Eelmise nädala lõpus suutis Ukraina armee Venemaa territooriumil läbi viia mitu edukat rünnakut droonidega. Kõigepealt rünnak Põhja-Kaukaasias asuva Mozdoki sõjaväelennuvälja pihta ning otse loomulikult oli Venemaa poolne kommentaar, et kõik droonid lasti alla. Kuni ilmus sotsiaalmeediasse sealtsamast lähedalt telefoniga filmitud lõik, mis näitas, kuidas Ukraina droon Ljutõi lendas lennuvälja territooriumile ning pikeeris seal maapinna suunas, peale mida järgnes plahvatus. Asi oli seda piinlikum, et mingit õhukaitset ei paistnud seal olevat.
Rünnaku tulemuste osas rääkisid Ukraina meediakanalid alguses lennukist Mig-31K, millelt lastakse aeroballistilisi rakette Kinžal, aga z-kanali Kremlovskaja tabakerka andmetel tabas droon hoopis strateegilist pommitajat Tu-22M3. Mingit pildilist kinnitust kummagi poole väidetele ei ole, on ainult video, mis näitab Ukraina drooni plahvatust lennuväljal. Kohapealsed sõjaväelased kommenteerisid, et varem lennuvälja kaitsnud õhutõrjekompleksid olevat ära viidud Moskvasse ja rindele.
Veel rohkem kõlapinda sai Ukraina droonirünnak Astrahani oblastis asuvale Aktjubinski sõjaväelennuväljale (589 kilomeetrit rindejoonest), kus toimuvad ka Venemaa arenduses olevate sõjalennukite testlennud. Venemaa poolelt jällegi alguses jutt, et kõik Ukraina droonid võeti alla, aga peale seda, kui Ukraina avaldas satelliidifoto, läks Venemaa z-kanalites lahti suur ving ja hala, sest fotolt on selgelt näha kaks plahvatusjälge maapinnal vahetult lennuki Su-57 kõrval ehk siis selliste plahvatuste puhul lendasid killud ka lennukisse ning Venemaa poolt tulnud info kohaselt niipea sellest lennukist nö elulooma ei saa, kui üldse.
Venemaa propaganda jaoks on Su-57 poolmüütiline lennuk, mis pidavat maailmas analooge mitte omama ning mis suutvat ameeriklaste F-35 üle mängida igast asendist. Tõsi, on üks pisike-pisike nüanss – neid lennukeid sisuliselt lahinguväljal ei näe ja põhjus ka proosaline – neid lennukeid on Venemaal väidetavalt ainult suurusjärgus 10 tükki ning nendega pidid ka olema pidevalt kõiksugu probleemid, eeskätt mootoritega.
Z-kanalites kostunud põhiküsimus oli – kus olid meie õhutõrjekompleksid? Kremlovskaja tabakerka andmetel oli droonirünnaku tulemused kokkuvõttes veelgi piinlikumad, kui alguses paistis - pihta oli saanud õhutõrjekompleks Pantsir-S1 ja see olevat nüüd täielik vanaraud, pihta olevat saanud ka õhutõrjekompleksi S-300 üks komponent ning selle kahjustused olevat väiksemad. Täna hommikul õnnestus lugeda Venemaa poolelt kostunud õigustust, et Ukraina droonid olevat lihtsalt Venemaa õhutõrjekomplekside jaoks nö nähtamatud.
Mõlema sõjaväelennuvälja ründamiseks kasutas Ukraina droone „Ljutõi“, mis pidavat maksma suurusjärgus 200000 dollarit, navigeerimisel kasutab droon arvutis olevaid kaarte, võrreldes seal sisalduvaid andmeid kaameraga tehtud fotodega ning seetõttu suudab droon lennata pikad vahemaad täiesti autonoomselt isegi piirkondades, kus on Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid. Kui õhutõrjekompleksid ei suuda neid alla võtta, siis kindlasti oleks see jõukohane töö mobiilsetele gruppidele, kes kasutavad õhutõrjekahureid, vähemalt siiani ei ole selliseid gruppe nähtud ei Venemaa sõjaväelennuvälja kaitsel rindejoonest kaugel kui ka naftatöötlemise ettevõtete kaitsmisel.
Veel küsiti, et miks on need väga kallid lennukid lihtsalt maa peal, ilma igasuguse kaitseangaarita. Ju siis lihtsalt ei osatud karta sellist sündmuste arengut, sest Venemaa siseriikliku propaganda järgi kulgeb nö sõjaline erioperatsioon ranges vastavuses plaanidega. Sõjalises mõttes kumbki rünnak väga suurt tähtsust ei oma, kui ehk juhul, kui sinna tulevikus paigutatakse õhutõrjekomplekse , mis võetaks ära rindelt (aga see on väheusutav). Küll aga see on oluline psühholoogilises plaanis, sest vähendab venemaalaste turvatunnet ka kaugel rindejoonest ja need edukad rünnakud näitasid, et hetkel Venemaa õhukaitse veel droonidega hakkama ei saa, Ukraina jaoks on see võimaluste aken veel avatud.
Eelmise nädala teisel poolel ründas Ukraina armee rakettidega Luhanskis asuvat objekti, mida Venemaa propagandamasin asus kohe nimetama tsiviilobjektiks. Reaalsuses asus seal aastast 2014. sõjaväebaas, kus oli ka suur sõjaväe tehnika remontimise baas ning just sinna väidetavalt lendasidki enamus rakettidest. Ukraina sõjaväelased kommenteerisid, et nad teadsid selle remondibaasi olemasolust kaua, aga siiani ei olnud võimekust seda rünnata. Venemaa enda poolt on tehtud seal varasemast ka omajagu fotosid, kus on näha sõjaväelasi sellel alal marssimas.
Venemaa õhukaitse üritas rakette maha võtta, aga sellise tegevuse käigus purustas üks õhutõrjerakett terve elumaja sektsiooni. Videolt on selgelt näha, et õhutõrjeraketid lendasid ida poolt, kus ei saa Ukraina rakette olla, lisaks leiti tänavalt Venemaa õhutõrjerakettide detaile, aga sellest kõigest hoolimata teatas Venemaa meedia, et Ukraina ründas rakettidega elumajasid.
Olukord rinnetel. Harkivi oblastis on Venemaa edenemine peatatud, Vovtšanskis olevat Ukraina suutnud natuke veel maad tagasi võtta. Venemaa sõjaväelased kurdavad, et suur osa nende logistikast olevat pideva ukrainlaste rünnakute all ning seetõttu ei saavat nad soomustehnikat praktiliselt üldse rindejoone lähedusse tuua, see leidvat kiirelt oma lõpu. Ukraina poole info kohaselt olevat nad esimest korda kasutanud liugpommi Venemaal asuva sõjalise sihtmärgi tabamiseks ning teadaolevalt edukalt, sest Belgorodi oblastis asuv laskemoona ladu sai tabamuse.
Venemaa z-kanalites on Harkivi operatsiooni tuleviku osas palju küsimärke, sest Venemaa armeel olevat keeruline logistikat korraldada tänases reaalsus, suurte kaotuste hinnaga saadi küll enda kontrolli alla natuke maad, aga oma tegevuse tõttu olevat asjast suurimad kasusaajad hoopis ukrainlased – nende jaoks võeti maha enamus piiranguid lääne relvadega löökide andmiseks Venemaa piiriäärsetesse oblastitesse.
Samas on Venemaal piiriäärsetes oblastites veel omajagu nii tehnikat kui elavjõudu ning pole välistatud, et Putin annab käsu veel korra sealt suunast suuremalt pealetungikatsele minna, aga rindel olevad Venemaa sõjaväelased seda plaani perspektiivikaks ei pea. Lisaks tuleb arvestada, et nüüd on reaalses ohus ka Venemaa piirioblastites asuvad ajateenijad, kellele nn sõjalise erioperatsiooni tingimused ei laiene ehk siis nende surma korral ei saa omaksed mingit hüvitist.
Donbassis on Ukraina armeel praegu kõige keerulisem Avdiijivkast loodes, kus Otšeretine juures suutsid Venemaa üksused nädalavahetusel edeneda loode suunas Novoaleksandrivkasse ning sealt on jäänud veel ainult kaheks kilomeetrit Ukraina armee jaoks väga olulise maanteeni, mis ühendab Pokrovskit Konstantinivkaga. Ukraina armee väejuhatus tunnistab, et seal rindelõigus ei ole nad suutnud rindejoont stabiliseerida, Venemaa armeel jagub nii soomustehnikat kui elavjõudu.
Nädalavahetusel suutsid Venemaa üksused ka edeneda Vugledarist ida pool, kohapeal olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on seal rindelõigus neil tõsised probleemid üksuste alamehitatusega, sest Venemaa droonirünnakute tulemusena saavad haavata ka paljud Ukraina sõjaväelased.
Tšasiv Jaris on Venemaa edenenud Kanali elurajoonis, Ukraina sõjaväelaste sõnul toimuvad seal lauprünnakud, kus Venemaa armee ei hooli oma kaotustest. Ukrainlaste sõnul on nende põhirelvad vastase tagasihoidmisel rallidroonid ja miinipildujad, lisaks neil ka suurtükituli.
Krasnohorivkas läks Venemaa armee rünnakule viie soomusmasinaga, aga kõik nad hävitati. Kui enne USA abi saabumist said ukrainlased loota peamiselt rallidroonidele, siis nüüd on kaitsetegevus kompleksne – palju rohkem on paigaldatud tankimiine, soomustehnikat rünnatakse droonide, suurtükkide ja tankitõrjevahenditega, vajadusel lastakse lisaks kassettmoonaga mürske.
Täna öösel ründas Ukraina armee mitmeid Krimmis asuvaid Venemaa sõjalisi objekte nii Džankois kui Jevpatorias, aga hetkel on teada ainult Venemaa z-kanalites väljaöeldud info, et Ukraina kasutas kokku 12 ATACMS raketti, samas info rünnaku tulemuste kohta hetkel veel puudub.
Liugpommid. Aleksander Kovalenko andmetel viskas Venemaa armee neid juuni esimese nädala jooksul natuke alla 1000 ühiku ning pole välistatud, et juunis viskab Venemaa neid alla rohkem kui varem ühe kuu jooksul. „Tänu“ USA piirangule mitte kasutada ATACMS rakette Venemaa territooriumil ei suuda Ukraina tänasel päeval takistada nende pommide viskamiseks kasutatavate lennukite lendamist ning Venemaa sõjaväelased tunnistavad ka ise, et nende viimase aja edenemised on toimunud peamiselt ainult täna liugpommide massiivsele kasutamisele. Kovalenko sõnul on juunis Venemaa visanud liugpomme kõige rohkem Vovtšanski, Tšasiv Jari, Pokrovski ja Kurahhove suunale.
Su-57 on küll tore drooniga pommitada, aga sõja seisukohast oleks Ukraina hoopis vaja pommitada rindelähedaseid Venemaa sõjalennuväljasid ATACMS rakettidega, millel on kassettmoonaga lõhkepea.
Ukraina meediasse ilmus informatsioon selle kohta, et Ukraina armee arendab ka ise komplekte, millega saaks nende ladudes olevaid vanu lennukipomme muuta liugpommideks ning katsetused pidid algama juba paari nädala pärast. Arenduse põhifookus on suunatud sellele, et kuidas muuta need liugpommid vähem mõjutatavateks Venemaa EW seadmete poolt. Ukraina armee kasutab hetkel Prantsusmaa ja USA päritolu liugpomme, aga kui Ukraina viskab kuus kuni 100 ja Venemaa omakorda rohkem kui 3000, siis on kommentaarid liigsed. Väidetavalt arendas Ukraina selliseid pomme ka enne sõda, aga tänase päeva konteksti see variant ei sobi.
Ukraina sõjaväelased avaldasid foto, mille kohaselt nad kasutavad nüüd suurtelt kvadrokopteritelt (Baba-Jagaa) allaviskamiseks USA kumulatiivseid lõhkekehasid. Venemaa z-kanalis „Kaks majorit“ aga kurdeti, et Ukraina kasutavat Zaporižžja suunal öösiti drooniparvesid, mida pidavat juhtima tehisintellekt. Minu jaoks kõlab see kahtlaselt, aga kui nad nii räägivad ja neid kardavad, siis on kõik hästi.
Putini Hiina käigust ei ole palju aega möödunud, aga siiani ei ole sellega seoses mingid positiivseid arenguid Venemaa jaoks toimunud. Meediasse ilmub järjest info selle kohta, kuidas Hiina kasutab ära olukorda, kus nad on Venemaa peamine kaubanduspartner ning see pole ju saladus, et hiinlased kaubelda oskavad. Nii olevat nad nõus Venemaalt täiendavalt maagaasi ostma ainult Venemaa enda siseturu hinnaga. Tahate müüa puidust küttepelleteid? Palun väga, aga ainul juhul, kui müüte ka odavalt puidu ümarmaterjali (mille väljaveo lõpetas Venemaa 2022. aastal).
Naftat müüb Venemaa torujuhtme kaudu Hiinasse niigi odavalt. Ehk siis Hiina jätkab liini, mis varemgi – Venemaale müüakse kaupasid kallilt, aga Venemaalt tahetakse toorainet väga odavalt. Putinilt tõeliselt geniaalne äri, aga et ta on ennast ise Hiina nurka kinni värvinud, siis tal lihtsalt ei jää muud üle, kui Hiina esitatud tingimustega nõustuda, kui tahab teatud sektorites äri teha.
Viimaste kuude jooksul süvenenud probleemid osade Hiina kaupade Venemaale müümisel ei ole lahendust leidnud ning Venemaa majanduseksperdi Vladimir Milovi sõnul kajastub kummalisel kombel ka rubla kursi tõusus dollari vastu – nii on import Hiinast vähenenud selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga tervelt 10% ning nüüd on Venemaal tekkimas sarnane olukord sõja algusega, kus toorainete müügist riiki küll raha tuli, aga selle eest ei saanud kõiki soovitud kaupu piiri tagant sisse tuua, samas kui ise pole nad paljusid kaupasid võimelised tootma ning see omakorda viib rubla tugevnemiseni isegi olukorras, kus maailmaturul on nafta hinnad viimasel ajal allapoole liikunud.
Venemaa asepeaminister Denis Manturov aga rääkis, et hoolimata Venemaa kontekstis väga headest palkadest on tänasel päeval sõjatööstusettevõtetes kokku puudu 160000 inimest ning järgmise aasta lõpuks kasvavat see 240000-ni. Kui juba sõjatööstuses on tööjõupuudus, siis võrratult viletsam seis on tsiviilsfääris tegutsevatel ettevõtetel.
Venemaa on üritanud inflatsiooni ohjata, aga edutult, sest kuigi keskpanga baasintess on 16%, siis suur osa kinnisvarast ostetakse riigi poolt garanteeritud soodustingimustel ning riik suunab väga palju raha sõjatööstusesse ja sealt jõuab seda omakorda ka majandusse, põhjustades inflatsioonilist survet. Venemaa keskpanga juht ei välista praeguste protsesside jätkumisel juulis baasintressi järsku tõstmist, samas mitmete Venemaa majandusekspertide sõnul selline samm majandust jahutada ei suuda. Sberbanki juhi German Grefi sõnul on kujunenud olukorras Venemaa majandus ilmselgelt ülekuumenenud, aga tänasel päeval ei suuda seal keegi midagi muuta niikaua, kuni jätkub sõjategevus Ukrainas.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
