Venemaal Kurski oblastis asuvas Sudžas käivad lahingud. Allikas: IZ.RU
Veel üleeile oli ka Ukraina poolel palju ebalemist selle operatsiooni osas stiilis, et kas meil ikka jätku jõudu, meil ju polevat relvi, mehi ja mida kõike veel muud. Ja kui nad meil olemas on, siis miks me ei kasuta neid Donbassis, kus on suur puudus elavjõust.
Minu ülevaadete lugejad ehk mäletavad, kui mingi aeg tagasi kirjutasin Venemaa ohvitseride imestamisest Donbassi suunal, et Ukrainal ju tegelikult on reserve, on nii elavjõudu kui tehnikat, miks nad neid ei kasuta Pokrovski suunal ja ei takista meie edasiliikumist.
Nüüd on vastus küsimusele olemas – Ukraina otsustas neid kasutada efektiivsemalt. Sõda on karm mäng, kus mõlemad pooled analüüsivad vastase tegutsemist ja sellest tulenevalt teevad oma käike. Aasta alguses oli Venemaal suur ülekaal nii tehnikas kui elavjõus, samas Ukraina jaoks oli olukord äärmiselt keeruline – USA abi viibis, mobilisatsiooniga ei tegeletud õigeaegselt. Tänasel päeval ukrainlased tunnistavad, et selles olukorras päästsid just rallidroonid neist halvimast, aga midagi pole teha, kui vastasel on jõudu rohkem, siis teatud taandumine on paratamatu.
Koos USA abi saabumisega ning eri tüüpi droonide arendamise ja ka tootmise suurendamisega Ukraina armee on suutnud järjest oma olukorda parandada. Laskemoona osas on olukord paranenud. Venemaa avas Harkivi rinde lootuses, et Ukraina on sunnitud sinna saatma täiendavaid reserve, mis teeks neile kergemaks olukorra Donbassis ning just sinna suunas Venemaa on löökide teraviku, just seal on nende parimad üksused, kes on ka korralikult varustatud nii rasketehnika kui droonidega. Ründava poole jaoks on loogiline tekitada kitsale lõigule väga suur ülekaal tehnikas ja elavjõus, proovida saavutada kaitseliinide läbimurre, peale mida teise lainena tulevad soomustehnika üksused, kes lähevad juba operatiivtasandi mastaabis edasi kiirelt kümneid kilomeetreid.
Ukraina jaoks on küsimus, et kuidas võimalikult efektiivselt oma reserve ära kasutada olukorras, kus on teada Venemaa armee katse Donbassis suuremat edu saavutada, seda isegi olukorras, kus juba on probleemid nii elavjõu, tehnika kui laskemoonaga. Edu Pokrovski suunal tuli Venemaa jaoks teiste rindelõikude võitlusvõime vähenemise hinnaga.
Nüüd jõuame Kurski oblastini. Venemaa üritas läbi viia meedias infooperatsiooni, mille kohaselt on neil seal lõigus suured reservid, kes kohe-kohe lähevad Sumõ oblastit nö vabastama (muuseas, Sudža suunalt sisenesid ka Venemaa väed Ukraina territooriumile kohe sõja alguses). Ja 6. augustil tabas Venemaad tõeline šokk – hoopis Ukraina ründas. Gerassimov rääkis alguses, et Ukrainal poolt oli tulnud 300 võitlejat, kes tagasi löödi. Ukraina meedias on sellel teemal irvitamist omajagu ning neid hakati kutsuma kolmesajaks spartalaseks.
Reaalsuses liikusid ukrainlased kiirelt üle kahest kaitseliinist, mille ehitamiseks oli eraldatud miljardeid rublasid ja milliseid reklaamiti kui ukrainlaste jaoks läbimatuid. Ukrainalaste edenemine oli kiire ja Venemaa poole jaoks oli šokk nii suur, et ei suudetud käivitada isegi tsiviilelanike evakuatsiooni. Või ei tahetudki, sest nii tegutsedes tunnistaks kaudselt, et ei ole jõudu ukrainlaste vastu astumiseks. Igaüks põgenes nii, nagu suutis.
Tänahommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all väidetavalt suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Asulaid on Ukraina armee kontrolli all nii palju, et neid pole mõtet üle lugeda. Ukraina üksused liiguvad Lgovi, Rõlski ja Kurski suunal. Sudža linna juures on Ukraina armee kontrolli all maagaasi pumpamisjaam, mida mööda liigub maagaas läbi Ukraina Ungarisse ja Slovakkiasse. See on oluline, sest kui Venemaa armee seda kohta pommitaks, kaotaks ta arvestatava tulu maagaasi müügist olukorras, kus maagaasi müük Euroopasse on niigi langenud juba kordades.
Mis arengud ees võivad oodata? Kõik sõltub sellest, kui palju Venemaa saadab sinna üksuseid. Vabu reserve neil sisuliselt ei ole, nagu elu näitab, väegrupeeringu Sever 50000 sõjaväelast on seotud lahingutega Harkivi suunal. Praegu teadaoleva info kohaselt on Kurskisse saadetud Donbassist juba nn rahvavabariikide ajal loodud nö rahvusvaheline brigaad Pjatnaška, lisaks kurikuulsad vabatahtlikest moodustatud üksused Russitš ja Espaniol. On ka video Pjatnaška kolonnist, kus peamiselt on sõiduautod ja mikrobussid UAZ ehk nn buhhankad, mõned järelveetavad haubitsad ja mitmikraketiheitjad Grad-21. Venemaa kasutab seal omajagu Lancet ründedroone, nii et ka Ukraina kannab tehnikas kaotusi.
Ukraina poolelt räägitakse kuni kolme brigaadi kasutamisest ning kuni seitse olevat veel reservis. Kui Venemaa saadaks Harkivi rindelt vägesid Kurski rindele, siis tekiks oht Ukraina pealetungiks Belgorodile ning seda juttu räägivad nad sealjuures ise, et Ukrainal olevat ka Belgorodi suunal reservid, mis on valmis võimalusel pealetungile minema, aga kui Venemaa saadaks sealt üksusi ära, siis see võimalus tekiks.
Mida Ukraina on sellise käiguga juba saavutanud?
1. Israeli sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul on sõjas edu saavutamiseks ülimalt oluline viia sõjategevus vastase territooriumile, et lahingutegevuse käigus hävitataks vastase, mitte enda territooriumil asuvaid hooneid ja taristut. Ma ise arvan, et sõltuvalt olukorra arengust kindlustavad Ukraina armee üksused endid positsioonidele, kus reljeef ja looduslikud veetõkked annavad selleks parimad võimalused ning minnakse ka asulatesse, kus on omajagu kohalikke elanikke paigale jäänud. Edu saavutamiseks peab Venemaa hakkama hävitama nüüd juba enda vara ning seda on elanikkonnale ülimalt keeruline selgitada. Häving on toodud Venemaa pinnale.
2. Putin on rõhutanud, et rahu saab võimalikuks ainult lahinguväljal väljakujunenud realiteete arvestades. Nüüd on siis realiteedid järsult muutunud. Ukrainal on võimalikke läbirääkimisi silmas pidades hoopis paremad kaardid käes.
3. Elektroonikaeskpert Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul ei ole viimastel päevadel nad registreerinud Sumõ oblastis Venemaa luuredroonide ehk nn linnukeste lendamist, aga kui pole luuredroone, siis ei saa ka Venemaa anda lööke rakettidega, sest puudub luureinfo. See on väga oluline muutus ja nagu näha, siis sanitaartsooni loomine Venemaa territooriumil suurendab Ukraina piiriäärsete piirkondade elanike turvalisust. Ja mitte ainult nende, ka seal asuvate sõjaväelaste oma.
4. Infosõjas on Ukrainal seal lõigus totaalne ülekaal, sest ei ole Venemaa armee sõjalise juhtkonna jaoks midagi halvemat kui videod, kus näidatakse Venemaa sõjaväelaste massilist vangilangemist, Ukraina sai nö vahetusfondi juurde sadades ja sadades nö ühikutes ja Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad vangilangenud ajateenijaid nõus välja vahetama ainult Venemaal vangis olevate azovlaste vastu. Tuleb tunnistada, et ka selline kommunikatsioon on infosõjas osav liigutus, mis lööb korraga kahte valusat kohta venemaalaste teadvuses. Lisaks sõjavangidele on videod purustatud tehnikakolonnidest (viimati avaldati selline Rõlski lähedasest Oktjabriski külast). Ühte sellist kolonni nimetas üks Venemaa propagandist küll alguses ukrainlaste omaks, aga siis oli sunnitud tunnistama, et need on ikka nende endi masinad.
5. Ukraina armee edu on suureks moraalseks toeks Ukraina vägedele teistel rinnetel.
Huvitav on jälgida Venemaa propagandamasina peataolekut. Taustaks niipalju, et Venemaa propagandamasin on sõja jooksul maalinud ukrainlastest pildi kui täiesti saamatutest sõjameestest, kes oskavad ainult Venemaa sõjameeste kuulipildujate kuulide ette joosta. Et mitte rikkuda seda narratiivi, siis Venemaa propaganda kohaselt ei lase Ukraina Venemaa lennukeid alla, vaid neid tulistavad alla Venemaa enda õhukaitsekompleksid. Kui Venemaa kaotab maad, siis ikka seetõttu, et see on hea tahte avaldus, mitte aga ukrainlaste saavutus. Eriti piinlike olukordade puhul Venemaa propagandamasin lihtsalt vaikib, nagu näiteks raketiristleja Moskva merepõhja saatmine või luurelennuki A-50 allatulistamine.
Donbassis võitlev Ukraina armee ohvitser aga kirjutas oma Telegram-kanalis, et ta tahaks kogu hingest olla hetkel Kurski rindel, sest see olevat võrreldes Pokrovski, Tsasiv Jari ja Toretski rindega vaat et paradiis maa peal – väljakujunenud rindejoont ei ole, kõik hooned ei ole hävitatud, kus saab kaitses ennast paremini varjata, vastane ei saa seal oma arvulist ülekaalu eduks realiseerida, sest Ukraina armeel on piisavalt manööverdamisruumi, ohvitserid saavad seal olla loomingulisemad ja vabamad oma otsustes. Donbassis aga olevat õhk mõlema poole rallidroonidest paks ning kui nina välja pistad, on oht kiirelt elu kaotada. Tema sõnul on sõda Donbassis tõeline maapealne põrgu ja seda mõlema osapoole jaoks.
Venemaa poolelt juba analüüsitakse z-kanalites Ukraina armee kiire edu põhjuseid. Mõnes mõttes olevat Ukraina armee edumudel sarnane edukale pealetungile 2022. aasta sügisel Harkivi oblastis ehk siis peale Venemaa kaitseliinidest läbimurdmist on sisuliselt tee vaba igas suunas. Aga Ukraina armee olevat arenenud, nimelt toovat nad eesliinile võimsad elektroonilise sõjapidamise vahendid, millega Venemaa rallidroonid maha võtta ning neil õnnestus sisuliselt maha suruda ka suurem osa Venemaa üksuste omavahelisest sidest.
Suurtükkidega tehakse tulevall ja siis liigutakse edasi. Edasiliikuv soomustehnika pidavat võtma sisse positsioonid teede ääres, samal ajal olevat Ukraina armeel suur ülekaal rallidroonide osas ning nende abil muudetakse kiirelt Venemaa rasketehnika liikumisvõimetuks, mis üritab Ukraina armee positsioonidele läheneda. Liigutakse edasi, tuuakse EW vahendid rindejoonele, suurtükkidega tekitatakse ettepoole nö tulevall ja kõik kordub uuesti.
Venemaa probleemid ei piirdu ainult Kurski oblastiga, täna öösel toimus droonirünnak sõjaväe lennuväljale Lipetskis, kus tabati ka seal asunud laskemoonaladu, peale mida järgnesid võimsad plahvatused. Hetkel pole teada, kas Venemaa kaotas rünnaku käigus lennukeid, aga Ukraina on võtnud kasutusele Venemaa sõjaväe lennujaamade ründamisel uue taktika, mis toimib – kui sa lased õhku laskemoonalao, siis on edasine lennuvälja kasutamine problemaatiline.
Kui nii hävitada järjest kõigi rindejoonele lähemal asuvate Venemaa sõjaväelennuväljade laskemoona laod, siis ilmselgelt väheneb ka Venemaa armee poolt visatavate liugpommide arv. Kinnitamata andmetel oli Lipetskis laos olnud rohkem kui 700 liugpommi, samas ladu asus lennukitest nii kaugel, et suure tõenäosusega need plahvatused lennukitele suuremat kahju ei põhjustanud. Eks päeva peale tuleb rohkem infot.
Teistest rinnetest ei jõudnudki kirjutada, aga rindejoones muutusi ei olnud ka. Ukraina ründab droonidega nii paljusid Venemaa sihtmärke, et ma ei jõua paljudest neist kirjutada, aga see on ainult hea.
Ja Venemaa armee jaoks läheb kõik jätkuvalt plaani järgi, nii on nad oma kaitseministeeriumi andmetel hävitanud Kurski rindel väidetavalt olevast 1000-st Ukraina sõjaväelasest 945 ning toimuvat aktiivne alade puhastamine Ukraina võitlejatest. Reaalsus on muidugi 180 kraadi vastupidine, aga Venemaa propagandal on mingi oma paralleelreaalsus, kus nad elavad.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.