Eile õhtul küsis kolmandas klassis käiv poeg meilt viktoriiniküsimuse, et missugust veekogu kutsutakse NATO järveks. Eks me siis tuletasime õige vastu välja ja täna hommikul uurisin teemat ning tõesti-tõesti, skandinaavlaste tehtud sotsiaalmeediapostitustes on sellest omajagu juttu. Ehk siis koos Rootsi NATO-sse vastuvõtmisega muutus Läänemeri nn NATO järveks.

Täna keskpäeval heisatakse NATO peakorteris Rootsi lipp ning see vahepeal venima kippunud protsess jõuab lõpuni. Meie oleme Soome ja Rootsi NATO-sse tulekust vaat et suurimad võitjad ning ilmselgelt on suurim kaotaja Putin ise, keda enne sõda mõned pidasid osavaks geostrateegiks ja selle arvamusega tuleb nõustuda, sest peale tema poleks keegi suutnud neid riike nii kiiresti NATO-sse nügida. Hea töö! Lisaks on Rootsi juba tänasel päeval sõjatööstuses tipptegija ning selles vallas on neil veel omajagu potentsiaali peidus.

Ukrainas toimuva sõjaga seoses oli nädalavahetusel kõige rohkem kirgi küttev teema droonirünnak Taganrogis asuva ettevõtte vastu, kus toimus ka luurelennuki A-50 väidetav remont. Tänahommikuse info põhjal oli Ukraina luurel väidetavalt info, et ühe A-50 remont hakkas lõpule jõudma ning nüüd oleks olnud õige aeg sekkuda. Taganrog asub Mariupolist suurusjärgus 100 kilomeetrit ida pool ning droonirünnakus osales kümneid droone. Kuigi Venemaa kaitseministeeriumi andmetel lasti kõik droonid alla, oli kohalike elanike poolt sotsiaalmeediasse üles laetud video, mille järgi toimus maapinnal vähemalt üks plahvatus. Lisainfot sai satelliidifotodelt, mille järgi oli vähemalt neli droonitabamust, millest kaks lendasid läbi katuse angaari, kus remonditavaid lennukeid hoiti.

Ukraina poolelt kinnitavad mitmed allikad, et angaaris asunud A-50 sai plahvatuste käigus tõsiseid kahjustusi, aga selle kinnituseks pildilist materjali ei olnud veel ülevaate kirjutamise hetkel. Luurelennukitega pidi Venemaa armeel Defence Expressi andmetel olema olukord nii kriitiline, et nad tahavad India käest tagasi osta ühte neile varem müüdud A-50 luurelennukit, aga Indial puuduvat igasugune huvi seda teha.

Kui Ukrainal on keeruline Venemaa lennukeid maha võtta õhus, siis tuleb neid hävitada Venemaa territooriumil lennuväljadel ja remondibaasides. Kui väidetavalt kuni 50 droonist jõudis Venemaa armee jaoks ülimalt olulise objektini vähemalt neli drooni, siis see seab Venemaa armee äärmiselt ebameeldivate valikute ette – hiiglasliku territooriumi jaoks niigi napib õhukaitsekomplekse ning kui nüüd tuleb veel sõjalistele objektidele täiendavalt õhukaitsekomplekse lisaks tuua, tuleb see millegi arvelt ning ma ise arvan, et pigem tuleb see tööstusettevõtete õhukaitse arvelt, mis omakorda avab Ukrainale võimaluse strateegiliselt oluliste tööstuskomplekside (naftatöötlemisettevõtted ja metallitööstus) pihta korraldada tõeliselt massiivseid rünnakuid, milliseid siiani pole toimunud. Ukraina peab suutma võimalikult palju kahju tekitada Venemaa territooriumil, see on asümmeetrilise sõjapidamise võtmekomponente.

Kinnitust sai varem Venemaa sotsiaalmeedias levinud info, et Ukraina kaotas mõned päevad tagasi lennuki Mig-29. Väidetavalt tulistas lennuki alla Venemaa hävitaja Su-35. Ukraina lennuväes on komme, et lenduri hukkumise järel pannakse põlema tema auks üks pianiino ning seda tehti ka hukkunud Mig-29 piloodi auks. Lennukeid on Ukrainal kiirelt juurde vaja, aga New York Times’is ilmunud artikli andmetel saabuvad esimesed kuus F-16 lennukit juulis ning nende jaoks on väljaõppe lõppfaasis 12 Ukraina lendurit.

Hetkel on liugpommid Ukraina jaoks suureks probleemiks, sest hoolimata vahepealselt Venemaa armee lennukite kaotusest jätkavad nad iga päev liugpommide kasutamist ning kuu lõpuks jõuab Venemaa armee selles arvestuses jälle uue rekordilise tähiseni ühe kuu jooksul visatud liugpommide arvestuses. Venemaa poolelt levis sotsiaalmeedias video, mille järgi oleks justkui ballistilise raketiga tabatud kahte Patriot´i laskeseadet, mis väidetavalt asusid Donbassis Pokrovski lähedal, 35 kilomeetrit rindejoonest, aga Ukraina poolelt ei ole seda infot kinnitatud. Ilmselgelt võtsid Ukraina sõjaväelased suuri riske, kui tõid Venemaa Su-34 allalaskmiseks õhutõrjekompleksid rindejoonele küllaltki lähedale ning Venemaa armee jaoks oli nende nö ülesleidmine üks kõige tähtsamaid ülesandeid üldse. Hetkel on Pokrovski lähedal toimunu osas teadmatust palju.

Droonid. Eelmises ülevaates kirjutasin, et Venemaa armeel on Avdiijivkast läänes probleeme sellega, et oma elektroonilise sõjapidamise vahendid võtavad (EW) droonid alla. Aga see teema ei ole võõras ka Ukraina armee jaoks, juhtub neilgi sarnaseid asju ja nad nimetavad seda „sõbralikuks EW-ks“. Venemaa poolel kurdavad sõjaväelased, et Ukraina rallidroonid kasutavad sidepidamiseks täpselt samasid sagedusi mis Venemaa enda masstootmises olevad rallidroonid ehk kui Venemaa sellised rallidroonid tulevad rünnakule ning nende EW nendel sagedustel droonide sidet ei sega, kasutavad ukrainlased seda võimalust kohe ära. Kui EW summutab kõik sagedused, ei lenda nende rallidroonid suures osas ukrainlasteni üldse väljagi. Kuna masstootmises olevatel droonidel pidavat olema sidepidamisteks vajalike sageduste muutmine keeruline, siis sobivat selline olukord Ukraina armee jaoks suurepäraselt.

Ukraina armee droonioperaatorite sõnul hakkasid nad kasutama droone, kuhu on üle võetud Hiina kvadrokopteritel olev funktsioon ehk siis võimalus lukustada droon mingi kindla objekti peale ja peale seda lendab droon ise objekti suunas. Tänu sellele on võimalik nullida ära EW vahendite mõju, sest selles faasis droon enam operaatoriga sidet ei vaja. Siiani on tulemused olnud ootustele vastavad. Selles osas on Ukraina droonioperaatorid kidakeelsed, et kas nad kasutavad ka Ukrainas toodetud masinõppega varustatud rallidroone ehk kus otsuse sihtmärki rünnata teeb droon täiesti autonoomselt, aga eks jõutakse varsti ka sinnamaani.

Olukord rinnetel. Donbassis jätkuvad aktiivsed lahingud Bahmuti lähedal Ivanivske pärast, kus Venemaa kontrolli all on väidetavalt suurusjärgus kolmveerand asulat ning Ukraina armee on veel asula põhjaosas. Ometi ei ole Venemaa üksustel õnnestunud tervet asulat enda kätte saada ning nüüd liigub nende rünnakute teravik lääne pool asuva põllumajanduskompleksi suunas.

Venemaa on üritanud ka Novomihhailivkat enda kontrolli alla saada, aga seni edutult. Just selle asula pärast peetavate võitluste kontekstis on taas päevakorda kerkinud küsimus, et kui palju on Venemaal veel vana konserveeritud sõjatehnikat, mida on võimalik lahingukorda seada. Seal lõigus sõdivad Venemaa poolt Kaug-Idast toodud üksused, kellele enam ei jagu uuemat tehnikat, nii on nad sunnitud kasutama tanke T-55 ja T-62 ning jalaväe vedamiseks kasutatakse hea läbivusega, aga õhukese soomusega soomustransportööre MT-LB, millele on täiendavaks kaitseks paigaldatud ülevalt poolt palgid. Ehk siis sõjaliste ekspertide andmetel olevat Venemaa Avdiijivka juures kaotanud nii palju jalaväe lahingumasinaid, et nendest on nüüd suur puudus, mistõttu kasutatakse seda, mis võimalik. Samasse mustrisse langeb ka Hiinast toodud kergveoki Desertcross 1000-3 kasutamine jalaväe liigutamiseks. Kokku sai Venemaa armee neid veokeid Hiinast 2100 ning ukrainlased kutsuvad neid golfikärudeks. Mitte mingisugust kaitset nad sõduritele ei paku, aga eks saab nendega ikkagi kiiremini edasi kui jala.

