Eelmises ülevaates kirjutasin Kiievile tehtud raketi- ja droonirünnakust ning et selle käigus kaotus Ukraina armee oma tipp-piloodi ja koos temaga ka lennuki F-16. Sellise juhtumi põhjuste väljaselgitamine võtab aega, samas on sensatsiooninäljas lääne meedia piltlikult öeldes valmis haarama igast infokõrrest ning taas kasutas seda ära üks Ukraina raada liige, kes väitis meedias, et talle teadaolevate andmete kohaselt tulistas lennuki alla Ukraina õhukaitsekompleks Patriot.

Venemaa propagandamasina jaoks ei saanud olla magusamat suutäit ja mis veel parem, seda versioon hakkasid usinalt levitama lääne meediaväljaanded ja nende tuules ka sotsiaalmeedias tuntud isikud, seda ka Eestis ning Moskvas oldi vaimustuses – nad ei pidanud lääne avalikkuse mõjutamiseks piltlikult öeldes lillegi liigutama.

Nagu ma kirjutasin oma eelmises ülevaates, nii on olukord ka praegu – täpset lennuki hävimise põhjust ei teata, aga nn sõbralik tuli on vähetõenäoline, sellest kirjutas ka New York Times, kes tugines kahe USA sõjaväelase poolt saadud infole. Teada on, et F-16 oli hävitanud kolm tiibraketti ja ühe drooni, peale mida suundus järgmist sihtmärki alla laskma, aga siis kadus temaga ootamatult side. Uurimisversioonid on nii lennukit tehniline rike kui piloodi eksimus, kusjuures ei ole välistatud variant, et lennuk võis saada kahjustusi eelnevate sihtmärkide hävitamise käigus. Tuleb ära oodata uurimise tulemused, siis saab loodetavasti pildi selgemaks.

F-16 hävimine aga põhjustas kiire kaadrimuudatuse Ukraina armee õhujõudude eesotsas, kus kindral-leitnant Mykola Oleštšuk asendati kindral-leitnant Anatoli Krivonošhkoga. Ukraina sõjaanalüütik Ivan Stupaki sõnul oli Oleštsuki suunas varasemal ajal tehtud kriitikat, et ta on nö ilustanud olukorda õhukaitse poolt alla lastud Venemaa rakettide ja droonide osas ning juhtum F-16 võis olla nö viimaseks piisaks karikas, sest oli päris mitmeid Venemaa rünnakuid, kus Ukraina sotsiaalmeedias avaldatud videod tabamustest ja ametlikult avaldatud andmed hävitatud rakettidest ja droonidest ei langenud kokku.

Halbu sõnumeid ei taheta edastada Venemaalgi ning puudutab see ka droonirünnakut, mille viis Ukraina läbi nädalavahetusel Venemaa 16 oblastis. Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas Venemaa õhukaitse alla kõik 158 Ukraina drooni ja kahetsusväärselt edastati see info ilma igasuguse täienduse ja selgituseta ka pühapäeva õhtul Eesti juhtivas uudistesaates, kuigi selleks ajaks oli olemas omajagu videosid, mis tõestasid Venemaa kaitseministeeriumi info pehmelt öelda ebatäpsust, sest omajagu droone jõudsid sihtmärgini. Ega päris täpselt pole teada, kui palju droone rünnakus osales, Ukraina analüütiku Oleksandr Musienko sõnul võis see temani jõudnud info kohaselt olla isegi 250 juures, aga olulised on tabamused ja videod nendest.

Kõige rohkem vastukaja leidnud droonirünnak toimus Moskvas, kus mitmelt erinevalt videolt on näha, kuidas droon lendab Kapotne naftarafineerimise tehaseni ning tabab sealt täpselt soovitud sihtmärki. Mingit tõsiseltvõetavat õhukaitset seal polnud, drooni tulistati käsirelvadest, aga tulemusteta.

Droonid tabasid ka kahte elektrijaama, millest üks asus Moskva ja teine Tveri oblastis. Ühe elektrijaama rünnakust tehtud videos on näha, et seal õhukaitse sisuliselt puudus, mistõttu sai droon teha täiendava ringi õhus, et täpsemalt sihtmärki tabada. Seda videot kommenteerinud ekspertide sõnul näitas see manööver, et Ukraina droonil pidi olema kas reaalajas side operaatoriga või on tegu täiustatud autonoomse juhtimissüsteemiga, aga mõlemad variandid on Venemaa armee jaoks halvaks uudiseks.

Teise elektrijaama rünnakus sai tabamuse ka gaasitrass, mille kaudu toimus elektrijaama gaasiga varustamine. Teateid tabamustest oli ka teistest Venemaa regioonidest, mistõttu oli ka Venemaa sotsiaalmeedia kanalites suur rahulolematus, et miks meile valetatakse, kui videod näitavad, et tabati väga olulisi infrastruktuuriobjekte.

Kuna Venemaa puudus võimekus vastata kiirelt tiibrakettide ja ballistiliste rakettide rünnakuga, järgnes rünnak Harkivile liugpommide ja väidetavalt ka S-300 õhukaitserakettidega ning sellele omakorda vastas Ukraina Belgorodi ründamisega. Israeli analüütiku Igal Levini sõnul ongi viimasel ajal välja kujunenud uus muster, kus Ukraina droonirünnakutele vastab Venemaa Ukraina tsiviilobjektide ründamisega, millele omakorda Ukraina vastab Belgorodi ründamisega.

Täna ründas Venemaa Ukrainas Kiievi, Sumõ ja Harkivi oblastit 35 raketi ja 23 drooniga. Rakettidest olid 16 ballistilised, 14 tiibraketid, kolm õhukaitsekompleksi S-300/S-400 omad ning kahe tüüp on määramata. Enamus rakette lendas Kiievi suunal ning Sergei Popko andmetel lasti seal alla üheksa ballistilist raketti, rohkem kui kümme tiibraketti ning üks droon. Mujal Ukrainas ballistilisi rakette alla võtta ei suudetud ning üks neist tabas ka Sumõs laste raviasutust. Ükski droon ega tiibrakett sihile ei jõudnud.

Venemaa Shahed droonidega seoses on huvitav märkida, et võrreldes juuliga kasvas nende kasutamine augustis hüppeliselt ning oli rohkem kui 700 ühikut, samas on nende efektiivsus järjest väiksem (esialgsetel andmetel jõudsid sihtmärgini 5% droonidest) ning selles osas oli eriti kõnekas öösel vastu laupäeva toimunud droonirünnak, kus otseselt hävitas Ukraina õhukaitse 24 drooni, aga ülejäänud droone suudeti elektroonilise sõjapidamise vahenditega nii mõjutada, et 25 nö eksisid ja kukkusid alla kuskil Ukrainas, kaks lendasid tagasi Venemaale ja üks Valgevenesse. Pole paha ja kui fantaseerida, siis tulevikus võiksid nad kõik ümber pöörata ja nö eksimise asemel rünnata hoopis sihtmärke Venemaal. Aga praegusel variandil pole ka viga.

Olukorrast rinnetel. Kurski oblastis on initsiatiiv jätkuvalt Ukraina poolel ning nad on enda kontrolli alla võtnud mitmeid uusi asulaid. Nädalavahetusel aktiviseerus Ukraina ka Seimi jõe lõunapoolse territooriumi suunas liikumisel ning nad suutsid nö halli ala natuke kasvatada. Samas ei ründa seal Ukraina armee suurte jõududega, pigem hävitatakse võimalikult kiirelt üle Seimi jõe rajatud ajutised ülesõidukohad ja hoitakse nii pinge all seal asuvaid Venemaa sõjaväelasi. Venemaa armee kasutab optilise kaabli otsas olevaid droone, mida Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid mõjutada ei suuda ning nii mõneski kohas on seetõttu Ukraina armee tehnikat kaotanud.

Samas kurdab Venemaa z-blogija Romanov, et Venemaa armee ei suuda sõja lõpuni ukrainlasi Kurski oblastist välja suruda, sest need sõdivat sealt asümmeetriliselt ehk siis tema sõnul ukrainlased väldivad otseseid lahingukontakte, ohu tekkimisel pidavat nad kiirelt liikuma metsadesse, kuskohast neid aga enam üles ei leia. Lisaks olevat ukrainlased metsadesse paigaldanud jalaväemiine, mistõttu katsed neid jalaväegruppidega jälitada pidavat tihtipeale lõppema kurvalt.

Donbassis on Ukraina armeel jätkuvalt väga keeruline olukord Pokrovske suunal. Lääne suunal on Venemaa armee edenemine viimastel päevadel peatunud ning kui Novogrodivka kaitsmiseks nappis Ukrainal elavjõudu, siis kaitse seisukohalt üliolulise Selidove juures sellega probleemi ei ole, lisaks aitab seal kaitset paremini üles ehitada asulat läbiv jõgi.

Küll aga on kujunemas väga keeruline olukord lõuna pool, kus peale Venemaa armee edenemist Memriki asulasse tekkis oht, et Karlivkas asuv Ukraina üksus võib sattuda piiramisrõngasse. Ukraina üksuse keeruka, aga eduka taganemisoperatsiooni järel võeti ametist maha üksuse komandör ning see olevat viinud moraali alla sõduritel, kes operatsioonis osalesid, sest komandör olevat oma tööd väga hästi teinud. Selle juhtumi kontekstis on Pokrovski suuna osas välja toodud ka Ukraina armeed kimbutavat probleemi – osad komandörid ei julgevat nö kõrgemale ette kanda asjade väga halvast seisust, mistõttu armee juhi andmetel on seis rindelõigus parem kui reaalses elus asjad on.

Selles kontekstis on ka kõnekas kindral Sõrskõi järjekordne suundumine sinna rindelõiku, et saada paremat ülevaadet olukorrast. Peale Karlivkast taandumist on seal lõuna pool olevas piirkonnas jätkuvalt Ukraina armee olukord keeruline, Ukraina ajakirjaniku Vassil Pehkno sõnul on Ukraina armee nelja brigaadi üksused piirkonnas, mida võib ähvardada ümberpiiramise oht juhul, kui Venemaa armee suudaks liikuda Galitsinivka suunalt lõuna poole või Krasnogorivka juurest loode suunas. Ei ole välistatud, et eesoleva nädala jooksul Ukraina üksused lahkuvad Nevelskest.

Venemaa ründas nädalavahetusel ka Kurahhove suunal, kus peale soomustehnika kaotust järgmises rünnakulaines kasutati peamiselt jalaväge. Venemaa armee oli aktiivne ka Vugledari suunal, asulat tulistati suurtükkidest ning prooviti sellest jätkuvalt mööda liikuda ide poolt. Ukraina kaotas enamuse Konstantinivkast, Toretske juures sai Venemaa enda kontrolli alla linnast kagus oleva surnuaia ning õige pea algavad lahingud linna pärast.

Luganski rindel oli Venemaal nädalavahetusel väike edenemine nii Makiijivkast kui Pišanjest lõuna pool.

Venemaa armee kasutab öises lahingutegevuses keepe, mis ei võimalda soojuskaameraga varustatud droonidel inimese keha soojust näha. See aga neid tihtipeale ei päästa, sest sellised keebid muutuvad oma efektiivsuse tõttu ikka nähtavaks – kui ümbritsev maapind on soe, siis sellega võrreldes on keep soojuskaamera ekraanil tume ja joonistub kenasti välja.

Ukrainaska Pravdas aga avaldas artikli „Ukrainian armored vehicles“peadirektor Vladislav Belbas, kes rääkis negatiivsetest arengutest Ukraina relvatööstusega seoses, nimelt oli Ukraina majandusminister tänavu talvel alla kirjutanud resolutsioonile 1275, millega muudeti lepingu alusel Ukraina armeele tarnitava kauba eest maksmise tingimusi. Kui varem sai ettevõtte kohe raha, kui oli üle andnud osa lepingus fikseeritud partiist, siis resolutsiooni kohaselt saab nüüdsest raha alles siis, kui kogu leping on 100% täidetud.

Kui seni oli võimalik koos raha kiire liikumisega ka väiksema kapitaliga ettevõtteid arendada, siis nüüd enamusel ettevõtetest ei olevat kapitali, et terve aasta toodangut toota ja üle anda, alles peale mida saab see tasustatud ning Belbasi sõnul mõjutavat see kõige valusamalt kõige innovatiivsemaid ettevõtteid, kelle panus on sõja jooksul olnud väga oluline.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING