Möödunud laupäeval, 24. augustil, tähistas Ukraina iseseisvuspäeva. Kui sõja esimestel nädalatel oli omajagu neid, kes ei uskunud Ukraina võimekusse ennast kaitsta, siis kahe ja poole aasta jooksul on Ukraina saanud omajagu varem okupeeritud territooriumi oma kontrolli alla, relvastuse osas on kadunud üks nö punane joon teise järel ning Ukraina operatsioon Kurski oblastis kaotas veel ühe nö punase joone.

Ukraina on pidanud oma vabaduse kaitsmise eest maksma ränka hinda, aga oma vapra tegevuse tulemusena on nad juba tänaseks päevaks suutnud maailma muuta, eeskätt näidates, et Venemaaga on võimalik sõdida ka väiksemal riigil, aga tänu nende võitlusele saab ka NATO hindamatut oskusteavet selles osas, kuidas oma relvasüsteeme edasi arendada ja kuidas uuel, droonide ajastul sõdida.

Venemaa z-kanalites põhjustas omajagu meelehärmi see, et Ukrainat õnnitlesid pidupäeval ka Valgevene ja Iraan ehk siis senised Venemaa ühed vähesed liitlased käesolevas sõjas. Need õnnitlused tõstatasid nö Venemaa patriootide teadvusesse taas üles valusalt küsimuse, et mis siis ikka on selle Venemaa nö sõjalise erioperatsiooni eesmärk, kui nende liitlased õnnitlevad vastast. Demilitariseerimine? Denatsifitseerimine? „Kiiev kolme päevaga“ asemel on Ukraina Kurski oblastis ja tunneb ennast seal päris hästi.

Venemaa enda propagandistide hulgas on päris suur segadus selles osas, et mis siis ikka nö õige, põline Venemaa ja kuidas suhestuvad sellega nö uued territooriumid, mida paljud venemaalased täisväärtuslikuks Venemaaks ei pea. Ühe z-blogija sõnul oli nelja Ukraina piirkonna Venemaa konstitutsiooni lisamine ühe inimese otsus, mis ei arvestanud teistega ning nüüd on sisuliselt kogu Venemaa selle otsuse pantvang, sest Putini jaoks selles osas taganemisteed ei ole, välja arvatud juhul, kui ta kaotaks lahinguväljal, aga ei ole ka Ukrainal jõudu lahinguväljal võitmiseks.

Pidupäevakõnes mainis Ukraina president Ukraina uut ründedrooni, Paljanitsa, mille nimevalik ei ole juhuslik. Tõlkes tähendab see nisust küpsetatud leiba, mida tehti üldjuhul pidupäevadel. Mis seos võiks olla leival ja droonil? Anna Verschiki sõnul hääldatakse sõnas olevat täheühendit „ts“ ukraina keeles pehmelt ja mida ei suuda sellisel kujul vene keelt emakeelena rääkivad inimesed välja hääldada. Just seetõttu on see sõna olnud sõja ajal kontrollsõnaks, mida palutakse kahtluse korral inimestel öelda ning nii on kindlaks tehtud omajagu diversante ja ka lihtsalt Venemaa armee sõdureid, kes on olude sunnil erariided selga pannud.

Anna Verschiki sõnul on siin oluline just selle sõna "paljanitsa" märgilisus kontekstis, kus seda kasutatakse ja seda nimetatakse "šiboletiks". See heebrea sõna tähendab "viljapead", lugu Vanast Testamendist, kuidas omi ja võõraid eristati häälduse järgi. Kes suutis hääldada Š-häälikut, oli oma, aga vaenlased olid teise murde kõnelejad, kellel Š asemel oli S.

Drooni enda ümber on palju teadmatust, sest meedias presenteeritakse varasemaid prototüüpe, aga Defence Expressi andmetel pidavat kasutusküpseks saanud droon nendest oluliselt erinema. Kuigi Paljanitsa kontekstis on mitmetes meediaväljannetes kirjutatud rakettmootorist, siis Defence Expressi andmetel ei ole Paljanitsa droonil mitte rakettmootor, vaid on turboreaktiivmootor ja sellised mootorid on kallimad kui nö mopeedide häält tegevad sisepõlemismootorid. Defence Expressi andmetel on pea kõik Paljanitsa drooni puudutavad andmed salastatud, mistõttu on keeruline kommenteerida nii 600 kilomeetrist lennuulatust kui ka võimekust droonide tootmist kiirelt suurendada, küll aga saab rääkida, et milleks selliseid droone vaja on.

Kui vastab tõele info drooni lennuulatusest kuni 600 kilomeetrit ja lennukiirusest kui 500 kilomeetrit tunnis, siis saaks neid kasutada eeskätt Venemaa sõjaväelennuväljade ründamisel, aga ka teiste sihtmärkide ründamisel. Nii suure kiirusega lendavat drooni on käsirelvadest ja raskekuulipildujatest raske alla lasta, selleks tuleb kasutada õhutõrjekomplekse, aga neid napib Venemaal tagalas olevate objektide kaitsmiseks. Lisaks on praegu tekkinud olukord, kus isegi USA poolt antud loa korral ATACMS rakette kasutada on nendest vähe abi, sest nende rakettide laskeraadiuses Venemaal enam sõjalennukeid ei pidanud olema, samas kui tavaliste sisepõlemismootoritega droonid lendavad nii aeglaselt, et lennukid jõutakse lennuväljalt enne droonide kohalejõudmist ära liigutada.

Paljanitsa lendaks aga mitmeid kordi kiiremini ja nii oleks lootus lennukeid tabada suurem, lisaks pidi olema drooni jaoks loodud erinevat laskemoona, nii maa-aluste laskemoonalade kui ma maa peal olevat sõjalennukite hävitamiseks. Ootame siis nende droonide hävitustööd Venemaa territooriumil.

Olukord rinnetel. Nädalavahetusel Ukraina väed edenesid natuke Kurski oblastis, aga ilmselgelt on nad hoogu nö maha võtnud. Seimi jõest lõuna pool olevaid alasid ei üritata ära võtta suurte jõududega, samas toimuvad lahingud nii Komarovka kui Kulbaki läheduses. Ukraina jätkuvalt monitoorib olukorda Seimi jõel ning siiani on Venemaa armee poolt rajatud ajutised sillad muudetud kiirelt kasutuskõlbmatuks.

Selle piirkonna eripärast kirjutas Venemaa z-blogija Roman Aljehhin, kelle sõnul on Seimi jõest lõuna poole jääv ala madal, mistõttu oli Venemaa kaitserajatiste loomine seal problemaatiline, sest ka kuival ajal oli pinnasevesi olnud meetri sügavusel, mistõttu ei viidud töid läbi ettenähtud mahus.

Lisaks pidavat kogu piirkond sügisvihmade ajal muutuma selliseks, et tehnikaga saab liikuda ainult mööda suuremaid teid, aga ka neid pidavat seal nappima. Ukraina armeel oleksid Aljennini sõnul täpselt samad probleemid ees, kui nad võtaksid piirkonna enda kontrolli alla täismahus ning üritaksid siis nö maasse kaevuga, et kaitset hoida. Hetkel hoiab Ukraina seal suunal survet, aga hetkel ei ole märke sellest, et Venemaa armee plaaniks sealt piirkonnast põhja poole taganeda.

Sudžast põhja pool olev Malaja Loknja on olnud pikemat aega nö hallis tsoonis ning Ukraina poole andmetel piirasid nad ümber seal asunud naiste koloonia, kus võtsid kaitsepositsioonid sisse Venemaa üksused. Kuuldavasti naisvangid siiski evakueeriti enne Ukraina armee sinna jõudmist ning väidetavalt on see koloonia nüüd Ukraina armee kontrolli all, aga ehk tuleb lähipäevadel selles osas täiendavat infot.

Ukraina sõjaväelaste sõnul õnnestus neil ületada Korenevost ida pool veetõke ja nad loodavad eeskätt sealt suunast nüüd arendada pealetungi Korenevole. Venemaa armee on Sudžast ida pool teinud ka vasturünnakuid, aga edasi liikuda nad selle käigus ei suutnud. Ukraina sõjaväelased kiidavad, et Kurski operatsiooni käigus on ennast väga heast küljest näidanud soomukid Stryker.

Donbassis jätkus nädalavahetusel Venemaa armee edenemine Pokrovski suunal. Lahingute käigus liikusid nad edasi nii lääne- kui lõunasuunas. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armee seal ründamas väga suurte jõududega ning hoolimata suurtest kaotustest nad suudavad järjest uusi ja uusi jõude rünnakule saata.

Kuigi seal suunal sõdivate Venemaa armee sõjaväelaste sõnul on neil viimasel ajal paranenud varustatus laskemoonaga, olevat elavjõust järjest suurem puudus. Rasketehnikat kasutab Venemaa seal rünnakute läbiviimisel vähe, peamine on ikka jalavägi, mis liigub väikeste gruppidena.

