Alustan droonirünnakutest, sest täna öösel viis Ukraina läbi tõeliselt edukad operatsioonid Venemaal ning tänase päeva jooksul on jätkunud droonirünnakud nii Venemaal kui Ukraina okupeeritud territooriumil. Kõige suuremat vastukaja on saanud rünnak Pihkvas asuva lennuvälja vastu. Mis siis hetkel teada. Ukraina ajakirjaniku Ivan Jakovina sõnul startisid droonid Ukrainast kolmes laines. Esimeses laines oli kaks drooni, mille ülesandeks oli testida, kas lennukoridor sihtmärgini on turvaline. See, et nad Pihkvas alla lasti, oli teisejärguline. Teises laines oli vähemalt 10 drooni ja Pihkva kohalike elanike sõnul lendasid nad kenasti rivis, üksteisest võrdsel kaugusel. Mõned droonid suutis Venemaa armee alla võtta, aga omajagu lendas ka kohale ning pihta said vähemalt kaks dessantvägede transpordilennukit Il-76 ning ka kütusehoidla (sealsamas on ka laskemoonaladu, aga infot selle tabamise kohta pole). Järgnes kolmas laine ja kohalike elanike sõnul kostus lennuväljalt vähemalt kümme plahvatust, pihta said veel täiendavalt mitu IL-76 ja räägitakse ka ühest strateegilisest pommitajast.

Peale kolmandat rünnakulainet evakueeriti lennuväljalt järelejäänud lennuvõimelised lennukid. Lisaks rünnati ka Pihkva oblastis ühte sõjaväeosa, nii et Venemaa armee jaoks oli tegemist tõelise õuduste ööga, sest selliseid transpordilennukeid Venemaa ei ole lähiaastatel võimeline juurde tootma, aga neid on vägede kiireks liigutamiseks väga vaja. Pole välistatud, et pihta sai veel rohkem lennukeid ja ehk tuleb päeva peale selles osas täiendavat informatsiooni. Ukraina poolt suurepäraselt läbiviidud operatsioon ning nagu näha, ei jätku Venemaa õhukaitsekomplekse isegi tähtsate sõjaväeliste objektide kaitsmiseks.

Aga ainult Pihkvaga sündmused ei piirdunud. Brjanskis läksid samuti esimeses laines kaks drooni ning teises laines tulid droonid, mis tabasid tehast, kus toodetakse elektroonilisi komponente Venemaa rakettide jaoks. Suure tõenäosusega on esimese laine droonid üldse ilma laskemoona ja korraliku optikata, et lihtsalt testida trassi ohutust ning nende droonide kaotamisega on Ukraina arvestanud. Öösel rünnati veel Tuulat ja täna hommikul Belgorodi oblastis asuvat Šebekinot. Hommikul kostusid plahvatused ka Mariupolis ja kohalik elanike sõnul lahkusid sõjalennukid peale rünnakuid kiirelt Venemaa poole.

Venemaa üritas korraldada kättemaksuks kombineeritud tiibrakettide ja Iraani droonide rünnaku, aga sedapuhku oli Ukraina rünnakuks hästi valmistunud ja kuigi Venemaa tulistas lennukitelt kokku välja 28 tiibraketti H-101/H-55/H-555, mis lendasid nelja Ukraina oblasti suunas, lasti nad kõik Ukraina armee andmetel alla. 16-st droonist võeti alla 15. Sellise edukuse taga on ka asjaolu, et enamus droone ja rakette lasti Kiievi suunas, kus on väga hea õhukaitse.

Sõja algusest on möödas poolteist aastat ning alles nüüd on Ukraina saamas droonide osas nö hoogu üles, aga ilmselgelt oleks see kõik võinud varem juhtuda, arvestades asjaoluga, et Ukraina taga on enamus maailma arenenud riike. RBK-Ukraina’s ilmunud artiklis avas Julia Akimova taustasid. Iraani tapjadroonid tulid jõuliselt pildile eelmise aasta varasügisest, aga Ukraina ei suutnud ega suutnud suures koguses omamaist droonide tootmist käima panna. Armee ei saanud laiatarbedroone osta ka Hiinast, sest USA-lt olevat tulnud selged signaalid, et nad ei kiidaks seda heaks. Üks Ukraina kõrge sõjaväelane nimetas veel eelmisel aastal lahingutegevuses hädavajalikke Hiina droone põlglikult „pulmadroonideks“, Venemaa ostis neid Hiinast kümnete miljonite eurode väärtuses, samas kui Ukraina armee sõltus selles osas erasektori abist.

Ukraina poole arrogantsust võiks mõista, kui neil endal tootmine oleks sujunud, kuid nii see olnud. Julia Akimova sõnul oli probleemide põhjus Ukrainas endas. Kõigepealt nõue, et kui ettevõte töötab sõjaväe jaoks, ei tohi ettevõte drooni pealt teenida kasumit rohkem kui 1% (sic!) drooni müügihinnast, kui droon sisaldab imporditud komponente, aga neid on seal droonide ehitamisega tegeleva Ukraina ettevõtja Vitali Kolesnitšenko sõnul tervelt 90%, ainult korpused toodetakse kohapeal. Aga see oli ainult pool häda. Lisaks kaasnes droonide arendamisega suur bürokraatia ning nii kulus keskmiselt kaks aastat, kui kõik dokumendid korda sai. Seega ettevõtetel puudus stiimul droonide arendamisega tegelemiseks. Ukraina ettevõtjate sõnul ei olnud mingit probleemi droonide ehitamiseks vajalike komponentidega, aga nende ehitamiseks puudus kohalikel ettevõtjatel tihtipeale ka raha, samas välisinvestorid nii väikese kasumlikkusega ärisse investeerida ei tahtnud ja siis oligi olukord, kus rindel olid ainult 10% kasutatavatest droonidest Ukrainas toodetud.

Alles selle aastat alguses muutis Ukraina tingimusi, millele järgnes droonide tootmise plahvatuslik kasv. Kõigepealt selle aasta veebruarist lihtsustati nõudeid droonide dokumentatsioonile, mistõttu lühenes droonide kasutamiseks loa saamine varasemalt kahelt aastalt 3-5 nädala peale. Droonide ehitamiseks vajalike komponentide tollimakse vähendati ja lihtsustati nende riiki toomist läbi Poola. Aga Kolesnitšenko sõnul osutus tõeliseks võluvitsaks alates märtsist kehtima hakanud muudatus, mille järgi võib nüüd importkomponente sisaldavate droonide müügist teenida kuni 25% kasumit varasema 1% asemel, sest nüüd tuli droonide arendustegevuseks palju investeeringuid välisriikidest, lisaks tekkis ettevõtetel raha, mida oli võimalik tootmise laiendamiseks reinvesteerida. Tänasel päeval tegeleb erinevate droonide arendamise ja tootmisega Ukrainas rohkem kui 200 ettevõtet ning alates augustist on rünnakutes kasutatavate droonide arvud järsult suurenenud.

Vähemalt pool aastat on Ukraina oma tegevusetusega droonide arendamist-tootmist pidurdanud, aga nagu öeldakse Eestiski, et parem hilja, kui mitte kunagi. Sügisel võiks Ukraina droonide tootmisel ja impordil jõuda tasemele, kus iga päev rünnatakse kas Venemaal või okupeeritud territooriumil asuvaid Venemaa sõjalisi objekte vähemalt 50 suurema drooniga päevas, see muudaks olukorda sõjas märkimisväärselt Ukraina kasuks. Ja jutt ei käi ainult droonidest, sajad firmad arendavad Ukrainas nii erinevaid õhukaitsesüsteeme, elektroonilise sõjapidamise vahendeid, lahinguväljal sõitvaid erineva funktsionaalsusega liikumisvahendeid. Loodetavasti Eesti ettevõtjad selles osas rongist maha ei jää.

Olukorrast rinnetel ka. Luganski oblastis on Venemaa kasvatanud aktiivsust Svatovest lääne suunal, aga rindejoones muutusi ei ole. Kupjanski suunal on kõik endine, Kreminnast lõuna pool on azovlased natuke metsas edasi liikunud, aga eks nende põhiroll on ikka avaldada Venemaa armeele nii palju survet, et need ei saaks ennast seal mugavalt tunda ja rohkem reserve lõunarindele saata. Oleksii Arestovitši sõnul on Pihkva 76. dessantväe diviisi kaks polku Kreminnast saadetud Robotine juurde ning sinna jäi veel üks polk, keda ei julgeta lõunarindele saata.

Donbassis suuremaid muutusi ei ole, kujunenud olukorras on pigem oodata, et rindejoon jääb veel mingiks ajaks paigale, sest Ukraina on enda kontrolli alla saanud olulised linna ümbritsevad kõrgendikud ning kõige tähtsam on seal piirkonnas siduda Venemaa vägesid, et neid poleks võimalik kasutada lõunarindel.
Lõunarindel on Ukraina luurelahingute käigus natuke edenenud Vugledari juures, edenetud on Prijutne ja Staromaiorske vahel.

Kõige ägedamad lahingut toimuvad aga Tokmati suunal ning sellega seoses on palju infomüra, kuni eufooriani välja, et mürinal murtakse Venemaa kaitseliinid läbi ja Tokmak, värise! Reaalsuses asjad nii lihtsalt ei käi, Venemaa on koondanud Ukraina vastu arvukalt vägesid, kes asuvad hästi kindlustatud positsioonidel. Venemaa enda sõjaväelaste sõnul on Ukraina suurtükituli väga aktiivne, aga nende kaitse veel peab. Ukraina on teadaolevalt edenenud Verbove suunal, Robotinest ida poolt edasi liikudes ollakse jõudnud Venemaa kaitseliinini ja meedias on spekuleeritud ka võimalusega, et pikki kaitseliini liigub Ukraina armee hoopis lääne poole, jõudes nii Novopropovkivkas asuvatele Venemaa üksustele nö selja taha. Samas on seal asulas omajagu võitlusvõimelisi Venemaa üksusi, kes teevad vasturünnakuid põhja poole ning arvestada tuleb ka pinnase reljeefiga, mis on asulas olevate Venemaa üksuste jaoks soodsam. Hersoni oblastis kurdavad Venemaa sõjaväelased, et ukrainlased tundvat ennast Dnepri ääres täiesti karistamatult ning käivat Dnepri idakaldal siis, kui ise soovivad. Ühes jõeäärses endises suvilarajoonis panid ukrainlased ka lipu püsti.

Viimased päevad on toonud palju videomaterjali Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendite ja radarite hävitamisest. Nii on meedias video nn horisondi taha nägeva radari „Predel-E“ hävitamisest, samuti hävitati kompleks RB-636AM2 Svet-Ku. Väljaandes The Drive kirjutati viitega Ukraina armee ohvitserilt saadud infole, et Krimmis asuva õhutõrjekompleksi S-400 laskeseadme hävitamiseks kasutati Ukraina enda raketti Neptun R-360, mis sai tuntuks raketiristleja Moskva merepõhja saatmisega, aga nüüd on seda modifitseeritud ning saab kasutada ka maismaal asuvate sihtmärkide hävitamiseks. The Drive kirjutas, et suure hirmuga on hakatud Krimmis strateegilise tähtsusega sõjaväeobjektide ümbruse maapinda mustaks värvima, et nii üritada Ukraina poolt kasutatavad tiibraketid segadusse ajada.

Venemaa ja lennukid. The Moscow Times kirjutab, et Venemaa valitsusel on lennukite tootmise osas grandioossed plaanid ning aastaks 2030 peab lennukite tootmine suurenema lausa 46 korda, tänavuselt viielt lennukilt 230 lennukini aastas. Reaalsus on paraku midagi muud, nii on siiani tänavu suudetud toota ainult kaks lennukit. Üks Suhhoi Superjet saadi küll lendama, aga kasutades prantslastega koostöös tehtud SaM146 mootorit, mida Venemaa ise pole võimeline tootma. Selle lennukiga on asjad nii lootusetud, et kõigepealt tahtis Venemaa viia selle lennuki tootmise Indiasse, kus neil seisab 39 miljardi dollari väärtuses ruupiaid kasutult arvetel, nüüd räägitakse toomise viimisest Araabia Ühendemiraatidesse, ikka seetõttu, et kehtivate sanktsioonide tingimustes pole võimalik neid lennukeid Venemaal ehitada. Lennukite MC-21 tootmine ei edene, sest ei suudeta hankida lennukite ehitamiseks vajalikke komposiitmaterjale. Suured probleemid on ka teiste lennukite tootmisega, aga see kõik ei takista paberi peal ilusaid numbreid joonistamast. Paber kannatab ju kõike, eriti Venemaal.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING