Teet Kalmus: Ukraina on hakanud andma signaale rahu sõlmimiseks ning on nõus selle nimel tegema järeleandmisi (9)
Eestlased Ukrainas | 28 Oct 2024  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Mitu nädalat oli õhus küsimus, et kuidas Israel vastab Iraani raketirünnakule ning kas see võimalik rünnak võiks mõjutada Iraani võimet naftat toota ja seda eksportida. Enne Israeli poolt läbiviidud rünnakut ilmus meedias informatsioon, et rünnaku sihtmärgid saavad olema ainult sõjalised ning nii ka läks.

Israeli analüütiku Igal Levini sõnul oli Israel hoiatanud Iraani rünnakust ette täpselt nii palju, et see saaks rünnaku alt ära viia ainult elavjõu. Rünnakus osales Israeli poolt rohkem kui 100 lennukit ning Israeli ajakirjaniku Sergei Auslenderi sõnul toimus rünnak kolmes laines ning Iraani poolelt muidugi avaldati meedias kiiresti, et nad olevat pea kõik raketid alla lasknud, Israeli poolelt oli vastupidine jutt, et mitte ühtegi raketti alla ei lastud. Kõik rünnakus osalenud lennukid jäid terveks ehk siis Iraani õhukaitse ei suutnud nende vastu mitte midagi.

Eile meediasse ilmunud satelliidipiltidelt on näha, et raketid on tabanud paljusid sihtmärke ning mis Iraani jaoks kõige valusam, Auslenderi sõnul kaotas Iraani õhukaitse rünnaku käigus kõik suuremad õhukaitseradarid. Auslenderi andmetel oli esimene radar hävitatud juba aprillis, aga nüüd võeti maha ülejäänud neli radarit ja lisaks neile ka S-300 laskeseadmeid. Pihta said tahke raketikütuse valmistamise seadmed, milliseid ei ole võimalik kiirelt asendada, samuti sai pihta ka droonide tootmise ettevõte ja tabamusi said ka muud objektid.

Igal Levini sõnul on Iraani õhukaitse nüüd nö ilma silmadeta ning kõik Iraani objektid on ilma kaitseta ehk kui Iraan peaks tahtma vastata, siis võib Israel probleemideta ja kiirelt hävitada Iraani naftatöötlemise taristu või ka rünnata tuumaobjekte. Iraani vastust peetakse seetõttu vähetõenäoliseks ning seetõttu liikus täna hommikul nafta hind kiirelt allapoole ning võib edaspidi veelgi langeda, mis on Venemaa jaoks halvaks uudiseks.

Selle rünnaku kõige huvitavam tulemus oli aga teadmine, et Iraani käsutuses olevad Venemaa pikamaa õhutõrjekompleksid on võimetud lääne rakettidega läbiviidud rünnakuid tõrjuma. Selles kontekstis on huvitav Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka poolt edastatud informatsioon, et peale rünnakut oli Teheranist Moskvasse helistatud Sergei Šoigule ja kurdetud, et Venemaa poolt antud õhutõrjekompleksid S-400 ei olevat oma tööga hakkama saanud, ometi olevat iraanlased küsinud täiendavaid õhukaitsesüsteeme, aga selle soovi osas ei olevat nad Šoigult positiivset vastust saanud.

Olukord rinnetel.
Ukraina armee jaoks tulid kõige ärevemad uudised seekord lõunarindelt, nn Berdjanski suunalt. Juba nädal tagasi oli olemas informatsioon, et Venemaa koondab sinna piirkonda lisajõude ja et tegemist on lageda stepiga, siis oli Ukraina analüütikute poolt lootus, et sellistes oludes suudetakse vastase rünnakuid edukalt tõrjuda.

Paraku nii ei läinud ning Venemaa üksuste suurim edenemine oli mööda maanteed Šahtarskisse, aga samamoodi edenesid Venemaa üksused ida pool Novoukrainkasse ja Bogojavlenkasse. Ukraina poolelt edastati küll video Šahtarski suunalt, kus nad rallidroonidega ründasid Venemaa soomustehnikat, aga Ukraina analüütik Aleksander Kovalenko analüüsis videot teise nurga alt.

Tema sõnul said Venemaa üksused sisuliselt gaas põhjas sõita mööda maanteed, sest seal ei olnud ei tankitõrjemiine ega füüsilisi takistusi, nn draakonihambaid. Ei olnud märgata tankitõrjevahendite kasutamist. Kovalenko sõnul on rallidroonid küll olulised kaitsetegevuses, aga edukaks kaitsetegevuseks oleks vaja ikka kompleksset lähenemist. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul võiks uus kaitseliin välja kujuneda Veliki Novosilivka – Kurahhove joonel, aga tema sõnul näitab eesolev nädal, kas suudetakse sealt suunast Venemaa üksuste edenemist peatada või mitte.
Nädalavahetusel oli Venemaa armeel ka edenemine Pokrovski suunal, nad liikusid edasi Selidovest lõuna poolt ning ka Hrinkist edela suunas. Kui Ukraina üksused peaksid taanduma Kurahhivkast ja Selidove lääneosast, siis lähinädalatel peaks Venemaa olema valmis suuremate jõududega liikuma Pokrovske suunal, kuhu on Ukraina poole informatsiooni kohaselt jõutud siiski korralikud kaitseliinid rajada.

Kurski oblastis on Ukraina üksused ISW andmetel edasi liikunud Olgivka suunal, aga seal rindelõigus sõdiva Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul on Venemaa koondanud ka sinna piirkonda suured jõud ning sellel nädalal võib oodata Venemaa poolt suuremat pealetungi.

Ukraina presidendi administratsiooni ülema Andrei Jermaki sõnul on Venemaaga rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks Venemaa armee tagasitõmbumine 24. veebruari 2022 olnud positsioonidele, aga vaadates praeguseid arenguid rinnetel on vähemalt minul küll keeruline ette näha, miks peaks Putin loobuma maismaakoridorist Krimmi ja Venemaa vahel või tagasi andma Mariupoli, sest seal viidaks siis läbi rahvusvaheline kriminaaluurimine selle sajandi ühe suurima tsiviilelanike massimõrva osas (teisiti on mul Mariupoli pommitamist keeruline nimetada). Samas on selline ettepanek Ukraina poolt selge oma varasemast seisukohast taandumine ning indikatsioon ka Hiinale, et Ukraina on huvitatud rahu sõlmimisest ning on nõus selle nimel tegema järeleandmisi.

Ukraina ründas täna öösel kahte piiritusetehast Voroneži oblastis, mille toodang olevat sõja algusest alates läinud suures osas Venemaa sõjatööstusele. Öösel toimus ka droonirünnak Krimmis, aga selle tulemustest hetkel infot ei ole.

Bloombergis avaldatud materjali kohaselt aga olevat Venemaa saanud eelmise aasta augustist alates Põhja-Koreast 8 miljonit kaliibritega 122mm ja 152mm suurtükimürsku, mis moodustavat lausa 60% Venemaa armee poolt Ukraina sõjas sellele perioodil kasutatud mürskudest, Venemaal toodetud mürskude osakaaluks on väljaande andmete kohaselt 30% ja Iraanist toodud mürskude osa 10%. Bloomberg toetub Lõuna-Korea luurelt saadud andmetele ning see arv – 8 miljonit – on ikka väga suur. Paneme siia kõrvale näiteks sellise arvu, et nn Tšehhi initsiatiivi käigus peaks Ukraina saama aasta lõpuni kokku pool miljonit mürsku või et Euroopas loodetakse järgmisel aastal suurtükimürskude tootmist kasvatada 1,2 miljoni ühikuni.

Muidugi võib arutleda selle üle, et kas Venemaa sai ikka 8 miljonit (kõlab minu jaoks natuke liiga suure arvuna) või 3 miljonit mürsku (see arv on ka läbi käinud meediast), aga seda on ikka antud sõja kontekstis väga arvestatav kogus ning see on aidanud Venemaa armeel eelmisest sügisest alanud pealetungi perioodil Ukraina armee positsioone tulistada.

Venemaa keskpank tõstis 25. oktoobril baasintressi 21%-ni ning Venemaa majandusanalüütiku Vladimir Milovi sõnul tõusis Venemaa maailmas selles arvestuses auväärsele 12. kohale, mööda Angoolast (19,5%) ja Liibanonist (20%), vahetult Venemaa ette jäid veel Iraan (23%) ja Sierra Leone (24,5%). Makromajanduslikus vaates on niivõrd kõrge Venemaa keskpanga poolt paika pandud baasintress omamoodi anomaalia, sest ametlikel andmetel oli Venemaa inflatsioon septembris alla 9%, samas kui Venemaa keskpank ei välista vajadusel baasintressi tõstmise ka kuni 25%-ni.

Venemaa keskpanga soov on inflatsiooni alla tuua ja ainsaks vahendiks selle saavutamiseks on baasintressi tõstmine, aga see toob kaasa omakorda terve rea negatiivseid arenguid majanduses, sest inflatsiooni allatoomise katsete käigus üldjuhul ka jahutatakse majandusaktiivsust. Venemaa majandusanalüütik Dmitri Potapenko rääkis selles kontekstis hüpoteetilisest suurettevõtte nõukogu koosolekust, kus ettevõtte tegevjuhi sõnul oleks tulevase investeeringu tootlus 5% juures, mille peale nõukogu liige ütleb, et kui investeeringuteks vajaminev raha panna deposiidile, siis on tootlus 12%, milleks me peame üldse nii keerukas majandusolukorras riskima, kui saab raha teenida palju lihtsamalt?

Ka on kõrged tähtajaliste hoiuste intressid kasvatanud aasta jooksul eraisikute osas nende mahte triljonite rublade võrra, nii et selles võtmes võiks ju plaan inflatsioonilise surve vähenemiseks isegi töötada, aga ka siin ei ole asjad Venemaa jaoks hästi. Kuna sõja käigus on palju raha liikunud vaesemate inimeste kätte, siis liigub see kiirelt tarbimisse, aga et Venemaa impordib palju kaupasid, siis on importkaupade kallinemise tõttu ikkagi suur surve inflatsiooni kasvule. Lisaks on Venemaa inimestel mälestused varasematest majanduskriisidest ja seetõttu on paljude arvates just nüüd õige aeg kestvuskaupade ostmiseks, sest tulevikus võib rubla väärtus dollari suhtes kiirelt langeda.

Kallis laenuraha aga lööb valusalt ettevõtteid ja seda ka sõjatööstuses. Venemaa Föderatsiooninõukogus esinenud Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov kritiseeris Venemaa keskpanga otsust, sest tema sõnul tähendab nii kõrge baasintress paljude Venemaa ettevõtete pankrotti. Ta tõi näite sõjatööstusest, kus tema sõnul on päris tavalised lepingud pikkusega rohkem kui aasta ning parimal juhul saab siis riigilt ettemaksuks kuni 40% lepingu kogumaksumusest ning ülejäänud tootmiseks vajalikud kulud kaetakse üldjuhul pankadest saadud laenurahaga, aga et nüüd on pankade poolt väljastatava ärilaenu intress 25% ja rohkemgi, siis tema sõnul ei anna sellist rentaablust isegi relvatööstus, rääkimata siis muudest ärisektoritest.

Venemaa keskpanga juhi ja Rosteci tegevjuhi sõnumeid kommenteeris Vladimir Milov nii, et kujunenud olukorras on Venemaal valida kahe väga halva variandi vahel – järjest kerkiv baasintress tapab majanduse, Tšemezovi poolt väljapakutud variant kujunenud olukorras baasintressi tugevalt langetada aga käivitaks hüperinflatsiooni. Reaalne lahendus Venemaa majandusprobleemidele oleks Milovi sõnul sõja kiire lõpetamine, aga seda ei julge kõvasti ja selgelt välja öelda ei Venemaa keskpanga juht ega ka Rosteci juht ning järelikult saab olukord Venemaa majanduses sõja jätkudes ainult halvemuse poole liikuda.

Mingi aeg tagasi kirjutasin Venemaal levivast liikumisest, kus peamiselt lapsed panevad mingi looma maski ette ja imiteerivad loomade käitumist ning nimetatakse neid „kvadroberiteks“. Loomulikult sai see liikumine külge sildi kui lääne kahjulik mõju Venemaa noorsoole ning lausa Venemaa riigiduuma tasandil on teemaga tegeletud. Aga nagu Venemaale kombeks, siis leiti ka teine meetod nende vastu võitlemiseks, nimelt moodustati BRIEFLY andmetel „antikvadroberite“ rühmad, mis koosnevad noorukitest ja täiskasvanutest, kes käivad ringi ja otsivad „loomakõrvadega lapsi“, kui leiavad, siis mõnitavad ja peksavad neid. Russki mir kogu tema eheduses.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
nemo30 Oct 2024 13:34
Püüdke aru saada, et siin kommenteeritakse Ukraina pinnal toimuvat proxy sõda ja sellele pühendatud blogi, mitte niivõrd Venemaa, USA või Hiina muid probleeme. Nendel teemadel esinemiseks on kindlasti spetsialiseeritumaid väljakud. Seltsimees on aga lausa haiglane tühjendama oma solgitoru Venemaa teemal igal ajal ja kohas, küsimata, kas urineerimine avalikus paigas ka sobilik on.
Juudiriik sõdib kümme korda nõrgema Hamasiga juba TERVE AASTA aga mõned päevad tagasi lendas droon otse Netanyahu eramu magamistoa aknasse. Peaminister jäi ellu vaid seetõttu, et teda polnud kuudis. Millisest võidust siin rääkida? Iisrael on hoopis raskustes. Või see Iraani ründamine, kus tabati mõnd objekti, milleks tuli mobiliseerida 150 lennukit! See muutis küll vähe. Oli sümmeetriline vastus Iraani varasemale löögile umbes samade tagajärgedega. Sellised korraldataksegi vaid enese au jaluleseadmiseks. Omal ajal pidasid aadlikud taolistel puhkudel duelle, tulistades üksteisele sageli (meelega) jalga. Nii ka siin.
Seltsimehe haiglane olek ilmestub ka tiraadis HIINA teemal. Seda teab ju lapski, et Hiina tuleb pangaautomaadi ja siiditeega, mitte (Kalašnikovi) automaadiga. Seepärast meeldib Hiinale avatus - majanduslik globalism. See on üldteada. Too aga kulutab siin aega, teadustamaks oma „avastust“. Teha pole midagi?
Tuletaks seltsimehele meelde, et Hiina-USA 50 aastast „sõprust“ ei katkestanud mitte hiinlased. Seltsimehel tuleks eneselt küsida, miks USA ALUSTAS äkki pealtnäha lausa heast peast konfrontatsiooni ja kas need põhjused on siis nüüdseks läbi või mitte ja millistel asjaoludel nad võiksid jälle ühise keele leida? Vastane (mõnikord ka „vaenlane“) nr 1 – Hiina, nr 2 Venemaa. Järelikult on neil kahel midagi ühist. 50 aastat sai pidada „sõprust“ aga üleöö tehti vaenlaseks! Mis on see ühine mis teeb mõlemast USA vaenlased? Nii et kui seltsmees unistab uuest USA-Hiina „liidust“ siis vastaku kõigepealt ära need küsimused. Kusjuures asi tõsineb. USA on end Taivaniga, mis Hiina vaates on kõigest nende ülemere provints, üleliia sidunud.
P. S. Vihje Vietnami sõjale USA-Hiina suhete kontekstis on just nimelt faktor, mis nendevaheliste suhete püsivust mitte ei kinnita vaid vastupidi, vihjab nende ajutisusele (sõltuval olukorrast). Juba mõnda aega aga tugevneb nimelt anti-Hiina hoiak. Seltsimees seletagu ära kuidas neis oludes vaenlasest nr 1 peaks saama sõber nr 1. Kuni ta seda ei tee on tegemist tühipalja heietusega dollaritrükkimist kui elevandi vee peal hoidmise meetodit hardalt fännava comridi suust.
NB! See siin ei ole kommentaarium Hiina-USA suhete arvustamiseks. Leidke endale sobivam platvorm.
ago5530 Oct 2024 11:02
"...Miaga lombitagusesse elevanti puutub, siis tol on teisigi muresid, eeskätt Iisrael ja Hiina. Eriti Hiinas ..."
Mitte päris. Iisrael lõi ühel kutsikal nina veriseks, lööb veel, kui see ei mõista kuudis püsida. See regioon on kontrolli all.
Hiinaga on teised lood. Euroopas räägiti :" Kõik teed viivad Rooma!" ...aga Hiinas räägitakse: "Kõik teed algavad Pekingist!". Läheb vaja natuke mõistust, et seda mõista... see tee tuleb ehitada.. või pikendada. Hiina ehitabki teid, Aafrikase, Kaug-Idasse,Euroopasse, Venemaale.., jne. See on majandus-poliitiline protsess, mitte poliitilis-ideoloogiline-sõjaline protsess, nagu viljeleva(si)d Trotski-Lenini-Stalini ja Pukin Sõni kasulapsed. Jutud "värskest kalast tulevastele põlvedele " ei asenda praetud kala käesoleval hetkel, just siin ja praegu. Venelastel jatkub rasva ainult enese praadimiseks. Hiinlased teavad majandusest rohkem, nad on ka kokkuhoidlikumad ja leiavad ameeriklastega kiiremini ühise keele, sest majandus on neil prioriteet ja nad on pragmaatilised (vt. Vietnami sõda ja sellele järgnev). On võimalik järjekordne lähenemine ja veelkordne ühine kala praadimine. See varsti"praetav kala" kirjutab kirillitsas, räägib aga ainult hüüdlausetega.
See "lombitagune elevant" hoiab lõdva randmega kogu seda riiakat lasteaeda kontrolli all, tema majanduslik-sõjaline potentsiaal võimaldab seda.
ago5530 Oct 2024 10:14
vt. Albert Pike "Kolme maailmasõja ja kolme revolutsiooni teooria"
Millegipärast kõik tuntud" konspiratsiooni teoreetikud" keelduvad täisteksti avaldamast, kuigi neile "on kõik teada" juba enne järgmist hommikut eelnevale õhtusele "ülimalt salajast koosolekut". Ja lambakari koguneb Saku Suurhalli, et neelata kuldmune, mida "guru" neile suvatseb puistata.
Senini saadaval ainult resümee venekeelsena. Sama oleks teretulnud inglise, saksa või venekeelsena. Maarahvas ei tõlgi selliseid asju.

Loe kõiki kommentaare (9)

Lisa kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
Eestlased Ukrainas
Advertisement / Reklaam
Ehatare Foundation üksilduse programmi reklaam
31 Oct 2024 16:59
Eesti tarbijad jätkavad kokkuhoidu - septembris vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
30 Oct 2024 14:38
Toronto Eesti Selts 80 ja TES Täienduskool 75! Fotod ja video
30 Oct 2024 13:22
Võõrsil ja kodus. Kolgad - ERR
30 Oct 2024 13:22
Raudhabemete sügistalgud Kotkajärvel
30 Oct 2024 10:51
Teet Kalmus: oktoober ei ole Ukraina armee jaoks olnud kerge kuu (3)
28 Oct 2024 12:19
IMF predicts Estonia's GDP growth to be worst in Europe
28 Oct 2024 07:28
airBaltic and Air Canada Start Codeshare Cooperation
28 Oct 2024 07:02
Teet Kalmus: Ukraina on hakanud andma signaale rahu sõlmimiseks ning on nõus selle nimel tegema järeleandmisi (9)
27 Oct 2024 16:09
Clocks go back one hour in Estonia this Sunday, North America follows next week
27 Oct 2024 08:33
Võõrsil ja kodus. Roosed - ERR
25 Oct 2024 07:03
Teet Kalmus: Putinit ei huvita vaherahu enne, kui on taastatud kontrolli Kurski oblasti üle (11)
24 Oct 2024 20:47
At the Latvian Centre - 13.00 October 31: The Great Escape of 1944
24 Oct 2024 17:33
Eestlaste kaardimaksed välismaal kasvasid aastatagusega võrreldes ligi 5% (1)
24 Oct 2024 17:21
Australian billionaire Tim Heath fights off alleged abductors in Estonia
24 Oct 2024 16:51
To All Members of St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto
24 Oct 2024 16:51
NOORTE NURK: Tagurpidi lood
24 Oct 2024 16:22
Tulevased Ehatare Foundation’i programmid üksilduse vastu võitlemiseks
24 Oct 2024 16:18
Sõnamängu-kohvikus pandi pead tööle
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus