Teet Kalmus: Ukraina maksab oma vabaduse kaitsmise eest väga kõrget hinda (6)
Eestlased Ukrainas | 05 Feb 2025  | EWR OnlineEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kaotused elavjõus on sõdade ajal tundlik teema, millest sõjas osalevate riikide juhid üldjuhul rääkida ei taha enda riigi osas ja eks ole klassika ka see, et hea meelega räägitakse vastase kaotustest. Ukraina president ütles intervjuus, et Ukraina on sõja jooksul kaotanud hukkunutena 45100 inimest ning ta ei rääkinud sealjuures teadmata kadunutest. Zelenskit tuleb tunnustada selle eest, et erinevalt Putinist ta vähemalt ütleb mingeid arve välja, kuigi nii mitmedki Ukraina ajakirjanikud suhtuvad Zelenski poolt väljaöeldud arvu skeptiliselt, väites, et tegelikkuses on kaotused suuremad.

Nii väidab Ukraina ajakirjanik Juri Butuzov, et Ukraina on sõja jooksul kaotanud hukkunutena 70000 inimest ja teadmata kadunuid on 30000 ringis. Sõdade jooksul ja isegi pärast seda on äärmiselt keeruline lõplikke kaotusi elavjõus kokku lugeda, aga see on fakt, et Ukraina maksab oma vabaduse kaitsmise eest väga kõrget hinda, kaotades iga päev rindel ja ka tagalas inimesi, kes võinuksid rahus elada ja õnnelikud olla. Ukraina on juba korda saatnud omamoodi ime, kus sõja kolmanda aasta lõpus ollakse igati võitlusvõimelised ning Ukraina riik on alles, olles sõjaliselt võimekaim, kui nad kunagi varem on olnud, aga vaenlane on ka tugev, kes sõja käigus õpib oma varem tehtud vigadest.

Eile sai meedias omajagu vastukaja haruldaste muldmetallide ja metallide teema, mida Ukrainas maapõues omajagu peidus on, Ukraina meedias edastatud info kohaselt rohkem kui Gröönimaal ning erinevalt Gröönimaast ei oleks Ukrainas nende kaevandamisega erilisi probleeme. Nende maavaradel on Ukraina nö võiduplaanis oluline roll, sest kui sinna piirkonda tuleksid USA ettevõtted, oleksid nad Venemaa jaoks tugev heidutusvahend. Ukrainas on väidetavalt kolm piirkonda, mis on maavarade osas eriti olulised ning kaks neist on seotud sõjategevusega.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kuna nii USA-l kui ka Euroopal on suur puudus haruldastest muldmetallidest, siis võiks Ukraina vaatest olla USA-l täiendav motivatsioon sõja lõpetamiseks tingimustel, kus võimalikult suur osa maavararikastest piirkondadest jääks Ukraina kontrolli alla, lisaks saaksid paljud kohalikud elanikud korralikult tasustatud tööd.

Ukrainas mitmeid kuid räägitud võimalikust armeereformist ning nüüd on see saamas selgemaid jooni. Praegu plaani kohaselt tuleks jaotus pataljon -> brigaad -> korpus, kus siis ühes korpuses oleks keskmiselt viis brigaadi ning kokku oleks Ukraina armeel suurusjärgus 20 korpust. Israeli analüütiku Igal Levini arvates ei ole antud kontekstis sõna „korpus“ vast kõige täpsem, sest oma olemuselt olevat tegemist diviisidega.

Milleks sellist reformi siis vaja on? Korpused olid Ukraina armees ka siiani, aga nad toimisid põhimõttel, kus mingisse rindelõiku saadeti korpuse komandöri käsutusse erinevad brigaadid ja isegi erinevad pataljonid, mistõttu üksuste omavaheline koostöö jättis tihtipeale soovida, seda eriti keerulisemates olukordades, kui ilmnes vahe erinevate üksuste võitlusvõimes ning eriti teravalt kerkisid need probleemid üles Pokrovske suunal, aga sarnased probleemid olid ka näiteks Luhanski rindel, kus 3. brigaad pidi tihtipeale käima olukorda päästmas teiste brigaadide vastutusalasse jääval rindelõigul, mis piirnes nende vastutusalaga.

Ukraina meedias oleva info kohaselt on plaan luua kolm korpust kõige võitlusvõimelisemate üksuste ümber, milleks üks on Andrii Biletski poolt juhitud 3. brigaad ja Denis Prokopenko poolt juhitav Azov, aga samas võtmes on räägitud ka 92. brigaadist ja mõnest brigaadist veel. Selle reformi tulemusena oleks näiteks Biletski poolt juhitud korpuses viis brigaadi, mis hoiaksid rinnet 150 kilomeetri ulatuses Luhanski oblastis.

Reformi tulemusena loodetakse lõpetada olukord, kus kriitilisematesse rindelõikudesse kuhjati kokku erinevaid üksuseid, aga nii mõnigi kord andis see loodetule vastupidise efekti, sest koostöö ei toiminud. Uute korpuste puhul selline praktika lõppeks ning korpused peaksid oma rindelõigus ise hakkama saama.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Praeguses juhtimisstruktuuris on Ukraina armees operatiiv-strateegilised, operatiiv-taktikalised ja taktikalised grupid, mis plaani järgi asendataksegi korpustega.

Samas tunnistavad ka Ukraina analüütikud, et see reform iseenesest ei ole võluvitsaks, sest sõjas sõltub palju ka vastase tegutsemisest ning oluline on üksuste varustamine tehnikaga ja ka täiendused elavjõus, sest tänasel päeval on enamus Ukraina üksustest alamehitatud.

Igal Levin tõi veel välja aspekti, et sellise korpuse juhtimine eeldab kindralipagunitega inimeste olemasolu, kes on kõrgemas sõjakoolis nii suurte üksuste koordineeritud tegutsemist õppinud. Tema sõnul on nii Biletski kui Prokopenko suurepärased brigaadide komandörid, aga diviisi juhtimine eeldab suurema pildi nägemise oskust, samas on Levin nende meeste võimete osas optimistlik ja tema arvates saaksid nad ka diviisi tasemel juhtimisega hakkama ning just sõjad on tema sõnul kohaks, kus andekad noored mehed kindraliteks saavad.

Olukorrast rinnetel.

Viimaste päevade jooksul on Venemaa rünnakutegevus hoogu maha võtnud ning nende kaotused elavjõus on ka vähenenud. Kas see on nö vaikus enne tormi või ei olegi Venemaa üksused hetkel enamaks suutelised, seda näitab aeg, aga just eriti Kurski oblastis on Venemaa armee poolt sooritatud rünnakute arv vähenenud. Pikema ilmaennustuse kohaselt on Kurski oblastis ees kuu aega miinuskraadidega ilma ja võib ka nii olla, et Venemaa armee ootab pinnase külmumist, et siis uuesti suuremate jõududega rünnakule minna. Ukraina armee andmetel tabasid nad Venemaa armee juhtimispunkti Novoivanivkas, Venemaa aga jätkab Kurski oblasti pommitamist liugpommidega.

Donbassis Pokrovske suunal Venemaa armee märkimisväärselt ei ole edasi liikuda suutnud, lisaks on Ukraina toonud sinna lõiku üksuseid juurde ning Ukraina sõjaväelaste sõnul on nö jalgasid alla hakanud saama üksused, kellel varasemalt nappis reaalset lahingukogemust. Praeguste arengute jätkudes on tõenäolisem variant, et Venemaa armee üritab Pokrovskest lõuna pool suuremate jõududega rünnates jõuda Dnepropetrovski oblasti piirini, Udatšnest lõuna pool on Venemaa üksused oblasti piirist nelja kilomeetri kaugusel, lõuna pool Nadeždinka ja Spirne juures kaheksa kilomeetri kaugusel.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kuigi sõjalises mõttes ei ole seal eriti suurt vahet, kas ollakse oblasti piirist kilomeeter siin või sealpool, aga Venemaa siseriiklikult saaks seda välja reklaamida kui suurt edu ja psühholoogilises plaanis saaks seeläbi survet avaldada ka Ukraina elanikele.

Väike edenemine oli Venemaa armeel Tšasiv Jari juures, aga mujal rindejoones märkimisväärseid muudatusi ei toimunud.

Z-blogija Aleksei Živov kirjutas oma kanalis kõige tähtsamatest ametitest nn uue ajastu jalaväes ehk siis droonide ajastu sõjas. Esiteks „tammujad (tоптуны) ehk siis sõdurid, kes jala kõnnivad eesliinini. Kõnnivad jala, kuna mistahes tehnikaga liikumine on ohtlik, sest see on Ukraina armee jaoks prioriteet, samas üksiku jalaväelase peale ei hakka ukrainlased üldjuhul kumulatiivse lõhkepeaga varustatud rallidrooni raiskama. Kuna Venemaa armeel elavjõudu jagub, siis viiakse uutes oludes enamus vajaminevast rindejooneni tammujate abil, kes veavad endaga kaasas laskemoona, toitu ja muud vajalikku.

Kuna rallidroonide lennu-ulatus järjest kasvab, siis pikeneb ka vahemaa, mis tammujatel tuleb läbida ning päris tavaliseks on saanud juhtumid, kus rindejooneni ja tagasi on 10-16 kilomeetrit käimist, kusjuures tihtipeale tuleb see ette võtta z-kanali Vault-8 andmetel mitu korda päevas. Ukrainlased kasutavad selleks otstarbeks järjest rohkem suuri droone, aga neid on Venemaa armeel vähe.
Teiseks on „stalkerid“, kelle peamine ülesanne on rindejoonel olles mitte vastaseid, vaid nende poolt lennutatavaid droone lasta ning nad kasutavad palju sileraudseid jahipüsse.

Živovi sõnul on muutunud ka autojuhtide töö paari aasta jooksul kardinaalselt, tänapäeva eesliinile varustust vedav autojuht on tema sõnul nagu ehtne samurai, kes on juba ette leppinud oma surmaga. „Buhanka“ (suurendatud läbivusega väikebuss) roolist ei olevat Živovi sõnul droone näha, mistõttu olevat iga väljasõit nö täielik adrenaliinilaks.

Ukraina droonirünnak Astrahani gaasitöötlemise ettevõtte vastu osutus nii edukaks, et teadaolevalt on ettevõtte töö peatatud pikemaks ajaks. Täna öösel ründas Ukraina droon Krasnodari krais Kanevski rajoonis Novominskajas asuvat kütusehoidlat ning rünnak oli edukas.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina otsib uusi võimalusi Venemaa droonide mahavõtmiseks ning teeb seda edukalt. Lisan allapoole video, mis näitab, kuidas Ukraina suuremalt droonilt lendab välja väiksem rallidroon, mis muudab kahjutuks Venemaa operatiivtasandi luuredrooni. Edasiminek on toimunud teisi droone tulistavate droonide osas, väidetavalt on Ukraina poolt kasutusele võetud autonoomne sihtimine ja tulistamine, mis võimaldab täpselt vastase droone tabada järjest suurema vahemaa tagant.

Tsetseenias Grožnõis tulistati eelmisel aastal Venemaa õhutõrjekompleksist Pantsir S-1 Aserbaidžaani reisilennukit, mis seetõttu hiljem alla kukkus. Nüüd on ekspertiisi käigus lennukist leitud õhukaitsekompleksist väljalastud raketi detaile, mis ei jäta enam Venemaale ruumi vingerdamiseks, aga oma süü tunnistamisega on neil läbi ajaloo alati raskusi olnud, ikka on teised süüdi.

Venemaa meediakanalis EAN Rossija kirjutas majandusekspert Eduard Matveejev Venemaa inflatsiooni arvutamise eripäradest. Et kuidas see on võimalik, kui kaupade hind on poes tõusnud 30-40%, siis ametlik inflatsioon on 10% juures. Matveejevi sõnul on inflatsiooni indeksi arvutamisel aluseks 600 sisendhinda ning ametlik inflatsioon saadakse nende hindade muutuse keskmisena.

Ja siis polegi vaja muud, kui lisada arvestusse võimalikult palju kaupasid, mille hinnad ei tõuse palju ja kui mingid indeksis sisalduvad kaubad kallinevad palju (nagu eelmisel aastal lennupiletid), siis tuleb inflatsiooni arvutamise metoodikat muuta nii, et sellised näitajad indeksist eemaldada ja nii saab ka arvestusliku inflatsiooni näitaja väiksemana hoida. Ja siis olevatki Matveejevi sõnul olukord, kus inimesed ostavad keskmiselt 20 kaupa, mis sisalduvad indeksis ja kui need isegi nende kaupade hinnad tõusevad 40%, siis ülejäänud 580 vähem kallinevat kaupa hoiavad keskmise inflatsiooninäitaja allpool.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Matveejevi sõnul näitab Rosstat Venemaa inflatsiooni oluliselt väiksemana kui see tegelikult on , sellele viitab kaudselt ka Venemaa keskpanga baasintress 21%, mistõttu on Venemaal ebanormaalselt suur vahe ametliku inflatsiooni ja panga baasintressi vahel. Kui aga Venemaa inflatsiooni näitaja oleks reaalse eluga rohkem vastavuses, näitaks see aga Venemaa majandust hoopis teises valguses.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lisa10 Feb 2025 11:21
temaatik10 Feb 2025 10:13
temaatik09 Feb 2025 04:49

Loe kõiki kommentaare (6)

Eestlased Ukrainas
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
May 1 2025 - Toronto
Yalta 2? Surviving 21st Century ...

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam