Kinžali rakettidega seoses on lisandunud, kui väljendada ennast rainersaksalikult, huvitavaid infobitte. Kui kõigepealt andis Šoigu teada, et Ukraina andmetel lasi Venemaa neid rakette rohkem välja kui tegelikult, siis Konašenkov kinnitas Ukraina andmeid rakettide arvu kohta, nimelt olevat Venemaa tabanud nii Patrioti kompleksi radarit kui viite laskeseadet.
Mingid plahvatused Kiievis siiski toimusid rünnaku ajal ning seetõttu oli oluline ka info teiselt poolt. Kinnitust sai Ukraina poolt kohe algusest peale edastatud info, et süsteem tõsiselt kahjustada ei saanud ning Ruslan Levievi sõnul jätkas kompleks peale rünnakut tööd. Patrioti kompleks võib koosneda erinevast arvust komponentidest, lisaks radarile, juhtimiskeskusele, antennidele ja elektrijaamale on laskeseadmeid neli kuni kümme ühikut. Kõik komponendid asuvad üksteisest eemal ja süsteem ülepanekuks kulub tund aega. Kui mõni komponent saab tabamuse, on ta kergesti asendatav. Kohe peale rünnakut läks liikvele info, et raketijäänustest oli kahjustada saanud elektrijaam ja ega me päris lõpuni teada ei saagi, mis komponent sai viga, aga teada on see, et peale rünnakut jätkas kompleks tööd ja tänaseks on kõik komponendid üle kontrollitud ja töös.
Venemaa jutt viie laskeseadme hävitamisest on tüüpiline Venemaa fantaasia, sest kui radari asukoha väljapeilimine on isegi teostatav, siis laskeseadmete asukohti pidevalt muudetakse ning et erinevad raketid jõudsid Kiievisse lühikese aja jooksul, siis ei olnud võimalik ka rünnaku käigus saadud infot laskeseadmete asukohtade kohta enne Kinžal rakettide väljatulistamist arvesse võtta. Kiievi rünnakute ajal maapinnal toimunud kahe plahvatuse osas tuleb arvestada ballistiliste rakettide allatulistamise spetsiifikaga, mis erineb tiibrakettide ja lennukite hävitamiseks mõeldud rakettidest, mis plahvatavad sihtmärgi kõrval ning sihtmärk hävitatakse laialipaiskuvate metallitükkidega. Ballistilise raketi puhul tabab õhutõrjerakett ballistilist raketti, kasutades ära ballistilise raketi suuremat kiirust, mis suurendab kokkupõrke mõju. Küll aga võib juhtuda, et õhukaitserakett tabab ballistilist raketti ja muudab selle lennusuunda, ometi jääb sealjuures lõhkepea terveks, mis küll ei taba sihtmärki, aga ikkagi plahvatab maapinnal. Suure tõenäosusega juhtus nii ka Kiievis, sest kahele plahvatusele ei järgnenud õhukaitserakettide tabamisele järgnevaid spetsiifilisi nö ilutulestikke.
Ilmselgelt oli järjekordse analooge mitteomava imerelva müüdi purunemine ülimalt valusaks hoobiks Venemaa juhtkonnale ja et asi veel valusam oleks, siis otsustati USA poolt värskele haavale soola raputada ja CNN-s avaldatud info kohaselt olevat nende allikate andmetel Patriotiga alla lastud vähemalt üks “kaugel asuv” Venemaa sõjalennuk. See info annab Brjanski oblastis allatulistatud lennukite müsteeriumile uut värvi. Võib ju küsida, et mis siis saab, kui Venemaa ründab kompleksi korraga 20 Kinžal raketiga. Siin tuleb arvestada aga sellega, et neid rakette on Venemaal vähe (hetkel räägitakse arvudest vahemikus 50 kuni 80) ja midagi tuleb alles hoida ka strateegilise reservi jaoks, sest riigi territoorium on suur ning tuleb valmis olla võimalikeks probleemideks muudes piirkondades. Lisaks on Venemaal väga vähe lennukeid, millelt saab neid rakette välja lasta (peamiselt Mig-31K).
Rinnetel on viimastel päevadel toimunud olulised muutused Bahmuti ümbruses, kus huvitaval kombel jagavad nüüd kõige operatiivsemalt infot wagnerlaste infokanalid. Ukraina suurim edenemine on toimunud Bahmutist lõunas, kus Klišeejevka asula ise ei oma suuremat väärtust, sest asub oru põhjas, küll aga on ülimalt oluline kõrgendik, mis asub kohe asulast põhja pool ning väidetavalt on see praegusel hetkel juba Ukraina üksuste kontrolli all. Prigožini sõnul muudab see Bahmuti kaitsmise palju problemaatilisemaks, sest kõrgendikult on kogu Bahmut näha nagu peo peal ja et suures osas linnas ei ole enam Ukraina sõjaväelasi, on sealt väga hea tulistada Venemaa armee sõdureid ja tehnikat.
Ukraina on edenenud ka Bahmutist põhja pool, kus tõsi, edenemine pole olnud nii muljetavaldav, aga samas on Ukraina asunud edasi liikuma mitmest kohast korraga, viimati alustati edasiliikumist küla juures, millel on nimi Sacco ja Vanzetti ning mis asub Soledarist põhja pool. Kõikide nende Ukraina poole vasturünnakute puhul tuleb arvestada asjaoluga, et seal ei osale ükski üksus, mis on loodud vasturünnakute jaoks ja varustatud lääne tehnikaga, ometi on Venemaa armeel tõsised probleemid. Venemaa enda z-kanalite info põhjal olid Klišeejevka suunas appi saadetud dessantväelased, aga need ei käitu nagu eksvangid – kui nende positsioonidele antakse täpset suurtükituld, siis nad taanduvad.
Bahmutis endas on Ukraina kontrolli all veel väga väike osa linnast ja selle hoidmine sõltub eeskätt asjaolust, kuivõrd tõsiselt Venemaa üksused otsustavad seda piirkonda rünnata. Ukrainlaste sõnul toimub väheste Ukraina kontrolli all olevate hoonete pidev pommitamine ning neil on seal kaitses väga keeruline seista ning nad kannavad arvestatavaid kaotusi.
Kirjutasin Venemaa sõjaväelase Andrei Morozovi seisukohast, et Ukrainal oleks kasulik meelitada Bahmuti juurde Venemaa reserve, et Ukraina saaks nendega lahinguid pidada kohtades, kus Venemaa üksustel ei ole korralikke kaitseliine. Nüüd on see teoks saamas, sest kuigi sõjalise eksperdi Roman Svitani sõnul on Gerassimov valmis taanduma Bahmuti alt Popasna juurde (30 kilommetri), et seal parematel positsioonidel kaitsele asuda, siis poliitilises plaanis oleks see tänasel päeval Putinile vastuvõetamatu käitumine ning seda kinnitab info, et Bahmutisse on saadetud mitu pataljoni kogenud sõdureid Avdiijivka lähistelt ning üksuseid on hakatud ära liigutama ka lõunarindelt. Kusjuures oma viimases postituses on Morozov ülimalt kriitiliseks muutunud Prigožini suhtes, kellele ta heidab ette ainult mehe enda isiklikest huvidest lähtuvat käitumist, mis mõjuvat demoraliseerivalt ka teistele üksustele.
Paralleelselt nende sündmustega avaldas The Times huvitava materjali, mille järgi läbisid Rootsis salaja väljaõppe terve brigaadi jagu sõjaväelasi (väljaande andmetel vahemikus 3000-5000 inimest), kusjuures brigaad on täielikult varustatud Rootsis toodetud sõjatehnikaga – tankid Stridswagn 122MBT (sakslaste Leopard 2A5 analoog), jalaväe lahingmasinad CV-90 ja hetkel maailma kõige moodsamaks loetavad, täisautomaatsed liikuvsuurtükid Archer, mis nüüd lõpuks ka Ukrainasse jõudsid (nendest on nii palju varem räägitud, aga juttudeks on need kõik osutunudki). Kuuldavasti on brigaad juba Ukrainas ja valmis lahingusse minema. Sügav kummardus, Rootsi! Vähe juttu ja palju tegusid, nii ongi õige.
Bahmuti ümber toimuvatest lahingutega seoses on ilmunud mitmed materjalid, kus antakse edasi vaadet sündmustele vahetult lahingutes osalevate sõdurite silmade läbi. Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul on droonid aktiivses kasutuses mõlemal poolel ning see on muutnud täielikult lahingupidamist avatud maastikel. Sazonovi sõnul jälgivad Venemaa sõjaväelased ka neid ning nad jahivad ainult nö suuremat saaki st kui Ukraina sõdur istub üksinda oma laskepositsioonil, siis nende peale Venemaa armee laskemoona ei raiska. Küll aga muutub olukord siis, kui korraga on koos vähemalt kaks sõdurit, siis võib kindel olla, et neid hakatakse jahtima. Sazonovi sõnul on vähese lahingukogemusega sõduritel raske mõista, et lagedal väljal üksteisest kaugel asumine on nende jaoks parem variant ellu jääda kui pommitamise eest kobaras blindaaži koguneda ja sellega seoses tõi Sazonov kurva näite, kuidas pommitamise ajal vähekogenud kuus noort mees blindaaži läksid ja kõik korraga surma said. Sazonov lisas, et tema jaoks on eesliinil olevad jalaväelased selles sõjas kõige suuremad kangelased, sest nad peavad surma trotsima iga ilmaga ning tänavu kevadel olevat lisandunud uus nuhtlus – vihmase kevade tõttu olevat sääski eriti palju ja nad olevat eriti suured.
Kirill Sazonovi sõnul on järjest tähtsamaks muutunud ka nende sõjaväelaste roll, kes arvestust peavad varustuse üle, sest võrreldes aastataguse ajaga olevat selles osas meeletult bürokraatiat lisandunud. Nii olevat osadel sõjaväelastel juba tekkinud tõrge vabatahtlikelt abistajatelt saadetud autode osas, mille eluiga jääb lahingutes tihtipeale lühikeseks – täidad paberid ja võtad auto arvele, siis saab see paugu ja jälle täidad hulga pabereid, et see arvelt maha võtta ja juurde tuleb kirjutada, kuidas see juhtus. Ja siis ongi hinda tõusnud inimesed, kelle kirjatöö kiirelt sujub. Sõjas leiavad rakendust erinevate oskustega inimesed.
Kirill Sazonovi sõnul ei ole rotatsioon alati nii enesestmõistetav ja on esinenud juhtumeid, kus sõdurid on pidanud olema pikki kuid järjest eesliinil laskepositsioonidel ja kui siis peale seda puhkusele saadakse, on tsiviilelanike keskel väga harjumatu olla – inimestel polegi relvi ühes ja nad ei karda. Sellega seoses rääkis Sazonov juhtumist, kus ta tuttav pääses pärast kuudepikkust eesliinil olemist kümneks päevaks puhkusele ja ülimalt rõõmus abikaasa asus kohe puhkusepäevade sisustamiseks programmi koostama ja esimesel päeval oli planeeritud väljasõit loodusesse koos grillimisega, mille peale sõjaväelane kostis, et ta on kuude kaupa niigi looduse keskel olnud ja talle on puhkusepäevadel olulised peamiselt kolm asja – diivan, televiisor ja õlu, et ta saaks puhata ja sõjateemast välja lülituda (kohalike elanike jaoks olevat Ida-Ukrainas sõjaväelastele grillitud liha müümine teede ääres oluliseks sissetuleku allikaks).
Tänase ülevaate lõpulõik tuleb Venemaalt, kus Riididuuma spiiker sai maha järjekordse “tähelepanuväärse” mõtteavalusega. Kui meil mingi aeg tagasi tegi äärmiselt ebaõnnestunud mõttearenduse Yana Toom, mille järgi eesti keel olevat väljasurev keel (paljud kohalikud venelased mõistsid seda nii, et eesti keelt polegi mõtet tõsiselt õppida), siis nüüd rääkis Vjatšeslav Volodin: “Inglise keel – see on surnud keel! Kõik! Selle aeg on läbi”. Inglise keele asemel soovitas Volodin õppida hoopis hiina keelt. Mind ennast huvitab, millal nad hakkavad vene keelde üle võtma hiinakeelseid sõnasid, see saaks päriv huvitav olema (võõrkeelsete sõnade toorlaenud on vene keele eripära tänasel päeval).
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Ukraina kontrollib veel väga väikest osa Bahmutist
Eestlased Ukrainas | 19 May 2023 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
