Aga paari viimase päeva jooksul olukord järsult muutus. Ukraina poolelt infot praktiliselt ei ole, seega enamus infot on Venemaa kanalite kaudu saadud. Venemaa z-kanalite andmetel läks Ukraina ootamatule rünnakule kohe kolmes suunas korraga, kusjuures löögi peamine sihtmärk oli Sudža linn, aga pealetungile mindi ka sellest lääne ja ida pool, et võtta võimalus edasiliikuvaid Ukraina sõjaväelasi tiibadelt rünnata. Venemaa z-kanalite andmetel osales Ukraina poolelt suurusjärgus 300 sõjaväelast ning ka Ukraina poolelt tuli kinnitus, et seekord ei olnud ründajad Venemaa vabatahtlike üksused. Rünnakule eelnes suurtükituli ja droonirünnakute laine.
Ajaks, kui AK uudised näitasid pühapäeva õhtul valest nõretavat Venemaa endise kaitseministri juttu Ukraina ülisuurtest kaotustest rindel kahe viimase kuu jooksul ja justkui oleks Venemaa alatest 14. juunist okupeerinud täiendavalt 420 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi (ISW andmetel on see arv 290 ruutkilomeetrit, mis on ka ebameeldivalt suur arv, aga ikkagi oluliselt väiksem), olid Ukraina üksused liikunud 7-8 kilomeetrit edasi ja jõudnud juba Sudža juurde.
Seal suunal olid kaitsepositsioonidel lisaks ajateenijatele Ahmat üksuse sõdurid, kes aga olid Venemaa z-kanalite andmetel peale Ukraina rünnaku algust oma positsioonidelt lahkunud, jättes kergelt relvastatud ajateenijad vastamisi Ukraina armee hästi relvastatud üksustega. Venemaa armee üritas appi tuua tanke, aga kaks T-62 tanki hävitati enne, kui need jõudsid järelhaagiselt maha sõita. Hävitati ka üks ründekopter KA-52 ning suure tõenäosusega ründas droon helikopterit hetkel, kui see oli maapinnal.
5-6 tundi peale Ukraina rünnaku algust kasutas Venemaa ründelennukeid Su-25, aga Ukraina armee õhutõrje kartuses lendasid need väga madalalt ja nii on raske efektiivselt rünnata. Venemaa oli tulistanud ka ballistilisi rakette Sumõ oblastisse, aga Ukraina õhukaitse oli need maha võtnud, seega on väidetavalt sinna suunda liigutatud ka kas üks Patriot või SAMP/T kompleks. Ukraina poolelt on kasutusel tankid ja jalaväe lahingumasinad.
Sudža linna elanikke teadaolevalt ei ole evakueeritud ja selles kontekstis oleks raske uskuda, et Venemaa armee pommitaks linna talle omaselt maatasa olukorras, kus seal on väga palju tema kodanikke. Oluline on ka info, et just läbi Sudža linna läheb ainuke Ukrainat läbiv ja seni toimiv maagaasitrass, läbi mille liigub maagaas peamiselt Ungarisse ja Slovakiasse.
Miks Ukraina sellise rünnaku ette võttis? Venemaa z-kanalites toimuvas arutelus toodi välja, et järelikult oli Ukraina luure hästi kursis Venemaa armee raske olukorraga elavjõu osas, kus kõige võitlusvõimelisemad üksused viidi Donbassi ning eriti tühjaks jäi seetõttu just piir Ukrainaga piirnevates oblastites, eeskätt Kurski oblastis. See rünnak on Venemaa sõjaväelaste jaoks palju valusam, kui võiks arvata, sest see on z-blogijate sõnul esimene kord, kus Ukraina armee liikus sõja käigus Venemaa territooriumile (eelmised korrad olid need kommunikatsiooni kohaselt sisuliselt diversioonigrupid) ja mis on z-blogijate arvates veel halvem, Venemaa pool magas selle täielikult maha, nad alahindasid ukrainlasi. Võitlusvõimelisi reserve neil ei pidanud seal piirkonnas olema, ainuke variant oleks tuua üksuseid Donbassist, aga see vähendaks kohe survet Ukraina kaitseliinidele.
Ukraina armee ei kommenteeri ametlikult olukorda, aga hetkel on teada, et väidetavalt on viis asulat ukrainlaste kontrolli all, sealhulgas Sverdlikovo. Lähipäevad näitavad, et kas Ukraina üritab edasi liikuda või kindlustab oma positsioone. Praeguseks hetkeks on vangi võetud väidetavalt juba kümneid Venemaa ajateenijaid, kes idee järgi ei peaks üldse lahingutegevuses osalema ja seetõttu on Venemaa järjest rohkem diskusiooni teemal, et kas ei peaks ajateenijad Ukrainaga piirnevatest oblastitest üldse kaugemale viima. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on Ukraina armee edasiliikumiste võimaluste ajaaken sellel suunal veel avatud paar päeva, peale mida olukord muutub, sest Venemaa armee täiendavad üksused jõuavad piirkonda.
Donbassis asuvate üksuste võimaliku toomisega Kurski oblastisse seoses on veel üks probleem Venemaa sõjaväelaste jaoks, mis on juba aktuaalne Belgorodi oblastis ehk siis kui Venemaa sõjaväelased toodi Kreminna suunalt piiri äärde Belgorodi oblastis, siis kukkus nende kuusissetulek 280000 rubla pealt 40000 rubla peale, sest Venemaa õigusaktide kohaselt ei ole ei Belgorodi ega ka Kurski oblast nö erioperatsiooni piirkond. Väga suur osa lepingulisest on Venemaa armees ainult raha pärast ning pole vaja üle seletada, missugune on Venemaa sõjaväelaste motivatsioon antud olukorras.
Täpselt sama teema on ka Venemaa sõjaväelaste võimaliku viimise korral Donbassist Kurski oblastisse – nende palk kukuks kordades. Venemaa omakorda ei julge piiriäärseid oblasteid kuulutada erioperatsiooni piirkonnaks, see oleks mainele siseriiklikult ülivalus hoop. Kui nad kuulutaksid Ukrainale sõja, tooks see kohe kaasa ülisuured probleemid naftatoodete ekspordil, aga see raha veel riiki üleval hoiabki.
Olukorrast rinnetel. Venemaa armee rünnakute raskuskese on jätkuvalt Donbassis, kus neil eile oli väike edasiliikumine Nju-Jorkis põhja suunas ning ümberpiiramise ohu vältimiseks taandus Ukraina osadelt positsioonidelt Nju-Jorkist kagusuunas. Väike edenemine on Venemaa armeel olnud ka Toretske suunal, aga seal Ukraina kaitseliinid veel peavad. Samas on linna jõudnud mitmed Venemaa armee diversioonigrupid ning pole välistatud, et lahingud jõuavad lähinädalatel linna territooriumile. Ukraina armee tõi Toretske piirkonda oma linnalahingute kogemustega üksused ja Ukraina üritab linna enda käes hoida, sest see asub kõrgendikul ning selle kaotamine avaks Venemaale võimaluse palju paremini pealetungi edasi arendada.
Tšasiv Jari juures üritasid Venemaa üksused mitmest kohast kaitseliiniks olevat veekanalit ühendada, aga siiani on Ukraina armee suutnud kõik sellised katsed likvideerida. Kohapeal olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armee katsed liikuda Tšasiv Jarist mööda ida ja lääne poolt luhtunud, mistõttu nad üritavad nüüd taas ohvriterohkete lauprünnakutega läbi murda. Ukrainlaste sõnul neil laskemoonast puudust ei ole. Pokrovski suunal oli eile selline päev üle pika aja, kus Venemaa edasi liikuda ei suutnud.
Harkivi rindel oli Venemaal väike edasiliikumine Glibokest põhja pool, aga suures plaanis seisab rinne pikemat aega. Hersoni rinde osas kirjutas z-kanal VDV za tsestnost i spravedlivost, et peale Pokrovski ja Toretski suuna vähendati mujal rinnetel päevas kasutatavate suurtükkide laskemoona koguseid 15-25% ehk siis suure tõenäosusega olevat ka Põhja-Korea laskemoona tarnimisele pidurit tõmmanud.
Morozovski lennuvälja droonidega ründamisest laekub jätkuvalt pildilist materjali. Kui õhkulennanud laskemoonalaost tehtud fotodelt identifitseerisid eksperdid näiteks ka 1500 kilogrammiste liugpommide detaile, siis nüüd on olemas fotod ka hävitatud lennukist Su-34. Kaks Su-34 olid saanud väiksemaid kahjustusi, nii et igati edukas rünnak.
Rünnakus osalenud droonide arvu osas on teadmatust palju ning on äärmiselt keeruline hinnata, et kui palju droonidest maha võeti ja kui palju kohale jõudis. Eriti puudutab see just Venemaa õhukaitse poolt allalastud droonide arvu. Morozovski kontekstis on räägitud nii 15 kui 18 tabamusest ning Venemaa poolel oli z-kanalites kurtmist, et rünnakus osalenud droone elektroonilise sõjapidamise vahenditega enam mõjutada ei õnnestunud.
Ukraina sõjaväelaste sõnul ongi innovatsioon droonide osas nii kiire, et kolme kuu tagune lahendus enam ei tööta ning et neil on õnnestunud selles osas edumaad hoida, ehk isegi suurendada natuke, sest tunnistavad ka Venemaa sõjaväelased, et mida kõrgtehnoloogilisemaks droonid muutuvad, seda raskem neil on, sest kui Ukraina taga on terve arenenud maailm, siis neile ei taha enam ka hiinlased droonide ehitamiseks vajalikke komponente müüa.
Forbes’is avaldatud materjalid toodi välja, et kui USA oleks andnud loa rünnata ATACMS rakettidega juuni lõpus Voronež-Maltsevo sõjaväe lennuvälja, oleks sellise rünnakuga saanud hävitada 10 Venemaa Su-34, aga nüüd olevat need lennukid viidud kõik rindejoonest nii kaugele, et ATACMS raketid enam nendeni ei ulatugi, mistõttu ei ole sügavamat mõtet enam sellel teemal rääkida, õige ajahetk on juba mööda lastud.
RBK-Ukraina andmetel rünnati Krimmis Oktjabrskoje sõjaväelennuväljal asunud laskemoonaladu, mida kasutati Hersoni ja Zaporižžja rinde varustamiseks ning väidetavalt rünnak õnnestus. Seal lennuväljal sõjalennukeid enam ei ole, nüüd ei saa seal ka enam hooneid ladudena kasutada. Ukraina on droonide ja rakettidega viimaste nädalate jooksul korduvalt edukalt rünnanud Krimmis asuvaid Venemaa pikamaa õhutõrjekomplekse ning et õhutõrjekomplekse napib, saab hävitatute asendamine tulla ainult kas teiste rinnete või Venemaa territooriumil asuvate strateegilise tähtsusega objektide kaitsmise arvelt. Ehk siis kui Iraan isegi küsiks õhutõrjekomplekse, siis Venemaal poleks neid anda. Küll on liikvel info, et Venemaa andis Iraanile kompleksi, millega saab häirida GPS-side toimimist.
Z-propagandist Anstassija Kaševarova kirjutas taas probleemist, et jalaväelaste puudusel saadetakse rünnakule teiste sõjaväeliste erialade esindajad. Eriti markantse näitena tõi ta välju juhtumi, kus eesliinile saadeti sõdima arsti, täpsemalt anestesioloogi, aga lisaks neile ka on saadetud tankiste, droonide operaatoreid jne. Z-kanalites nimetatakse sellist tegevust kannibaliseerimiseks, kus tagalas olevatest üksuste spetsialistide surma saatmise läbi (Kaševarova sõnul elab Venemaa armee rünnakutel osalev jalaväelane keskmiselt 30 päeva) väheneb nende üksuste tegutsemise võime tulevikus, sest väljaõppinud spetsialiste lihtsalt pole võimalik kiirelt kellegagi asendada. Venemaa z-blogijad tunnistavad, et praegustes pealetungides on nende kaotused vähemalt kolm korda suuremad kui kaitses oleval Ukraina armeel, seegi ka meie AK uudistes näidatud Šoigu jutt Ukraina kaotustest suurusjärgus 60000 inimest kuus olevat täielik jama, reaalsus olevat hoopis midagi muud.
Droonide tootmises on julgeoleku mõttes oluline, et võimalikult palju komponente oleks kohapeal toodetud, aga Ukraina elektroonikaekspert Serhii Beskrestov kirjutas Ukraina komponentide tootjate kurtmisest, et kuigi nad suudavad nüüd juba ise pea kõiki komponente toota, siis Hiinas toodetud komponentide hindadega nad võistelda ei suuda ning sellisel juhul tellitakse need detailid üldjuhul Ukraina asemel Hiinast.
Droonide tegijaid ei huvita jutud julgeolekust või patriotismist, nad tahavad sama raha eest võimalikult efektiivselt droone toota. Nii need asjad lähevad, kui asjad saavad areneda nö isevooluteed, samas Ukraina enda majanduse seisukohalt oleks igal juhul kasulikum kohapealt komponente osta, sest esitaks jääb raha riiki ja teiseks saaksid tootjad areneda.
Ukraina armee erupolkovnik Pjotr Tšernik käis rindel ja tuli tagasi sõnumiga, mida olen ise ka mitmes kontekstis varem kirjutanud – Ukraina armee varustatud laskemoonaga järjest paraneb ning tema sõnul olevat hoo sisse saanud ka nö Tšehhi initsiatiiv, mille raames augustis jõuab rindele 50000 mürsku, aga järgnevatel kuudel juba 80000 ühikut kuus.
6. augusti öises rünnakus Kiievile kasutas Venemaa armee Põhja-Korea ballistilist raketti KN-23, mis aga teadmata põhjustel kukkus Kiievi kesklinnast 20 kilomeetri kaugusel Brovari lähedal metsa. Sarnast raketti oli Venemaa kasutanud ka 31. juulil Bila Tserkva juures ehk siis Venemaa kasutab ilma igasuguste probleemideta Ukraina ründamiseks teisest riigist saadud rakette, aga Ukraina samaga vastata ei tohi, sest see olevat eskaleerimine.
Venemaa z-kanalites on palju arutelusid olnud juba juulis toimunud sündmuse osas, kus Venemaa kaitseminister oli helistanud USA kaitseministrile ja palunud sellel keelata Ukraina poolt organiseeritav rünnak kuskil Venemaal. Nüüd väidetakse, et ukrainlased olevat planeerinud saata kuumad tervitused Peterburis toimuvale laevade paraadile hetkel, kui seal oleks kõnet pidanud Putin. Z-kanalites nimetatakse toimunut rahvuslikuks häbiks, kus nad pidid alandlikult USA-st abi paluma.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