Ukraina armee taandus seal lõigus Jasnobrodivkast ning nüüd on Ukraina jaoks oluline Karlivkat hoida, kui kaotada selle asula, siis on küsimärgi all võime kaitsta sealt lõuna pool olevat 100 ruutkilomeetrist lagedat ala. Venemaa armee liikus nädalavahetusel Pokrovski suunal edasi ka lääne poole, edenedes Novogrodivka asulas ning hall ala kasvas ka Krasnõi Jari juures.

Tänasel päeval on selge, et Venemaa armee fookus püsib Pokrovski suunal Ukraina operatsioonist Kurski oblastis hoolimata ning jätkuvalt kasutavad nad palju liugpomme, mille vastu hetkel veel Ukraina armeel head nö rohtu ei ole.

Väike edenemine oli Venemaa armeel ka Toretske suunal ja selle nädala jooksul võivad lahingud jõuda asula territooriumini mitmest suunast. Ukrainal on Donbassis keeruline ja omajagu on ka spekulatsioone selles osas, et kui palju on Ukrainal reserve kogutud ning kus suunas nad plaanivad neid kasutada. Samas oleks Ukraina armee sõjaväelase Arty Greeni sõnul praeguses olukorras Ukraina armeel äärmiselt problemaatiline ka reservide olemasolu korral rünnata nii lõunarindel kui Donbassis.

Ukraina armee drooniüksksuse juhi Robert „Madjar“ Brovdi sõnul viiakse neil sisse süsteem, et motiveerida veel rohkem droonioperaatoreid. Brovdi sõnul saab igal sihtmärgil olema rahaline väärtus ning tõestatud tabamuse korral saab drooniüksksus raha relvastuse ja varustuse ostmiseks, näiteks hävitatud suurtüki eest 150000 grivnat, jalaväe lahingumasina eest 200000 grivnat ja tanki eest 400000 grivnat (1 dollar = 41 grivnat). Samas vastase sõjaväelase eest saab raha uue rallidrooni maksumuses. Brovdi ise on uue süsteemiga väga rahul.

Ukrainas oodati Venemaa suuremat raketirünnakut juba aastapäeva tähistamise ajal, aga teoks sai see rünnak täna. Ülevaate kirjutamise hetkel ei ole veel Ukraina armee ametlikku teadaannet, aga räägitakse kokku Venemaa poolt 60 erineva raketi ja suurusjärgus 100 drooni kasutamisest. Venemaa z-patrioodid on seda rünnakut kaua oodanud, et kuidagigi nö Kurski häbi maha pesta ning pidevalt küsiti, et miks me ei ründa rakettidega.

Hetkel teadaolevalt oli raketirünnakute teravik suunatud elektritaristu objektide pihta, aga väidetavalt said tabamusi ka raudtee infrastruktuur ning tootmisettevõtted. Ukraina poolelt kostus enne rünnakut juttu, et lähiajal suudaks Ukraina taastada elektri müügi Euroopasse, aga tänaste arengute valguses see teoks ei saa. Samas tuleb arvestada, et ka Ukrainal on Venemaa tänasele rünnakule vastukäigud olemas ning nendest saab loodetavasti kirjutada juba järgmises ülevaates.

Krasnodari krais Proletarskis jätkub suure kütusehoidla põleng, kus eile plahvatas järjekordne mahuti. Tuld kontrolli alla ei ole saadud ja omajagu segadust on selle ümber, kui palju päästetöötajaid on kustutustööde käigus viga saanud. Venemaa ametliku meedia andmetel on see arv suurem kui 60, hukkunutest ei kirjutata.

Nädalavahetusel peeti Prantsusmaal lennujaamas kinni Telegrami looja Pavel Durov. See põhjustas omajagu ärevust Venemaa sõjaväelaste hulgas, sest käesoleva sõja ajal on Telegramis loodud suletud grupid muutunud paljude Venemaa sõjaväelaste jaoks ülimalt oluliseks sidepidamiskanaliks, mille kadumisel sama head alternatiivi võtta ei olegi, sest kuigi sarnaseid teenuseid pakuvad ka mitmed teised ettevõtted, siis nende puhul ei olevat usaldust, samas kui Telegrami osas on.

Lisaks on Telegram muutunud platvormiks, mille kaudu kuritegelik maailm oma asju ajab ning siis ongi küsimus, et kas platvormi omanik vastutab sellise tegevuse eest, mis platvormil toimub või mitte. Venemaal sõjaväelased aga kardavad, et kui isegi Durov vabaks lastakse, ei ole Telegrami enam turvaline, sest lääne eriteenistused võivad olla saanud juurdepääsu neid huvitavale sisule.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING