk siis lõhkevad kas mahutid või muud seadmed. Venemaa jaoks on asi seda piinlikum, et nende endi infokanali ASTRA andmetel sai varem Rjazanis väga tugevalt kahjustada nafta destilleerimise seade AVT-4, mis töötles päevas kuni 84000 barrelit naftat ning mis moodustas 23,4% Rjazani naftatöötlemise kompleksi tootmisvõimsusest. Nüüd järgnes rünnak Lukoili kompleksile ning videost nähtu puhul on küll keeruline ette näha, et niipeal suudetakse tootmine täismahus taastada.
Tänaöise rünnaku kontekstis on huvitav ka kohalikelt saadud info, mille kohaselt oli olemas info, et Ukraina droonid liiguvad sinna naftatööstuse suunas, mistõttu suruti maha seal piirkonnas nii GPS kui ka mobiilside, ometi olevat Ukraina droonid järjest nö resistentsemad selles osas ka pimedal ajal ehk siis nad suudavad kohale lennata olukorras, kus Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid (EW) on täisvõimsusel töös.
Ukraina ründas edukalt Venemaa naftatöötlemise ettevõtteid eelmisel kevadel ning omamoodi paradoksina olevat energeetikaekspert Mihhail Krutihhini sõnul osad Venemaa ettevõtted selle üle rõõmu tundnud, sest Venemaa siseturul müüakse naftatooteid riigi poolt subsideeritud hindadega, mis aga tähendab ka ettevõtete jaoks viletsamat teenistust (riik küll katab vahe, mis on tootmishinnal ja müügihinnal, aga ettevõtted teenivad sealt suhteliselt vähe) ning nii oli nende jaoks palju kasulikum eksportida toornaftat. Krutihhini sõnul läks seetõttu sai omamoodi absurdseks, sest antud olukorras ei olnudki naftatööstusettevõtete omanikud huvitatud pihta saanud ettevõtete töö kiirest taastamisest.
Nüüd on aga olukord muutunud selles osas, sest USA kehtestas vahetult enne Bideni ametist lahkumist seniajani kõige suuremad sanktsioonid Venemaa naftatööstussektori vastu ning nüüd enam ei ole nii lihtne suurendada nafta eksporti selle nafta arvelt, mida pihta saanud naftatöötlemise ettevõtetes kasutada ei saa. Huvitav on märkida, et telegram-kanali Nezõgar andmetel olevat viimases sanktsioonide paketis Surgutneftegaz lisatud sinna just Trumpi enda nõudmisel, sest demokraadid ei olevat soovinud seda ettevõtet nii tugevalt pitsitada.
Venemaa sotsiaalmeedias on omajagu arutelusid ka selle ümber, et kuidas see üldse saab võimalik olla, et pea aasta hiljem ründab Ukraina droonidega vähemalt sama edukalt samasid ettevõtteid, et miks seal ei ole tehtud täiendavaid kaitserajatisi. On selgunud, et kaitsevõrkudest ei ole suurema droonirünnaku puhul abi, sest üks droon purustab võrgu, peale mida on teiste jaoks tee avatud. Ka olevat esinenud juhtumeid, kus kaitserajatised on jäänud rajamata kohaliku päästeameti vastuseisu tõttu, sest nende hinnangul vähendaksid need rajatised tuleohutust ning muudaksid keerukamaks võimalikud kustutustööd õnnetuse korral. Reaalsuses on kütuse suuremal põlemisel temperatuur nii kõrge, et ega seal olegi midagi kustutada, tuleb oodata, millal kütus ära põleb.
Õhutõrjekomplekse Venemaal napib, mobiilseid gruppe ei ole veel millegipärast üle riigi loodud. Ukrainalt järjekordne edukas operatsioon ja loodetavasti on neid veel palju tulemas juba lähimal ajal.
Droonide teemal jätkan. Valguskaabli otsas olevad droonid on Ukraina armee jaoks olnud suureks peavaluks juba pikemat aega ja siiani nende vastu toimuvat lahendust ei olnud, sest kui rallidroone avastatakse nende poolt edastatud raadiosignaalide abi, siis optilise kaabli otsas olevad droonid lendavad nö eetrivaikuses. Nüüd aga avaldas legendaarne Ukraina drooniüksksuse juht Robert „Madjar“ Brovdi aga video, kus räägib muutusest selles osas.
Nimelt olevat Ukraina armeega koostööd teinud ettevõtted välja arendanud mobiilsed radarid, mis suutvat optilise kaabli otsas lendava drooni avastada 3-4 kilomeetri kauguselt, peale mida saadetakse rallidroonid Venemaa droonile vastu ning õhulahingus ei ole oluliselt kohmakamal optilise kaabli otsas oleval droonil rallidrooni vastu mingit võimalust.
Madjari sõnul tuleks sellised mobiilsed radarid paigaldada rindejoonele iga 2,5-3 kilomeetri järele, samas on mistahes radari puhul vaja arvestada asjaoluga, et vastase jaoks on nende asukohad hästi näha ja nad saavad omakorda neid radareid rünnata. Aga huvitavad arengud on käsil ning Ukrainal on juba üks varasem edulugu selles vallas olemas, sest rallidroonidega Venemaa operatiivtasandi droonide mahavõtmine on osutunud üle ootuste edukaks.
Z-kanal Vault-8 kirjeldas põhjalikult Ukraina droonide rünnakutaktikat Venemaa EW vahendite vastu ja nagu ikka, oli lõpus hala, et miks küll Venemaa armee nii ei suuda.
1. Luurevahenditega määravad Ukraina sõjaväelased Venemaa armee EW vahendite umbkaudse asukoha mingis rindelõigus.
2. Määratakse kindlaks sagedused, mida EW seal rindelõigus maha surub.
3. Saadetakse Venemaa armee EW täpsemat asukohta otsima luuredroonid, mis töötavad sagedustel, mida Venemaa armee EW ei mõjuta.
4. EW seadmete ülesleidmisel edastatakse asukoha koordinaadid, peale mida järgneb üldjuhul rünnak miinipildujatega, aga vajadusel lastakse kasvõi mitmikraketiheitjatest Vampir või Grad.
5. Kui Venemaa EW on hävitatud, tekib rindejoones nö EW vaba aken, mille kaudu lendavad Ukraina rallidroonid, luuredroonid ja suured kopterid takistusteta tööd tegema.
Z-kanal „Antiliberast“ kirjutas aga uuest probleemist Venemaa armees, nimelt olevat osades rindelõikudes keelatud kasutada EW vahendeid tsiviilsõidukite katusel, sest see muutvat nad Ukraina droonide sihtmärgiks, aga kui EW-d sõiduvahendi katusel pole, siis olevat oht selles osas väiksem. Z-kanali andmetel aga soomustehnikat neil nagunii enam eriti järgi pole, mistõttu praktiliselt kogu eesliini varustamine käib tsiviilmasinatega ja ukrainlased ründavad rindelähedastes lõikudes praktiliselt kõiki tsiviilsõidukeid ning nüüd tegevat nad ise ukrainlaste elu veelgi lihtsamaks, sest läbi auto olevat EW vahendite efektiivsus kohe väga oluliselt väiksem.
Olukord rinnetel.
Ukrainas on sarnaselt meile soe ja vihmane talv, mistõttu segab see Venemaa armeel soomustehnika kasutamist eeskätt Kurski oblastist, aga ka mujal. Kurski oblastis on vähe teid, kus on võimalik soomustehnikat kasutada, mistõttu olevat Venemaa armee hakanud seal rindelõigus sõdiva Ukraina armee sõjaväelase hüüdnimega Kriegsforsher andmetel taas ründama soomustehnikaga päevasel ajal mööda teid, kus neid on varasemalt mitmete kuude jooksul hävitatud ning seekord ei läinud teisiti, Kriegsforsheri andmetel hävitati 47. brigaadi poolt kõik Venemaa poolt rünnakus osalenud soomusmasinad.
Kurski rindega on Venemaa poolel veel üks väiksemat sorti skandaal, nimelt teatati Venemaa meedias ühe asula enda kontrolli alla saamisest, aga videost selgus, et see oli filmitud hoopis 20 kilomeetrit eemal Olgivkas. Kuuldavasti on sealt rindelõigul mineva viidud Põhja-Korea sõdurid ning hoolimata suurtest pingutustest ei taha pealetung kohe mitte kuidagi edeneda ja siis tuleb edusammud välja mõelda.
Venemaa z-blogija Juri Podoljaka kirjutas samal teemal Luhanski rindest, kus Borova suunal tegutseb Venemaa poolelt 20. armee. Nimelt kanti tema sõnul kõrgemale poole ette, et Novojegorivka on nende kontrolli all, aga reaalsuses oli ja on see Ukraina kontrolli all. Z-blogijate hulgas on selle kohta olemas ka väljend - продвижений в кредит -, mida võiks tõlkida kui „krediidi peale edasiliikumine“. Podoljka sõnul on selline variant Venemaa sõjaväelaste jaoks kõige halvem, sest kui kaardil märgitakse piirkond enda kontrolli all olevaks, siis sinna enam ei visata liugpomme ja piirkonda ei tulistata suurtükkidest, samas on ukrainlased kaitses ja Venemaa sõjaväelased aetakse sõna otseses mõttes nende kuulipildujate ette, mis toob kaasa hüppelise kaotuste kasvu Venemaa elavjõu osas.
Venemaa üksused üritasid udu ära kasutada mitmel lõigul, nii proovisid nad nn Kurahhove tasku lõunaservas Zelenivkas rünnata 50 sõduriga, ukrainlaste sõnul tervelt 40 nendest nö nulliti ära. Sama taktikat olid Venemaa üksused üritanud ka Tšasiv Jaris.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul olevat nüüdseks kõik Ukraina üksused Velika Novosilkast lahkunud ning seekord oli udust palju abi, mistõttu jäid kaotused taandumisel tema sõnul väikesteks.
Pokrovske suunal edenes Venemaa Pokrovskest lõunas lääne poole, natuke edeneti ka Pokrovskest lõuna ja põhja pool. Pokrovske suunaga seoses kirjutas väljaanne Forbes, tuginedes peamiselt mitmetele Ukraina väljaannetele, probleemidest Ukraina uute brigaadidega, mille võitlusvõime on osutunud oodatust palju väiksemaks ning seda olukorras, kus Ukraina kõige võitlusvõimelisematele brigaadidele täiendusi anti väga vähe.
Nii tekkis olukord, kus Ukraina armee kuhjas Pokrovske suunda kokku palju sõjaväelasi, aga armee võitlusvõime seeläbi ei tõusnud, vaid teatud juhtudel isegi langes. Kui 155. brigaad oli täielik läbikukkumine, siis millegipärast 157. brigaadi osas ei suudetud varem tehtud vigu vältida ning Forbes andmetel kaotas ka 157. brigaad suures osas võitlusvõime sisuliselt enne täiemõõtmeliste lahingute algust. Ja seda kõike olukorras, kus Ukraina parimad üksused on kohati lausa kriitilises elavjõu puuduses.
Omajagu kõneainet andsid USA sõjalennukite lennud Israelist Poola ning Israeli meediakanal Axios avas tausta. Nimelt viivat USA armee Israelist 90 õhutõrjekompleksi Patriot raketti läbi Poola Ukrainasse. Väljaande andmetel oli Israeli armee eelmise aasta aprillis kandnud maha rohkem kui 30 aastat lahinguvalves olnud Patriot’i kompleksi, asendades selle enda õhutõrjekompleksiga.
Kui Ukrainas kuuldi kompleksi mahakandmisest, siis avaldati kohe soovi seda Ukrainas kasutada ning väljaande andmetel oli Israeli peaminister eelmise aasta septembris sellega nõustunud. 90 raketti liigub Ukrainasse, aga muud Patriot’i kompleksi osad läbivad uuendamise, peale mida saab neid jälle kasutada.
Meediakanal rucriminal kirjutas pikemalt Mustal merel toimunud keskkonnakatastroofi tagamaadest, kus tormi kätte jäänud kaks vana jõgi-meri tüüpi Volgoneft-tüüpi tankerist valgus merre tuhandeid tonne masuuti. Tänasel päeval on teada, et need tankerid olid Venemaa varilaevastiku osa ning nende pealt laaditi masuuti suurematele laevadele, mis seda edasi toimetasid.
Laevad on ostetud 2022. aastal sisuliselt sümboolse hinna eest, 1 miljon rubla tükk. Õnnetusse sattunud tankerid kuulusid sisuliselt nö riiulifirmadele Kama Šipping (Permist) ja Volgatransneft (Moskvast). Mõlemad ettevõtted lähevad pankrotti, samas kauba omanikest pole mingit ametlikku informatsiooni.
Peale ökoloogilist katastroofi aga jätkasid teised samasugused väga vanad jõgi-meri tüüpi tankerid masuudi vedu ja laadimist suurematele laevadele, nagu polekski midagi vahepeal juhtunud. „Võime korrata!“ või kuidas need Venemaa jalgpallifännid omal ajal Tallinnas jalgpallimängu ajal plakatil kirjutasidki.
Venemaal on hakatud Ukraina võimalike rahuläbirääkimiste eel trollima Trumpi, teisiti ei oska ma nimetada Venemaa välisluure teenistuse ülema Narõskini juttu Ukraina lääneosa võimalikust jagamisest teiste riikide vahel või siis riigiduuma saadiku Milovi juttu Gröönimaa liitmisest Venemaaga. Nimelt olevat ASTRA andmetel Milov rääkinud, et Gröönimaa olevat vaja vabastada Taani okupatsiooni ikkest ning selle asemel moodustada hoopis Gröönimaa Rahvavabariigi, mis siis võetakse Venemaa koosseisu ning siis olevat Gröönimaa elanikud kaitstud, teadagi kelle eest. Selles kontekstis on huvitav märkida, et jutud Kurski Rahvavabariigist Venemaal sama menukad ei ole.
Tucker Carlson aga mainis ühes intervjuus nö möödaminnes, et Biden olevat planeerinud Putini kõrvaldamist ning otse loomulikult on Venemaa propagandamasin sellest ütlusest kinni haaranud. Tucker Carlsoniga seoses kirjutas aga z-kanal Kremljovskaja tabakerka, et mees olevat Putiniga tehtud intervjuu eest saanud tasuks seitsmekohalise summa dollarites ning nüüd olevat tegemist nö nende mehega. See on z-kanali väide, mida on keeruline kontrollida, aga kõnekas sellegipoolest.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.