Maapind on seal lääne poole laskuv ning kõrgendikud on lääne-ida suunalised, seega oli Venemaa üksustel selge eelis ning nad peaaegu jõudsid Ternini välja. Ometi suutis Ukraina nende edenemise peatada ja mitte ainult. Ukraina sõjaväelaste sõnul aitas neid ka see, et Venemaa avas uue rinde Harkivi suunal ning seetõttu viidi sealt lõigust ära lennukid, mis viskasid liugpomme.
Lisaks viis Venemaa ka sealt lõigust osa üksuseid Harkivi suunale ning kui lisada asjaolu, et Ukraina armeel on järjest rohkem droone ja mürske, siis realiseerus see kõik Ukraina eduka vasturünnakute lainena, mille tulemusena suruti vastane Terni asulast mitu kilomeetrit tagasi ida poole. Ukraina poolel osalesid lahingutes üksused vähemalt viiest erinevast brigaadist ning nad suutsid teha edukat koostööd.
See edukas vasturünnak oli oluline nii Siverski kaitsmise kui ka Ukraina sõjaväe moraali seisukohalt, sest raskel ajal on iga selline edu väga oluline. Kui pole liugpomme, ei ole ka Venemaa armeel edu, see sai seal rindelõigus kinnitust ning nüüd on see edenemine ametlikult välja öeldud.
Kreminnast edelas viis Azov mingi aeg tagasi läbi eduka vasturünnaku, aga selle järelmina käivitus protsess, kus oma ameti kaotas kindral-leitnant Juri Sodol. Azovi sõjaväelase Bohdan Krotevitši sõnul andis Sodol Azovile käsu minna varem pealetungile olukorras, kus neil oli puudus suurtükimürskudest ning nad selgelt kommunikeerisid, et sellises olukorras on keeruline edu saavutada.
Ometi nad pidid käsku täitma ning edutu rünnaku käigus kaotasid omajagu sõdureid nii surnute kui haavatutena. Kui olukord suurtükimürskudega paranes, suutis Azov edeneda, aga varasem rünnak oleks võinud Krotevitši sõnul olemata olla. Kindral-leitnant Sodoli asemel on ametis nüüd brigaadikindral Andriy Gnatov.
Luganski oblastis oli viimasel ajal palju juttu Venemaa võimalikust rünnakulainest Borova peale, mis on Svatovest lääne pool, ülespaisutatud Oskili jõest ida pool. Seal rindelõigus toimuvat kommenteeris 3. brigaadi drooniüksuse Terra sõjaväelane Mõkola Volohhov, kelle sõnul on neil seal lõigus üles ehitatud väga efektiivne kaitse ning Venemaa kannab rünnakutes kaotusi vähemalt kümme korda rohkem kui Ukraina. Ukrainat on oluliselt aidanud mürskude juurde toomine ning kui veel mitte eriti palju aega tagasi räägiti suurtükkidest laskude tegemisel suhtest 1:7 Venemaa kasuks, siis nüüd olevat vahe kahanenud 1:3 peale.
Ja saatan, nagu öeldakse, on peidus detailides. Venemaa suurtükid ei lase nii kaugele kui lääne omad, lisaks on nad palju ebatäpsemad, aga see tähendab, et nad peavad tooma kordades rohkem mürske rindejoonele lähemale kui ukrainlased. Ja siin tulevad mängu rallidroonid, milliseid on ukrainlastel sõjaliste ekspertide hinnangul juba praegu rohkem kui Venemaa armeel ning Mõkola Volohhovi andmetel suudavad nad seal rindelõigus häirida vastase logistikat palju enam kui vastane nende oma, sest neil on vaja vähem laskemoona vedada ja mitte nii lähedale rindele, lisaks olevat Ukrainal hetkel droonidevastases sõjas elektroonilise sõjapidamise vahendite osas eelis.
Kokkuvõttes on vaenlase pealetung peatatud, aga Venemaa pidavat tuima järjekindlusega saatma jalaväelaste gruppe rünnakule, mille peale üks Ukraina armee sõjaväelane kostis, et las aga tulevad, sest Ukraina armeel olevat iga Venemaa sõduri jaoks vähemalt üks rallidroon ootel. Mõkola Volohhovi sõnul Venemaa senine sõjaline doktriin „rohkem jalaväge ja soomustehnikat tagab tulemuse“ enam ei tööta, sest neil piisavalt vahendeid sellises olukorras vastase tehnika ja elavjõu elimineerimiseks, aga midagi muud Venemaa armee välja mõelda ka ei suutvat.
Harkivi rindel on Ukraina armee väidetavalt edasi liikunud Vovtšanskis, kus Ukraina armee üritab enda kontrolli alla saada linna kirdeosas asuvat kõrgendikku ning selle tagasivõtmine oleks edasise territooriumi tagasivõtmise seisukohalt oluline samm. Kuna Vovtšanskis on hall ala suur ning Venemaa liugpommid ebatäpsed, siis olevat nende asemel Venemaa armee hakanud rohkem kasutama termobaarilisi lõhkekehasid. Ukraina armee andmetel kasutas Venemaa esimest korda Harkivi pommitamisel FAB-500 liugpommi (varasemalt FAB-250), mis aga kortermajasse tungimisel ei plahvatanud. Liugpommidest kirjutan allpool pikemalt.
Donbassis on Ukraina armee andmetel vaenlane välja surutud Tšasiv Jari idaosas olevast Kanali elamurajoonist, kus pole enam sisuliselt ühtegi tervet hoonet alles jäänud. Venemaa armeel on viimaste päevade jooksul olnud väikesed edenemised lõuna poolt Siverski suunal ja Krasnohorivka linnas. Ukraina kaitse peab, aga ukrainlaste sõnul ründavad Venemaa armee sõdurid pea kogu rindejoone ulatuses väikeste gruppidega vahetpidamata ning puhkehetki olevat harva. Venemaa armee põhijõud on Donbassis ning neil on seal ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, seega olukord on Ukraina armee jaoks seal lõigus väga keeruline ning võib kuluda omajagu aega, kui Venemaa armee edenemine sellel lõigul täielikult suudetakse peatada.
Lõunarindel tuli huvitav uudis Tokmakist, nimelt oli z-kanali VDV za tšestnost i spravedlivost andmetel Ukraina armee droon rünnanud raudteejaamas seisnud kütuserongi vedurit ning palju ei puudunud, et oleks võinud puhkeda laialdasem tulekahju. Z-kanali andmetel Ukraina droonid suudavad lennata järjest kaugemale ning nende hinnangul ei olevat kauge see aeg, kui Ukraina droonid sisuliselt paralüseerivad kogu Venemaa armee raudteeliikluse seal rindelõigus.
Hersoni rindel toimuvast ilmus huvitav materjal väljaandes Hromadske, kus Diana Butsko kirjutas Ukraina sõdurite elust Krinkis. Ukraina armee merejalaväelaste sõnul on Krinkis sõdimine väga raske, sest kui muudes rindelõikudes kestavad vahetused eesliinil üldjuhul 2-3 päeva, siis Krinkis kestab üks vahetus kuu aega ning Krinkis ellujäämisest veelgi keerukam olevat elusalt paatidega tagasi Dnepri läänekaldale jõuda, sest vastane teab kõiki nende liikumismarsruute üle jõe. Sõjaväelaste sõnul on lahingutegevus paadis suur väljakutse.
Krinkis käib võitlus ressursside pärast ning üheks selliseks ressursiks on joogivesi. Nii toimusid ägedad lahingud joogivee kaevu pärast, mida kasutasid mõlemad pooled ja see käis pidevalt käest kätte. Lõpus suutsid ukrainlased piirkonna enda kontrolli alla saada, aga kaevu juures ootas neid ebameeldiv üllatus – kaevu joogivee mürgitamiseks olid Venemaa armee sõdurid sinna visanud kahe oma surnud sõduri laibad. Venemaa jätkab asula pommitamist ning sellest on järgi ainult varemed ning kõige halvem variant on Ukraina armee sõduri jaoks see, kui ta raskelt haavata saab, sest siis tuleb mõnikord oodata kuni nädala, enne kui keerukamad ilmastikuolud (siis ei saa Venemaa droonid lennata) võimaldavad haavatud ohutult jõe läänekaldale viia.
Ukraina avaldas meedias esimest korda video, mis näitab, kuidas Mig-29 laseb lendu Prantsusmaa liugpommid AASM Hammer. Ukraina lennuväe jaoks on probleemiks Venemaa õhukaitse, seetõttu on kasutusele võetud äärmuslikud meetmed ehk siis Mig-29 lendab rindejoone suunas nii madalal kui võimalik (et Venemaa armee radarid teda ei näeks), siis teeb järsu tõusu, mille lõpus laseb kaks liugpommi lendu, peale mida teeb vastase õhutõrjerakettide vastase manöövri ehk siis u-kujulise tagasipöörde, peale mida lendab väga madalal minema.
Kokku võtab kogu operatsioon videos 21 sekundit, samas kui sõjalise eksperdi Andrii Kramasovi sõnul on Venemaa õhutõrjekomplekside reageerimisaeg vahemikus 35 sekundit kuni minut, mistõttu nad ei suutvat reageerida ning Ukraina sõjalennuk pääseb probleemideta minema, kuigi tuli päris lähedale rindejoonele. Võib ju küsida, et oot-oot, liugpommi peab ju kõrgelt lahti laskma, et see liugleks võimalikult kaugele, kuidas siis neid AASM Hammer’eid nii madalalt välja saab lasta.
Seda võimaldab liugpommi tagaosasse paigutatud reatiivmootor, seega on AASM Hammeri kontekstis liugpommist rääkimine tinglik, ta on pigem rohkem raketi moodi. Seetõttu maksab Hammer ka kordades rohkem kui JDAM, aga mis peamine – nad jõuavad sihile ja sealjuures tabades ülitäpselt. Sellisel kujul väljalastud pommide lend imiteerib ballistilise raketi lendu ehk siis alguses lendab üles ja sihtmärki tabab ülevalt alla, mitte nagu tüüpiline liugpomm külje pealt.
Andrii Kramarovi sõnul lendab ukrainlaste Mig-29 Hammer’ite viskamiseks maksimaalselt kuni 2,2 kilomeetri kõrgusele, samas kui Venemaa Su-34 peavad lendama minimaalselt 8-9 kilomeetri kõrgusele, kus nad aga on õhutõrjekomplekside jaoks suurepärasteks sihtmärkideks ning madalalt väljalastud AASM Hammer’id lendavad kuni 15 kilomeetri kaugusele ning vähemalt seniajani ei ole suutnud Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendeid nende sihtmärgile kohalejõudmist segada. Kokkuvõtteks võib öelda, et Hammer’ite näol on tegemist kõrgtehnoloogiliste ja lahingutes ennast äärmiselt heast küljest näidanud relvadega, mis on tavalisest liugpommidest oluliselt võimekamad.
Madjari lindude all tunneme Ukraina armee väga edukat drooniüksust, mida juhib Venemaa armee poolt üks enim vihatud ja samas vaat et enim kardetud inimene, kelle sõjaväeline hüüdnimi on Madjar. Siiani juhtis ta 414. pataljoni, aga nüüd sai sellest polk (Eesti armee vaste rügement), kuhu kuulub kolm pataljoni, millest üks tegutseb Hersoni rindel, teine Harkivi rindel ja kolmanda asukohta polnud Madjar veel nõus avaldama.
Tšehhi mürskude projekt sai vahepeal väikese tagasilöögi, kui selgus, et paljusid selle initsiatiivi käigus hangitud mürske tuleb enne kasutamist renoveerida, sest pikaajalisest seismisest tingituna ei olnud nende kvaliteet kõige parem. Mürske revoveerivatele Tšehhi ettevõtetele aga tulid appi Slovakkia ettevõtted ning osa renoveerimisest tehakse ära seal riigis. Ceske Novine andmetel on esimesest 180000 mürskude partiist Ukrainale üle antud 50000 mürsku ning igapäevane töö selles osas jätkub.
Venemaa z-kanalites ollakse üpriski kindlad selles, et lähiajal muutuvad kasututeks nende käsutuses olevad Starlinkide komplektid, sest USA-s olevat leitud lahendus, kuidas vahet teha, kumma poole valduses need satelliitside vahendid on. Asja tegi keerukamaks tõsiasi, et ka Ukraina poolel on omajagu komplekse, mille vabatahtlikud on teistes riikides ostnud ja rindele toonud. Ma ise arvan, et toimiv lahendus võiks olla selline, et seal piirkonnas jäävad tööle ainult need kompleksid, mis registreeritakse Ukraina armee poolt ning peale kompleksi vastase kätte sattumist edastatakse andmed teenusepakkujale, kes siis kompleksi töö lõpetab.
Ukraina droonid ründasid järjekordselt Tveri oblastis Retkinis asuvat keemiatööstuse ettevõtet, kus toodetakse 40 erinevat liiki toodangut, peamiselt Venemaa armee jaoks ning kõige olulisem pidavat neist olema komponent detsiliin T-10, mida kasutatakse vedela raketikütuse tootmisel. Minu jaoks tegid huvitvaks selle rünnaku detailid, millest rääkisid tehase töötajad. Nimelt ründas esimene droon tsehhi number 4 ja sama tsehhi ründas ka järgmine droon.
Kolmas droon aga oli juba innovatsioon ehk siis nö süütedroon, mis oli täidetud materjaliga, mis plahvatusel tekitas tulekahju suurel alal, nii oli Ukraina poolt läbi viidud mitmekäiguline operatsioon, kus esimesed droonid kahjustasid seadmeid ja kolmas proovis maksimaliseerida tekitatud kahju. Lisaks ründas sama tsehhi mingi aja pärast veel neljaski droon. Videotelt on näha, et Ukraina kasutas varasemast tuttavaid droone Ljutõi, mis suudab kanda kuni 75 kilogrammi nö kasulikku koormat ja lendab 1000 kilomeetri kaugusele.
Venemaa ei tunnista enda kaotusi sõjas, aga kaudsed andmed näitavad tihtipeale päris kõnekalt, kui suured kaotused Venemaa armeel on sõjas olnud. Kui 2022. aasta lõpus oli Venemaal registreeritud meestest invaliide vanuses 31-59 1,67 miljonit, siis järgmise aasta lõpuks kasvas see arv 2,17 miljoni peale ehk siis ainuüksi ühe aastaga kasvas arv poole miljonit invaliidi võrra.
Lisaks on probleem selles, et Venemaa ei suuda sellise koguse abivajajatega enam toime tulla ning raskelt vigastatud ei saa enam tihtipeale rehabilitatsiooniteenust, rääkimata siis bioonilistest proteesidest ning kuna selle aasta jooksul on Venemaa kaotused kasvanud sõjas rekordtasemele, siis saab olukord edaspidi ainult halveneda. Olukorda kommenteeris üks Venemaa ohvitser nii, et Venemaa armee sõduril on parem, kui ta kohe surma saab, sest elu invaliidina saab olema edaspidi täielik põrgu.
Venemaa BRICS mängudel (mis pidid olema sama vägevad kui olümpiamängud) toimusid müstilised sündmused maadlusvõistluste ajal, kus ametlikes teadannetes anti teada, kuidas leedukas maadles rumeenlasega, aga hiljem selgus, et ükski Venemaa meediakanalite poolt nimetatud sportlane üldse seal ei osalenudki ja selline maadlusmatš reaalses elus ei saanudki toimuda. Imede maa, see Venemaa.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
