Mitu nädalat oli õhus küsimus, et kuidas Israel vastab Iraani raketirünnakule ning kas see võimalik rünnak võiks mõjutada Iraani võimet naftat toota ja seda eksportida. Enne Israeli poolt läbiviidud rünnakut ilmus meedias informatsioon, et rünnaku sihtmärgid saavad olema ainult sõjalised ning nii ka läks.

Israeli analüütiku Igal Levini sõnul oli Israel hoiatanud Iraani rünnakust ette täpselt nii palju, et see saaks rünnaku alt ära viia ainult elavjõu. Rünnakus osales Israeli poolt rohkem kui 100 lennukit ning Israeli ajakirjaniku Sergei Auslenderi sõnul toimus rünnak kolmes laines ning Iraani poolelt muidugi avaldati meedias kiiresti, et nad olevat pea kõik raketid alla lasknud, Israeli poolelt oli vastupidine jutt, et mitte ühtegi raketti alla ei lastud. Kõik rünnakus osalenud lennukid jäid terveks ehk siis Iraani õhukaitse ei suutnud nende vastu mitte midagi.

Eile meediasse ilmunud satelliidipiltidelt on näha, et raketid on tabanud paljusid sihtmärke ning mis Iraani jaoks kõige valusam, Auslenderi sõnul kaotas Iraani õhukaitse rünnaku käigus kõik suuremad õhukaitseradarid. Auslenderi andmetel oli esimene radar hävitatud juba aprillis, aga nüüd võeti maha ülejäänud neli radarit ja lisaks neile ka S-300 laskeseadmeid. Pihta said tahke raketikütuse valmistamise seadmed, milliseid ei ole võimalik kiirelt asendada, samuti sai pihta ka droonide tootmise ettevõte ja tabamusi said ka muud objektid.

Igal Levini sõnul on Iraani õhukaitse nüüd nö ilma silmadeta ning kõik Iraani objektid on ilma kaitseta ehk kui Iraan peaks tahtma vastata, siis võib Israel probleemideta ja kiirelt hävitada Iraani naftatöötlemise taristu või ka rünnata tuumaobjekte. Iraani vastust peetakse seetõttu vähetõenäoliseks ning seetõttu liikus täna hommikul nafta hind kiirelt allapoole ning võib edaspidi veelgi langeda, mis on Venemaa jaoks halvaks uudiseks.

Selle rünnaku kõige huvitavam tulemus oli aga teadmine, et Iraani käsutuses olevad Venemaa pikamaa õhutõrjekompleksid on võimetud lääne rakettidega läbiviidud rünnakuid tõrjuma. Selles kontekstis on huvitav Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka poolt edastatud informatsioon, et peale rünnakut oli Teheranist Moskvasse helistatud Sergei Šoigule ja kurdetud, et Venemaa poolt antud õhutõrjekompleksid S-400 ei olevat oma tööga hakkama saanud, ometi olevat iraanlased küsinud täiendavaid õhukaitsesüsteeme, aga selle soovi osas ei olevat nad Šoigult positiivset vastust saanud.

Olukord rinnetel.
Ukraina armee jaoks tulid kõige ärevemad uudised seekord lõunarindelt, nn Berdjanski suunalt. Juba nädal tagasi oli olemas informatsioon, et Venemaa koondab sinna piirkonda lisajõude ja et tegemist on lageda stepiga, siis oli Ukraina analüütikute poolt lootus, et sellistes oludes suudetakse vastase rünnakuid edukalt tõrjuda.

Paraku nii ei läinud ning Venemaa üksuste suurim edenemine oli mööda maanteed Šahtarskisse, aga samamoodi edenesid Venemaa üksused ida pool Novoukrainkasse ja Bogojavlenkasse. Ukraina poolelt edastati küll video Šahtarski suunalt, kus nad rallidroonidega ründasid Venemaa soomustehnikat, aga Ukraina analüütik Aleksander Kovalenko analüüsis videot teise nurga alt.

Tema sõnul said Venemaa üksused sisuliselt gaas põhjas sõita mööda maanteed, sest seal ei olnud ei tankitõrjemiine ega füüsilisi takistusi, nn draakonihambaid. Ei olnud märgata tankitõrjevahendite kasutamist. Kovalenko sõnul on rallidroonid küll olulised kaitsetegevuses, aga edukaks kaitsetegevuseks oleks vaja ikka kompleksset lähenemist. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul võiks uus kaitseliin välja kujuneda Veliki Novosilivka – Kurahhove joonel, aga tema sõnul näitab eesolev nädal, kas suudetakse sealt suunast Venemaa üksuste edenemist peatada või mitte.
Nädalavahetusel oli Venemaa armeel ka edenemine Pokrovski suunal, nad liikusid edasi Selidovest lõuna poolt ning ka Hrinkist edela suunas. Kui Ukraina üksused peaksid taanduma Kurahhivkast ja Selidove lääneosast, siis lähinädalatel peaks Venemaa olema valmis suuremate jõududega liikuma Pokrovske suunal, kuhu on Ukraina poole informatsiooni kohaselt jõutud siiski korralikud kaitseliinid rajada.

Kurski oblastis on Ukraina üksused ISW andmetel edasi liikunud Olgivka suunal, aga seal rindelõigus sõdiva Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul on Venemaa koondanud ka sinna piirkonda suured jõud ning sellel nädalal võib oodata Venemaa poolt suuremat pealetungi.

Ukraina presidendi administratsiooni ülema Andrei Jermaki sõnul on Venemaaga rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks Venemaa armee tagasitõmbumine 24. veebruari 2022 olnud positsioonidele, aga vaadates praeguseid arenguid rinnetel on vähemalt minul küll keeruline ette näha, miks peaks Putin loobuma maismaakoridorist Krimmi ja Venemaa vahel või tagasi andma Mariupoli, sest seal viidaks siis läbi rahvusvaheline kriminaaluurimine selle sajandi ühe suurima tsiviilelanike massimõrva osas (teisiti on mul Mariupoli pommitamist keeruline nimetada). Samas on selline ettepanek Ukraina poolt selge oma varasemast seisukohast taandumine ning indikatsioon ka Hiinale, et Ukraina on huvitatud rahu sõlmimisest ning on nõus selle nimel tegema järeleandmisi.

Ukraina ründas täna öösel kahte piiritusetehast Voroneži oblastis, mille toodang olevat sõja algusest alates läinud suures osas Venemaa sõjatööstusele. Öösel toimus ka droonirünnak Krimmis, aga selle tulemustest hetkel infot ei ole.

Bloombergis avaldatud materjali kohaselt aga olevat Venemaa saanud eelmise aasta augustist alates Põhja-Koreast 8 miljonit kaliibritega 122mm ja 152mm suurtükimürsku, mis moodustavat lausa 60% Venemaa armee poolt Ukraina sõjas sellele perioodil kasutatud mürskudest, Venemaal toodetud mürskude osakaaluks on väljaande andmete kohaselt 30% ja Iraanist toodud mürskude osa 10%. Bloomberg toetub Lõuna-Korea luurelt saadud andmetele ning see arv – 8 miljonit – on ikka väga suur. Paneme siia kõrvale näiteks sellise arvu, et nn Tšehhi initsiatiivi käigus peaks Ukraina saama aasta lõpuni kokku pool miljonit mürsku või et Euroopas loodetakse järgmisel aastal suurtükimürskude tootmist kasvatada 1,2 miljoni ühikuni.

Muidugi võib arutleda selle üle, et kas Venemaa sai ikka 8 miljonit (kõlab minu jaoks natuke liiga suure arvuna) või 3 miljonit mürsku (see arv on ka läbi käinud meediast), aga seda on ikka antud sõja kontekstis väga arvestatav kogus ning see on aidanud Venemaa armeel eelmisest sügisest alanud pealetungi perioodil Ukraina armee positsioone tulistada.

Venemaa keskpank tõstis 25. oktoobril baasintressi 21%-ni ning Venemaa majandusanalüütiku Vladimir Milovi sõnul tõusis Venemaa maailmas selles arvestuses auväärsele 12. kohale, mööda Angoolast (19,5%) ja Liibanonist (20%), vahetult Venemaa ette jäid veel Iraan (23%) ja Sierra Leone (24,5%). Makromajanduslikus vaates on niivõrd kõrge Venemaa keskpanga poolt paika pandud baasintress omamoodi anomaalia, sest ametlikel andmetel oli Venemaa inflatsioon septembris alla 9%, samas kui Venemaa keskpank ei välista vajadusel baasintressi tõstmise ka kuni 25%-ni.

Venemaa keskpanga soov on inflatsiooni alla tuua ja ainsaks vahendiks selle saavutamiseks on baasintressi tõstmine, aga see toob kaasa omakorda terve rea negatiivseid arenguid majanduses, sest inflatsiooni allatoomise katsete käigus üldjuhul ka jahutatakse majandusaktiivsust. Venemaa majandusanalüütik Dmitri Potapenko rääkis selles kontekstis hüpoteetilisest suurettevõtte nõukogu koosolekust, kus ettevõtte tegevjuhi sõnul oleks tulevase investeeringu tootlus 5% juures, mille peale nõukogu liige ütleb, et kui investeeringuteks vajaminev raha panna deposiidile, siis on tootlus 12%, milleks me peame üldse nii keerukas majandusolukorras riskima, kui saab raha teenida palju lihtsamalt?

Ka on kõrged tähtajaliste hoiuste intressid kasvatanud aasta jooksul eraisikute osas nende mahte triljonite rublade võrra, nii et selles võtmes võiks ju plaan inflatsioonilise surve vähenemiseks isegi töötada, aga ka siin ei ole asjad Venemaa jaoks hästi. Kuna sõja käigus on palju raha liikunud vaesemate inimeste kätte, siis liigub see kiirelt tarbimisse, aga et Venemaa impordib palju kaupasid, siis on importkaupade kallinemise tõttu ikkagi suur surve inflatsiooni kasvule. Lisaks on Venemaa inimestel mälestused varasematest majanduskriisidest ja seetõttu on paljude arvates just nüüd õige aeg kestvuskaupade ostmiseks, sest tulevikus võib rubla väärtus dollari suhtes kiirelt langeda.

Kallis laenuraha aga lööb valusalt ettevõtteid ja seda ka sõjatööstuses. Venemaa Föderatsiooninõukogus esinenud Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov kritiseeris Venemaa keskpanga otsust, sest tema sõnul tähendab nii kõrge baasintress paljude Venemaa ettevõtete pankrotti. Ta tõi näite sõjatööstusest, kus tema sõnul on päris tavalised lepingud pikkusega rohkem kui aasta ning parimal juhul saab siis riigilt ettemaksuks kuni 40% lepingu kogumaksumusest ning ülejäänud tootmiseks vajalikud kulud kaetakse üldjuhul pankadest saadud laenurahaga, aga et nüüd on pankade poolt väljastatava ärilaenu intress 25% ja rohkemgi, siis tema sõnul ei anna sellist rentaablust isegi relvatööstus, rääkimata siis muudest ärisektoritest.

Venemaa keskpanga juhi ja Rosteci tegevjuhi sõnumeid kommenteeris Vladimir Milov nii, et kujunenud olukorras on Venemaal valida kahe väga halva variandi vahel – järjest kerkiv baasintress tapab majanduse, Tšemezovi poolt väljapakutud variant kujunenud olukorras baasintressi tugevalt langetada aga käivitaks hüperinflatsiooni. Reaalne lahendus Venemaa majandusprobleemidele oleks Milovi sõnul sõja kiire lõpetamine, aga seda ei julge kõvasti ja selgelt välja öelda ei Venemaa keskpanga juht ega ka Rosteci juht ning järelikult saab olukord Venemaa majanduses sõja jätkudes ainult halvemuse poole liikuda.

Mingi aeg tagasi kirjutasin Venemaal levivast liikumisest, kus peamiselt lapsed panevad mingi looma maski ette ja imiteerivad loomade käitumist ning nimetatakse neid „kvadroberiteks“. Loomulikult sai see liikumine külge sildi kui lääne kahjulik mõju Venemaa noorsoole ning lausa Venemaa riigiduuma tasandil on teemaga tegeletud. Aga nagu Venemaale kombeks, siis leiti ka teine meetod nende vastu võitlemiseks, nimelt moodustati BRIEFLY andmetel „antikvadroberite“ rühmad, mis koosnevad noorukitest ja täiskasvanutest, kes käivad ringi ja otsivad „loomakõrvadega lapsi“, kui leiavad, siis mõnitavad ja peksavad neid. Russki mir kogu tema eheduses.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel

Märkmed: