See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/teet-kalmus-ukraina-kaitse-bahmutis-ja-avdiijivkas-veel-peab/article60115
Teet Kalmus: Ukraina kaitse Bahmutis ja Avdiijivkas veel peab
31 Mar 2023 EWR Online
Autovrakk Avdiivkas, 15. märts, 2023. Donetski politsei foto. - pics/2023/03/60115_001_t.jpg
Autovrakk Avdiivkas, 15. märts, 2023. Donetski politsei foto.
Rinnetel jätkuvalt kõige kuumem Bahmuti juures. Paistab, et Venemaa on loobunud esialgsest plaanist piirata linn lääne poolt ümber, sest avatud maastikul sooritatud pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega nii tehnikas kui elavjõus. Selle asemel üritatakse linnasüda ära võtta tormijooksudega, aga seda tehes on Vene poolel nii suured kaotused, et nüüd tuleb ka USA poolt tunnustust Ukraina otsusele linna võitluseta mitte ära anda. Kujunenud keerulises olukorras, kus pinnareljeefi mõttes ebasobivas kohas (orus) asuvat Bahmutit tulistatakse lakkamatult Venemaa poolt raskerelvadest, ei tasu luua illusioone, et linna suudetakse hoida väga pika perioodi vältel, küll aga on USA poole andmetel linna ründamisel ära seotud 6000 wagnerlast ja 20000-30000 Venemaa võitlusvõimeliste üksuste sõdurit, mis vähendab kindlasti survet teistel rindelõikudel. Hetkel Bahmutis Ukraina kaitse peab.

Teine kuumem piirkond on Avdiijivka. Linnas valitsev olukord on raske. Linna elamufondist on rohkem kui 80% juba pöördumatult kahjustatud ja täielikult on hävitatud infrastruktuur. Linnast on nüüdseks lahkunud kõik erinevate avariiteenistuste töötajad, veel töötavaid elektrigeneraatorid ei hoolda enam keegi. Ukraina ametivõimud tahavad linnast ära viia viimaseid sinna jäänud lapsi, aga sellega on probleeme, sest vanemad peidavad neid võimude eest erinevate majade keldrites ning sealjuures vahetavad pihti asukohta. Juba lähiajal on Ukrainal plaanis nö heaga veenmine lõpetada ning viia viimased linna jäänud lapsed ära jõudu kasutades.

Sarnaselt Bahmutile oli vaenlasel esialgu plaanis liikuda linnast mööda põhja ja lõuna poolt lääne suunas, et seeläbi sundida ukrainlasi linna, mis asub Donetskist ainult 10 kilomeetri kaugusel, maha jätma. See plaan ei ole siiani vilja kandnud, kuigi sinna suunale koondas Venemaa arvestatavad jõud. Lääne pool ootavad Venemaa üksusi ees mineeritud põllud ning eemal asetsevatel kõrgustikel on Ukraina suurtükiväelased. Ja siis polegi imestada, et peale viimaste päevade ebaõnnestunud rünnakuid rasketehnikaga räägitakse Avdiijivkast juba nagu uuest Vugledarist. Eile avaldatud kahes videod hävitavad ukrainlased avatud maastikul kokku viis Venemaa tanki ja kaks jalaväe lahingmasinat. Kuuldavasti toimetab just seal rindel kurikuulus Venemaa kolmas armeekorpus, mis eelmisel suvel moodustati vabatahtlikest, aga hoolimata nende üksuste varustamisest Venemaa hetkel kõige uuema tehnikaga, ei ole nad lahinguväljal mitte millegi muu kui tehnika kaotamisega silma paistnud.

Mõlemad osapooled kasutavad tsiviildroone, aga Venemaa enda z-blogijate hinnangul on Ukrainal droone kordades rohkem ja just soojuskaameratega droonide öise kasutamisega olevat seotud Ukraina edukas vasturünnak Avdiijivkast lõuna pool Pervomaiski suunalt ida poole. Soojuskaameratega droonid leiavad üles nii Venemaa sõjaväelased kui tehnika ja järgnevad täpsed rünnakud nii suurtükkidest kui miinipildujatest. Venemaa sõjablogijate andmetel ründavad ukrainlased droonide gruppidega, kus kõigil droonidel on oma ülesanne, nii on osad droonid nö peibutiseks (reeglina kõige odavamad) ja teised üritavad segadust kasutades mööda hiilida, et Venemaa sõduritele erinevat külakosti viia. Avdiijivka suunalt on kaks videot, kus Venemaa on kuhjanud teede äärde suured maamiinide kuhjad ja siis Ukraina droonid korraldavad seal kenad plahvatused. Olukord linnas on jätkuvalt väga keeruline ning Venemaa korraldab iga päev sinna kümneid tormijookse, ometi siiani on selle tulemuseks peamiselt suured kaotused ründajate endi poolt. Samas võiksid maamiinide kuhjad olla märgiks, et Venemaa mõtleb järjest tõsisemalt kaitsesse jäämisele.

Aktiivne lahingutegevus toimus ka Svatove, Kreminna ja Marjinka juures, aga kumbi pool seal märkimisväärset edu ei saavutanud. Küll aga toimusid taas Ukraina rünnakud ning seekord tulistati Venemaal S-300 rakettidega Harkivit. Sealjuures on huvitav märkida, et õige pea peale seda rünnakut toimusid plahvatused Belgorodis, nii et pole välistatud, et Ukrainal on nüüd piisavalt droone, vastamaks Venemaa sarnastele rünnakutele droonide rünnakutega. Ukraina poolne meedioperatsioon on osutunud väga edukaks, mille raames nad räägivad Mathias Rusti nimelise droonidearmee loomisest, Venemaa z-kanalites räägitakse antud teemal palju, peamiselt võtmes, et Venemaal puudub võimekus õhutõrjega kogu riiki katta. Kuidas need rahvatarkused antud kontekstis kõlavadki, et mida külvad, seda lõikad. Või et narrid korra Ukrainat raketiga, narrib Ukraina sind droonidega üheksa korda vastu.

Avdiijivka juures on värsked videod, kus ukrainlased kasutavad edukalt Javeline, aga nüüd on olemas ka esimene video, kus ukrainlased lasevad Hummvee katusel olevast TOW-st punkrite purustamiseks mõeldud laskemoona. Võimaliku kevadise pealetungi kontekstis oleks see väga vajalik relv, sest Venemaa on steppidesse paigaldanud hulgaliselt betoonist laskeavadega kupleid ja just nende hävitamiseks on see relv koos vastava laskemoonaga sobiv variant, suuremaid punkreid saab aga hävitada lennukitelt visatavate planeerivate lennukipommidega, millel on lõhkeainet kuni tonn.

Viimastel päevadel oli Venemaa meedias palju juttu Kirovi oblastis asuvast Novõi Buretsi külast, kuhu saabus 28-aastane Ivan Rossomahhin, kes 2020. aastal mõisteti tapmise eest 14 aastaks vangi, aga eelmisel aastal hakkas ta wagnerlaseks ning 21. märtsil tuli kodukülla, oma sõnul puhkusele, et minna varsti tagasi sõdima. Meduza andmetel haaras mõrvari saabumisel küla õudus, sest mees hakkas koheselt jooma ning liikus küla vahel ringi, käes kirves ja nuga ning karjus, et tapab kõik ära. Ta viskas kividega sisse aknaid, lõhkus kirvega autode klaase. Külasse toodi spetsiaalselt tema tegevuse jälgimiseks politseinikud, sest mõrvar, kes on sõjas ellu jäänud ja õppinud seal veelgi paremini tapma, on kõrgendatud ohu allikas. Rindele tagasi mees ei jõudnudki, sest selgus, et ta oli lähedal asuvas Vjatskije Poljanõ linnas tapnud noaga pensionäri, kellelt üüris korterit. Teadaolevalt tunnistas mees tapmise üles, aga vaevalt talle sellest kõigest midagi juhtub, sest vangist viiakse ta uuesti rindele, nüüd juba kaitseministeeriumi alluvuses olevas üksuses Štorm. Nn traditsioonilise väärtussüsteemiga Venemaal on sellised mõrvarid nüüd nii suure au sees, et lausa seadusega on keelatud nende kohta midagi halba öelda, võid aastateks trellide taha sattuda armee diskrediteerimise eest. Siin on ka link materjalile, aga ma lisan omalt poolt, et need on alles õied, asjad saavad selles osas Venemaal palju halvemaks minna ja juba lähevadki, sest eelmisel aastal kasvas Venemaal tapmiste arv esmakordselt peale pikka languperioodi.

Väljaandes „Sever.Realii“ ilmus lugu naistest, keda üritatakse Venemaa armees seksuaalselt ära kasutada. Juba II maailmasõja ajast on selles osas käibel Venemaal mõiste „polevaja žena“ ehk siis tegemist on naistega, kes elasid sõja ajal koos ohvitseridega. Nüüd on teema taas päevakorral ning intervjuu andnud naise sõnul üritatakse Venemaa armees teenivaid naisi seksuaalselt ära kasutada, pannes neid tihtipeale väljapääsmatusse olukorda ning siis paljud ka nö murduvad. Pikk tekst, aga väärib lugemist.

The Guardian’is ilmus pikem lugu teemal, kuidas Venemaa tegutseb kübersõjas. Lääne meediaväljaannetele lekitati materjal, kus on palju informatsiooni sellest, kuidas Venemaa ettevõtte NTC Vulkan tegutses kübersõjas erinevatel rinnetel – nii viiruseid levitades kui sotsiaalmeedias valeinfot levitades kui ka küberrünnakuid korraldades.

Kui veel natuke aega tagasi kiitles Putin, et Venemaa on tõusnud juhtivaks viljatootjaks maailmas, siis on ka selles osas muutused õhus, nimelt teatasid kaks suurt Venemaal tegutsevat viljaeksportööri, et nad lõpetavad alates juulist vilja väljaveo. Pro Zerno ajakirjaniku Olga Popova sõnul on väljaveetava vilja turul Viterral 8,9% ja Cargillil 4,1% suurune turuosa. Juba varem on räägitud, et Venemaa vilja väljavedu on muutumas järjest problemaatilisemaks, sest see on nö toksiline, seda ei taheta eriti osta ning nii kujunes Venemaal olukord, kus hoolimata väga heast vilja-aastast (2022) on siiani palju vilja hoidlates ning seda on keeruline realiseerida.

The Moscow Times’i andmetel seiskab Venemaa autotööstuse au ja uhkus, AvtoVAZ, oma tootmisliinid alates 29. maist, sest USA tegevus nn paralleelimpordi sulgemiseks Türgist ja Kasahstanist on olnud edukas ja nii on ettevõttel lihtsalt puudus komponentidest, millest autosid kokku panna. Küll aga on olemas info, et Venemaal on autode osas appi tulemas Iraan ja nii hakatakse alates juulist müüma seal toodetud sõiduautosid Saipa.

Väljaandes „Projekt.Media“ ilmus materjal Venemaa teadlastest, kes on sõja tõttu riigist lahkunud (link kommentaaride osas). Riik, kes loobub oma teadlastest, loobub oma tulevikust, aga ega see vist paljude venemaalaste jaoks oluline olegi, sest palju lihtsam on elada minevikus ja süüdistada kõigis oma hädades teisi. Šovinism on nagu narkootikum hingele, mis aitab argihallusest põgeneda, kasvõi lühikeseks ajaks.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Märkmed: