Sotsiaalmeediasse ilmusid kiirelt videod ning enam ei olnud võimalik kuberner Aleksandr Gussevil toimunut varjata ning järgnev selgitus oli tüüpiline jutt, mis jälgis uue kaitseministri suunist ehk siis eksida võib, aga valetada ei tohi (iroonia). Kuberneri sõnul lasid nad alla kõik Ukraina droonid, aga kahjuks kukkusid mõned allalastud droonide tükid sõjaväeosa territooriumile, millele järgnesid tulekahju, plahvatused ning elanikkonna osaline evakueerimine.
Reaalses elus muidugi kõike droone alla ei lastud, kohalike sõnul lendasid vähemalt kaks neist kohale ja plahvatasid suures laskemoonalaos ning järgnes tulekahju 9000 ruutmeetril ning selle käigus lendas osa laskekehasid ka taeva poole ning maandusid kohalike elanike majades. Kanadas elav z-blogija varjunimega Alex Parker Return märkis sarkastiliselt, et jumal tänatud, et ainult allalastud droonide tükid tulekahju põhjustasid, sest ei tahaks mõeldagi, mis siis oleks juhtunud, kui droonid päriselt oleks sõjaväeosa tabanud. Ukraina poolt läbiviidud suurepärane operatsioon ja videotest on näha, et mingit tõsiseltvõetavat õhukaitset laskemoonalaol ei olnud.
Olukord rinnetel. Suures pildis võib öelda, et Venemaa oli aktiivne nii Harkivi kui Luganski rindel ning kõige aktiivsem lahingutegevus toimus Donbassis.
Harkivi suunal suutis Ukraina armee vasturünnaku käigus natuke maad tagasi võtta Gliboke külast lääne pool, aga et Venemaa armee tõi sinna reserve, siis osa külast jäi veel Venemaa üksuste kontrolli alla. Venemaa viis lisajõude ka Vovtšanskisse, kus nad suurte kaotuste hinnaga peatasid Ukraina edenemise vasturünnakute käigus.
Olukorda seal rindelõigus kommenteeris oma videos z-blogija Romanov, kelle sõnul on Venemaa armee edenemine Vovtšanski suunal tulnud väga suurte kaotuste hinnaga ning juba praegu olevat nad kaotanud sõjaväelasi suurusjärgus, mis on 1/3 Avdeejevka kaotustest, mille puhul z-blogija Morozov ütles, et Venemaa kaotas seal minimaalselt 16000 sõjaväelast (peale seda tegi mees enesetapu, sest ei suutnud taluda ähvardusi enda suunal).
Romanov kurtis veel ka Ukraina droonide töö üle, nii rallidroonide kui ka suurte kvardokopterite (nn Baba-Jagaa) üle, mis pidavat lendama nii okupeeritud Ukraina territooriumil kui ka Belgorodi oblastis. Ukraina poolelt tegutsevad seal kaks droonide eliitüksust, nii nn Madjari linnud kui 92. brigaadi Achilles ning Roman „Madjar“ Brovdi laadis üles video, kus näitas nende üksuse poolt hävitatud Hiina päritolu sõidukeid Desertcross 1000-3, milliseid oli nö rajalt maha võetud omajagu.
Kõige suuremat vastukaja ja selle järgnenud arenguid põhjustas sotsiaalmeedias aga lõik, kus enesekindel ja bravuurne Romanov seletas, et ainult temasugused blogijad jagavad õiget infot, sest on reaalselt sündmuskohal olnud ning sellel järgnes jutt, et Belgorodi oblasti piiril vastu Ukrainat on Venemaa ajateenijad, kelle selja taga on tiktoklased (mõtles kadõrovlasi). Päev hiljem esines näost valge Romanov aga vabandusega ning selgitas, et kadõrovlased ei ole mitte ajateenijate selja taga, vaid koos nendega.
Ühtäkki oli kuhugile kadunud bravuur mehel, kes muidu kutsus üles Ukraina vastu taktikalist tuumarelva kasutama ning teistel z-blogijatel ei jäänud see märkamata ning seda eriti kontekstis, kus viimaste kuude jooksul on nii Venemaal kui ka rindel süvenenud šovinistlikud meeleolud ehk siis järjest rohkem kostub juttu, et oleks vaja hakata võitlema Venemaa sisevaenlastega, kelleks on sisuliselt kõik, kes ei ole rahvuselt venelased.
Piiriäärsetes Belgorodi asulates elavad inimesed on aga juba lootuse kaotanud Venemaa armee kaitsele ja nii kirjutas üks inimene oma elumaja katuse äärde tähed BNR ehk Belgorodi rahvavabariik, seda lootuses, et siis ukrainlased tema majapidamist ei tulista.
Luganski rindel on Venemaa muutnud taktikat. Kui alguses oli neil plaan liikuda Svatove suunalt Borove peale, siis see luhtus neil peale seda, kui Ukraina armee tõi neile vastu oma kolmanda brigaadi, kes suutis Venemaa üksuste edenemise peatada. Nüüd üritavad nad mööda liikuda kolmandast brigaadist põhja ja lõuna poolt ning nädalavahetusel õnnestus neil märkimisväärselt põhja pool edeneda Krohmalne poolt Pišhanje asulani. Ukraina kontrolli alla jäid põhja pool kõrgendikul asuvad kaitsepositsioonid, aga Venemaal jääb sealt lääne poole ainult 9 kilomeetrit, et jõuda ülespaisutatud Oskili jõeni.
Lõuna pool oli Venemaal väike edenemine Makiijivka suunal, aga seal on nad jõudnud jõeni, mille taga kõrgendikul on ukrainlaste kaitsepositsioonid. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on Venemaa sinna lõiku toonud üksuseid 488. polgust, 500. polgust ning 254. polgust ning Venemaa armeel olevat seal lõigus suur arvuline ülekaal elavjõus ning lähipäevad näitavad, et kas neil see õnnestus eduks realiseerida või mitte.
Donbassis toimuvad lahingud kogu rindejoone ulatuses. Toretski suunal toimunud Venemaa edenemise põhjuste kohta on selgunud lisainformatsiooni. Nimelt suutsid Venemaa üksused taas üllatada torude kasutamisega, nimelt olid nad mööda torusid liikunud Maiorskist Družba suunal ning suutsid üllatada ukrainlasi nende kaitsepositsioonidel selja tagant. Ukraina sõjaväelaste jaoks oli olukord seda keerulisem, et alles oli toimunud rotatsioon ning 41. brigaadi sõdurid ei olnud kõigi kaitseliinide peensustega kursis. Venemaa kasutas olukorda enda kasuks ära ning reservist tulid lahingutesse nende eliitüksused ning ukrainlased olid sunnitud arvestatavaid kaotusi kandes taanduma järgmiste kaitseliinideni, kus suudeti vastane peatada.
Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul asub Toretsk kõrgendikul, mistõttu oleks selle asula kaotamine Ukraina jaoks äärmiselt valus ning kriitilises olukorras toodi sinna appi 95. brigaad, kes on ka juba kandnud arvestatavaid kaotusi, mida saavat peita eufemistliku sõnapaari „kangelastik võitlus“ taha. Venemaa armee jätkab seal lõigus aktiivset lahingutegevust, nad teevad palju laske suurtükkidest ning viskavad suurtes kogustes liugpomme.
Tšasiv Jari juures jäi osadele lugejatele natuke segaseks koht, kus kirjutasin maa alla viidud veekanalist. Ei, seda ei kasutanud Venemaa sõjaväelased selles mõttes, et mööda maa-alaust toru liikuda, Kalinivkast lõuna pool olevas lõigus on kanal viidud maa alla, mis tähendab, et maa peal selles kohas on lage maapind, mis võimaldab Venemaal võimaluse tekkimisel sellest lõigust tehnikaga probleemideta edasi liikuda ning suure tõenäosusega üritab Venemaa armee edasiliikumist just selles lõigus.
Ukraina armee taandus Tšasiv Jari idapoolsest Kanali mikrorajoonist ja sealt on pärit mitmed videod, mis Venemaa sotsiaalmeedias omajagu arutelusid on põhjustanud. Nimelt on mitmed videod, kus Venemaa sõjaväelased liginevad hoonele, kus väidetavalt pidavat olema peidus ukrainlased ning nad viskavad käsitsi hoonetesse tankitõrjemiinid TM-62. Poleemika on põhjustanud just asjaolu, et seda tehake oma eluga sellisel kujul riskides, sest mitmete kommentaatorite arvates peaks seda tegema kas lennukite, suurtükkide või tankidega, aga ju siis kõigest eelpoolnimetatutest on nappus käes ning et elu ei maksa Venemaa armees midagi, siis tuleb nii tegutseda.
Ei ole ka välistatud, et tegemist on puhtalt lavastatud juhtumitega, et näidata meedias Venemaa sõdurite kangelaslikkust, sest mitte kuskil ei ole kindlaid andmeid selle kohta, et nendes hoonetes reaalselt ka ukrainlased olid ning üldjuhul on ukrainlastel omalt poolt droonid mehi katmas ning päris nii lihtsalt ei tohiks jalaväelased hoonete juurde välja jõuda.
Ukraina sõjaväelaste sõnul hakkasid Venemaa sõjaväelased Klišeejevka juurdes päris edukalt maha võtma nende luuredroone DJI Mavic 3, visates nendele ülevalt rallidroonidelt võrke, mistõttu luuredroonid alla kukuvad, aga hetkel olevat neil võimalik selliseid kaotusi korvata ning nö silmad olevat nende poolt ikkagi pidevalt taevas tööd tegemas.
Lõuna-Ukrainas on erakordselt kuum õhumass (päeviti isegi üle +40 ja öösiti rohkem kui +25 kraadi) ja see püsib ilmaennustuse kohaselt kümme päeva ning temperatuur võib veelgi tõusta. Venemaa armeel süvenevad antud olukorras probleemid joogiveega ning z-blogija Platon Mamotov kirjutas reaalsest olukorrast, kuidas nad pidid joogivett hankima. Kus ainsaks vee hankimise viisiks oli võtta seda suuremast august, mille põhjas olid kahe sõduri surnukehad. Laibad välja, vette pandi desinfitseerivad tabletid ning muud ei jäänud üle, tuli seda juua.
Kuumus ja kuivus on põhjustanud palju metsatulekahjusid Hersoni rindel, kus Dnepri idakaldal on pikki jõge metsavöönd, mis aitab Venemaa armeel ennast ukrainlaste eest varjata. Nüüd aga olevat metsatulekahjud hävitanud seal nii Venemaa kaitserajatisi, juhtimispunkte ja tehnikat ning kui kõik metsad maha põlevat, siis olevat Venemaa armeel juba äärmiselt keeruline seal rindelõigus ennast Ukraina luuredroonide eest peita, aga kui töötavad luuredroonid, siis järgnevad rallidroonid, suurtükimürsud ning eriti nö rasvaste sihtmärkide puhul lasud HIMARS mitmitraketiheitjatelt.
Venemaa sõjaväelaste sõnul olevat metsavöönd kuni 30 kilomeetrit lai ning selle ärapõlemine nende jaoks võrreldav katastroofiga.
Kui juba metsatulekahjule jutt läks, siis väike kõrvalepõige Krasnodari kraisse, Tuapsesse, kus on samuti ülimalt kuum ja kuiv, aga sellest hoolimata otsustas üks seltskond ilutulestikku teha, kaks raketti lendas merre ja kolmas metsa, põhjustades suure tulekahju, mida neil süüdlaste olemasolu tõttu seekord ei õnnestunud ukrainlaste kraesse ajada.
Droonid. Eelmises ülevaates kirjutasin nii mobiilsetest elektroonilise võitluse seadmetest (MEW) kui rallidroonidest ning täna jätkan. Rallidroonid on Ukraina armee edulugu ning viimaste kuude jooksul on nende arvel suurusjärgus 40-50% vastase hävitatud tehnikast. Ometi on see hetkel üks kõige suurema efektiivsusega võimekusi arenenud täiesti nö isevoolu teed, seda nii rallidroonide kui ka nende vastase võitluse seadmete osas. Kuna Ukraina armeel puudus strateegilisel tasandil teemale lähenemine ehk siis Ukraina sõjaväelaste andmetel valdav osa rindele jõudvatest rallidroonidest on erasektoris valmistatud väike-ettevõtete poolt peamiselt Hiinast toodud detailidest, siis mitte keegi ei teinud tootjatele tellimusi stiilis, et meil oleks vaja droone, millel oleks vaja kasutada väga erinevaid sagedusi sidepidamiseks.
Nii-öelda mittestandardsetel sagedustel töötavad rallidroonide komponendid on natuke kallimad, aga kui oleks olnud tellimus, ei oleks olnud probleeme neid tellida ning läbimõeldud lähenemise korral oleks Ukrainal kasutada väga erinevaid sagedusi sidepidamiseks kasutavad rallidroonid, mille vastu sellisel kujul elektroonikaekspert Segii Beskrestnõi sõnul toimivat MEW lahendust ei olegi võimalik luua, sest see eeldaks korraga kümnete antennide kasutamist, aga allpool oleb X postitus näitab Venemaa katset luua parema katvusega MEW, millel on seitse komponenti, see on suur, kohmakas ning mis peamine, see ei kaitseks garanteeritult.
Kui Ukraina drooniüksus läheks rünnakule näiteks kümnes erinevas sagedusvahemikus sidet pidavate droonidega, millest enamusel oleks veel ka autonoomne sihtmärgi lukustamise võimekus, siis oleks neid äärmiselt keeruline maha võtta, osad jõuaksid pea alati sihile.
Sõjandusekspert Agil Rustamzade sõnul on Ukraina juhtkonna jutt 14 brigaadi relvastamisest aja kaotamine olukorras, kus relvi enne uut aastat ei tule, samas rallidroonid toimivad hästi ning nende tootmist on võimalik kiirelt suurendada ja nende efektiivsuse tõstmiseks on olemas reaalsed meetodid. Rustamzade sõnul ei ole Ukraina suutnud suurema mürskude arvuga suurendada kaotuste suhet elavjõus, mis on jäänud ikka suurusjärku 1:2,5 ehk siis ühe ukrainlase kohta kaotab Venemaa 2,5 sõjaväelast, tema sõnul peaks see suhe olema vähemalt 1:4, soovitavalt 1:5 ning siin ongi kaks suurt probleemide ringi – esiteks rallidroonide veelgi massiivsem ja efektiivsem kasutamine ning teiseks Venemaa liugpommide probleemi lahendamine.
Esimese probleemi lahendamine oleks Rustamzade sõnul Ukraina armee võimuses, aga tema sõnul on liiga palju väärtuslikku aega selles osas juba raisatud. Mis puudutab liugpomme, siis selles osas ei jätnud Rustamzade väljendamata oma ülimalt negatiivset seisukohta USA presidendi osas, kes ei ole siiani andnud luba kasutada ATACMS rakette Venemaa territooriumil asuvate Venemaa sõjaväe objektide vastu.
Nädalavahetusel oli omajagu emotsioone väidetavate Venemaa järjekordsete edukate raketirünnakute osas ning nad olevat isegi kaks Patrioti laskeseadet maha võtnud. No ei ole Ukraina sõjaväelased nii vaimuvaesed, et paigutaks Odessa oblastisse Patrioti kompleksi ilma laskeseadmeteta, millel on PAC-3 tüüpi raketid ballistiliste rakettide mahavõtmiseks, see oleks sisuliselt võrdne nende hävitamisega, sest seal lendavad Venemaa luuredroonid, kuna rindejoon on küllaltki lähedal ning sobiva sihtmärgi leidmisel järgneks kiire löök Iskander-M ballistiliste rakettidega.
Seega on igati usutav Ukraina poolne ametlik versioon, et need olid maketid, mille hinnalipik suurusjärgus 10000 dollarit, samas kui Iskander-M raketi hind on miljonites dollarites. Odessa juures on Venemaa luuredroonide hävitamiseks hakatud kasutama Jak-52 propellerlennukeid ning Ukraina sõjaväelased näevad sarnaste lennukite kasutamisest suurt perspektiivi ka mujal, eriti kui luuredroone tulistaks lenduri kõrval istuv sõjaväelane käsitulirelvast.
Täna hommikul korraldas Venemaa massiivse raketirünnaku Ukrainale, tulistades välja 40 eri tüüpi raketti ning eriti suur on ohvrite arv Krivõi Rigis, kus on juba 10 surnut ning 31 haavatut, neist 10 raskelt ning hukkunute arv võib lähiajal kasvada. Päeva peale tuleb rünnaku kohta rohkem infot, hetkel teadaolevat Kiievis suudeti kõik raketid alla tulistada. Kui USA lubaks Ukraina armeel vastata ATACMS rakettide rünnakuga Venemaale, oleks see adekvaatne vastus, aga suure tõenäosusega me seda ei näe, sest väidetavalt kardetakse karu ärritada.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
