Bahmutist põhjas on olnud palju vastukäivat infot Jakovlevka osas, aga nüüd on olemas wagnerlaste poolt tehtud fotod asula keskusest, mistõttu vähemalt mingiks ajaks oli asula Venemaa kontrolli all ja Deepstate kaardi järgi on seda siiani. Aga kordan üle, et vastukäivat infot tuleb sealt piirkonnast viimasel ajal palju. Täpselt sama puudutab Marjinkat, mille Venemaa on kuulutanud oma kontrolli all olevaks, aga ühtegi fototõestust sellest ei ole ja Ukraina poole andmetel on jätkuvalt pool asulat nende kontrolli all. Ägedad võitlused jätkuvad ka Avdjiivka pärast, aga Venemaa ei ole seal edu saavutanud.
Sügisel suutis Venemaa Ukraina edenemise Svatove suunal peatada, paisates rindele sisuliselt väljaõppeta tšmobikuid. See kõik on tulnud aga suurte kaotuste hinnaga ja sellega probleemid ei piirdu. Venemaa propagandist Anastassija Kaševarova tõi oma postituses välja kriitilise olukorra Luganski haiglates – seal on 1195 patsienti, kelle hulgas on nii sõjaväelased, wagnerlased kui kollaborandid. Tehakse 17 operatsiooni päevas, kusjuures napib nii meditsiinilist personali kui ravimeid. Kaševarova sõnul näidatakse Venemaa televisioonis sõduritele mõeldud saunasid, aga Luganski rindel ei ole tšmobikud kuude kaupa ennast pesta saanud, nad ei saa isegi oma riideid kuskil kuivatada. Lisaks puudulik talvevarustus ning pikalt eesliinil viibimine ning tulemuseks on külmakahjustused, mis lähevad üle gangreeniks ning siis haiglates ei jää muud üle kui amputatsiooni teha. Kaševarova sõnul on ukrainlastel seal rindel üksuste rotatsioon, aga Venemaa omadel see puudub. Kui tänasel päeval räägitakse Venemaa kontekstis uuest mobilisatsioonilainest uue aasta alguses, siis paljuski sellel eesmärgil, et tagada olemasolevate üksuste rotatsioon, mis praegu sisuliselt puudub. Erinevalt ukrainlastest.
Kindral Zalužnõi andis intervjuu, mis leidis palju vastukaja. Ühe aspektina nimetas ta seda, millest ise ka olen varem kirjutanud – Venemaa on eeskätt Donbassis nö kohastunud HIMARSitest tuleva ohuga ning nad on laskemoonalaod paigutanud HIMARSite rakettide laskeulatusest välja. Jah, seetõttu tunduvalt väheneb eesliinile jõudvate mürskude arv, aga seda on ikka väga palju. Zalužnõi sõnul oleks Ukrainal vaja suurema laskeulatusega rakette, et hävitada kaugemal olevad laod ning sundida vaenlast veelgi kaugemale taanduma, mis oluliselt raskendaks nende logistikat kõigil rinnetel. USA-s on juba olemas pikendatud lennuulatusega mitmikraketiheitjate raketid, aga neid on vähe jõutud toota. Nii ongi kujunemas olukord, kus HIMARSite laskeulatuses on suuremad laskemoonalaod suures osas hävitatud (aga neid siiski veel leidub, nii oli laskemoonalao plahvatus Irminos Venemaa jaoks väga valusaks hoobiks võitluses Bahmuti pärast), aga kaugemal olevate ladudeni praeguste rakettidega laskma ei küüni.
Ukrainat on jälle tabanud nuhtlus Iraani droonide näol. Andrei Jusovi sõnul sai Venemaa küll Iraanist uue partii droone, aga tunduvalt vähem kui telliti. Ei ole välistatud, et Iraani droonivarud on kokku kuivamas ning juurde toota nii suurtes kogustes nad ei ole lihtsalt võimelised. Venemaa on hakanud droonirünnakuid korraldama nüüd pimedal ajal, et ukrainlastel oleks raskem neid tulirelvadest alla tulistada ning 20-st Kiievi suunal tulistatud droonist suutsid ukrainlased alla tulistada 15, kokku rünnati Ukrainat 35 Iraani drooniga, millest lasti alla 30 (need on Ukraina ametlikud andmed). Ma ise ei välista, et väljalastud droone oli rohkem, sest lisaks Kiievi oblastile oli nende droonide tabamusi ka muudes piirkondades. Gepardid on väga efektiivsed ka pimedas, aga neid ei jätku kõikjale, samas kui tavaliste õhutõrje kiirkahuritega tulistamisel on lendava objekti visuaalne tuvastamine väga oluline.
Missuguses paralleelreaalsuses elab Putin, annab selgelt märku tema mure Venemaa demograafilise olukorra pärast. Nimelt sünnitavat naised Venemaal liiga vähe lapsi ning valitsus peab nüüd olukorda paremuse poole kiirelt muutma. Aga milles siis probleem? Kuigi probleemid on seal sündivusega venelaste hulgas niigi suured, on paljud noored peale sõja algust riigist kas juba lahkunud või lahkumas, paljud mehed saavad sõjas kas surma või jäävad invaliidideks. Riigis on majanduslangus ja see süveneb ning sellistes oludes on sündivuse langus loogiline. Eriti kui tulevik on ebakindlamast ebakindlam – ähvardavad uued ja uued mobilisatsioonilained, järgmisel aastal eelarvetulud langevad, aga ei lange sõjale ja siseturvalisusele kulutatav raha. Ja kõigele lisaks jookseb Venemaal väga selge lõhe suhtumises sõjasse mööda 40-ndat eluaastat – sünnituseas naised on suures osas sõja vastu ja ei kavatse nö patriootlikel kaalutlustel lapsi kahurilihaks tegema hakata (aga just seda ideoloogiat üritatakse Venemaal levitada, et venemaalase jaoks olevat ülim õnn surra diktaatori eest). Reaalses elus seega Venemaa valitsusel hoovad sündimuse kasvatamiseks sisuliselt puuduvad. Ahjaa, algatuseks võiks sõja lõpetada ja väed Ukrainast välja tuua, aga seda ei saa diktaator lubada, tema jaoks on see sõda elu ja surma küsimus. Küll aga ta saab kohustada valitsust, et see nö lahendaks selle probleemi. Nii need asjad Venemaa käivad.
Lääne autofirmade lahkumisega Venemaa turult võtsid turu üle Hiina autod, aga selgus, et hiinlased kasutavad külma rahuga ära kujunenud olukorda ning nii on Hiina autode hinnad kosmilised – Hiina sõiduauto, mis enne sõda maksis Venemaal 30000 dollarit, maksab nüüd 90000 dollarit. Selle eest sai varem Saksa premium-klassi auto, nüüd saab aga tundmatu Hiina brändi oma. Kuidas see ütlus ongi, et sõpra tunned hädas (sarkasm).
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.