Luganski rindel on viimastel päevadel Venemaa aktiviseerinud suurtükituld Bilogorivka juures, nii et pole välistatud, et sellele nädalal nad aktiviseerivad rünnakuid ka sealt suunast.
Lõunarindel aktiviseerus Venemaa mitmel lõigul, kus varasemalt oli küllaltki vaikne. Ekspertide sõnul võib olla põhjuseks Venemaa armee juhtideni jõudnud info, et Ukraina oli lõunarindelt osa reserve ära viinud ida poole ning nüüd nad üritavad testida ukrainlaste valmisolekut erinevates kohtades ning võimalusel ka edasi liikuma.

Robotõnes kordub pidevalt sarnane muster – Ukraina laseb Venemaa üksustel jõuda asula lõunaosas asuva purustatud kooli keldrisse, peale mida nad ajapikku hävitatakse. Ja kurdavad selle peale nukralt ka Venemaa z-blogijad, et see on sisuliselt ühteotsa pileti tee Kobzoni kontserdile, kus asulasse sisse küll pääseb, aga elusana sealt väljapääs sisuliselt puudub. Tundub, et Venemaa on kannatust kaotamas seal lõigus Robotõne osas, igatahes hakkasid nad ettevalmistavat suurtükituld tegema Verbovest loodes.

Hersoni rindel kirjutas Venemaa z-blogija, et Venemaa on hakanud rajama kaitseliine Krinkist lõuna poole ning võib juhtuda, et see tähendab suuremate lauprünnakute lõppu ja Venemaa leppimist praeguse olukorraga. Hetkel nad kurdavad, et droonide osas pidavat olema seal lõigus totaalne Ukraina ülekaal.

Ukraina on hakanud palju rohkem laske tegema suurtükkidest ning see on olukorda rindejoone hoidmisel teinud palju paremaks. Lähinädalatel peaks hakkama rindele jõudma ka Tšehhi presidendi initsiatiivil hangitavast 800000 mürsust esimesed partiid, siis peaks päris mitmeks kuuks selles osas probleeme veelgi vähem olema.

SIRPI andmetel on Venemaa relvaeksport viimasel aastatel nii palju vähenenud, et nad on selles osas teiselt kohalt langenud kolmandaks, sest neist läks mööda Prantsusmaa. Newsweeki andmetel on Venemaa relvaeksport aastatel 2014-2023 vähenenud 53% ja nad on kaotanud 19 suurt klienti ning nende relvi ostavad veel 12 riiki. Venemaa jaoks saavad asjad tulevikus selles osas ainult halvemaks minna, sest moodsat relvastust ei jagu neil hetkil enam endalegi ning relvade tootmiseks vajalikud komponendid on tihtipeale sanktsioonide alla, lisaks ei ole osad relvad ennast sõjas ennast näidanud kõige paremast küljest.

Kuidas saavad sõja ajal hakkama Ukrainas elavad inimesed? Kui enne sõda oli keskmine kuupalk Ukrainas 514 dollarit, siis sõja esimesel aastal langes see 459 dollarini ja eelmisel aastal tõusis 477 dollarini. Tööjõupuudus paljudes sektorites on viinud selleni, et järjest rohkem naisi peab ameteid, mida varem peeti rohkem meeste pärusmaaks, näiteks veoautojuhid, keevitajad. Sõja pidamisel on riigi jaoks väga oluline, et oleks tugev tagala toimiva majanduse näol ning Ukraina on ka selles osas siiani hakkama saanud, tõsi, paljuski ka teiste riikide abil, kelle antud vahendid moodustavad märkimisväärse osa Ukraina riigieelarvest.

Venemaa z-kanalites on kihinat-kahinat paaris postituses avaldatud info osas, mis justkui olevat olnud Türgi poolt Ukrainale lähtepunktiks võimalike rahuläbirääkimiste alguses ehk siis Krimm Venemaale, Donetski ja Luganski oblastites referendum tuleviku üle ning Hersoni ja Zaporižžja oblastid Ukraina kontrolli alla, lisaks nõue, et Ukraina peab jääma sõjaliselt neutraalseks. Ma ei tea, kuskohast see info neil pärit on, aga huvitav on vaadata seda, et paari päeva jooksul on algselt nii sõjakate z-blogijate seisukohad oluliselt pehmenenud ning nüüd osadel neist ei oleks enam paarist oblastist kahju. Arvestades nende tegelaste rašistlikku meelsust, on need arengud küllaltki üllatavad.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: