Vaherahu võimaliku sõlmimise teema kütab meedias kirgi ning kuna USA poolelt selles osas mingeid infokilde pole juurde tulnud, siis on see soodne hetk Venemaa jaoks üritada täita seda infovaakumit enda jaoks sobiva sisuga, „lekitades“ selleks lääne meediasse väidetavaid USA positsioone läbirääkimistel. Tegelikkus on selline, et Trump tegutseb ettearvamatult ka tema enda alluvate jaoks ning tema stiili juurde ei käi selliste nö plaanide olemasolu, mis kuskil võimukoridorides ringi liiguksid.

Suures plaanis saab ainult öelda, et kui Trumpi tegutsemise tulemusena Ukraina peaks sisuliselt kapituleeruma, siis oleks see ka kaotus Trumpi enda jaoks, Ukraina järeleandmiste järel peaks suuremaid järeleandmise tegema ka Venemaa, aga hetke põhiprobleem on selles, et Putin ei ole veel valmis neid tegema ning siis ongi põhiküsimus, et kas üldse ja kui kiiresti suudaks Trump Putini seisukohti muuta. Tänasel päeval on Putin valmis sõjapidamisega jätkama ning pigem on küsimus selles, et mida Trump selles olukorras teeb. Venemaa televisiooni propagandasaadetes võeti näiteks väga valulikult vastu info, et USA jätkab Ukrainale relvastuse tarnimist.

USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg ütles New York Post’ile antud intervjuus, et praegused Venemaa sanktsioonid on kümnepalli skaalal hinne kolm ning et USA president olevat valmis Venemaale majandussanktsioone tugevdama koos muude meetmetega (näiteks diplomaatiline ja militaarne surve), et Venemaa nõustuks sõja aktiivse faasi lõpetamisega ja alles peale seda saab hakata võimalike rahutingimuste üle põhjalikumalt läbi rääkima, aga senimaani peab Ukraina lahinguväljal Venemaaga edasi sõdima.

Olukorrast rinnetel.
Kurski operatsiooni algusest täitus kuus kuud ning jätkuvalt on seal oblastis Ukraina kontrolli all natuke rohkem kui 500 ruutkilomeetrit maad. Oma positsioonide hoidmiseks on Ukraina armee jaoks väga oluline Sudža ja maantee, mis ühendab seda asulat Sumõga, aga kagu suunalt jõudsid Venemaa üksused vahepeal ainult paari kilomeetri kaugusele Sudžast.

Kõigepealt taastas Ukraina armee kontrolli Mahnivka üle, aga eile võimaldasid muutunud ilmastikuolud neil taas Venemaa armeed üllatada. Kurski oblastisse jõudsid kohale päris korralikud miinuskraadid ja et lund praktiliselt ei ole, siis põldude pinnast külmetas piisavalt selleks, et seal saaks sõita soomustehnikaga.

Rünnak algas eile hommikul ning Ukraina poolelt osales väidetavalt pataljoni jagu jalaväelasi ning kuni paarkümmend ühikut soomustehnikat. Ukraina sõjaväelaste sõnul takistasid keerukad ilmastikuolud Venemaa armeel tavaliste rallidroonide kasutamist, põldude kasutamine võimaldas Ukraina armeel mööda minna mineeritud teedest. Seega olevat tekkinud olukord, kus mõlemad pooled kasutasid peamiselt valguskaabli otsas olevaid droone ning Ukraina soomustehnika sai omajagu tabamusi. Venemaa armee oli kasutanud ka palju lennuväge ja osad lennukid olevat lennanud üle Sudža, aga ukrainlaste edenemist see peatada ei suutnud.

Tänahommikuse seisuga on Ukraina armee kuuldavasti kagu suunas suurusjärgus viis kilomeetrit edasi liikunud ja jõudnud Ulanoki asula lähistele ning nad on enda kontrolli alla saanud selliste toredate nimedega väikesed asulad nagu Tšerkaskaja Konopelka ja Fansiivka.

Venemaa z-kanalites on Ukraina (nende jaoks taaskord ootamatu) vasturünnaku osas palju küsimusi, näiteks, et kuidas selline asi üldse võimalik saab olla kuus kuud peale Ukraina Kurski operatsiooni algust ja kus on Ahmati võitlejad. Suure tõenäosusega Ukraina üksused Ulanokist edasi kagu poole ei liigu, aga ka sellisel kujul on tegemist korraliku vasturünnakuga.

Murettekitavad arengud on Ukraina jaoks aga Kupjanskist põhja pool, kus Venemaa on järjest suurendanud Oskili jõe läänekaldal olevat territooriumi ning kuuldavasti üritavad nad Novomlinskist Figolivka suunas edeneda. Ukraina armee peab omakorda saatma sinna täiendavaid jõude ja seda olukorras, kus elavjõust on puudus pea kogu rindejoone ulatuses.

Keeruline on Ukraina jaoks olukord ka nn Kurahhove taskus Andriijivka juures, kus Venemaa üksused on läbi lõiganud varustusteed ida poole, kus on omajagu territooriumi nö hallis alas, kus on ka Ukraina sõjaväelaste positsioonid. Andriijivka on oluline seetõttu, et asub lääne-ida suunas kulgeval kõrgustikul, mis kulgeb paralleelselt paar kilomeetrit lõuna pool asuva maanteega, mis asub orus. Kui Venemaa suudaks Andriijivkast veel lääne poole liikuda, oleks neil maantee nö peo peal ning ukrainlaste jaoks muutuks juba praegu problemaatiline maantee kasutamine veelgi problemaatilisemaks.

Probleemidest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus olnud nii efektiivne, et Venemaa edenemine järjest hoogu maha võtnud. Sellesse konteksti sobitud ka z-kanalites palju kõneainet tekitanud uudis eesli andmisest Venemaa sõjaväelaste käsutusse, et temaga saaks rindejoonele laskemoona vedada, sest eesel laiendavat logistikavõimalusi kohtades, kus ratastransport ei ole efektiivne. Suhtusin isegi alguses sellesse kui võimalikku libauudisesse, aga selgus, et tegemist on tõestisündinud juhtumiga, mida kinnitas ka Venemaa riigiduuma liikme Viktor Sobolevi kommentaar, kelle sõnul las vastased tapavad pigem eesleid kui inimesi, kes masinatega laskemoona veavad.

Lihtsamalt öeldes – Ukraina rallidroonid on teinud nii efektiivset tööd, et Venemaa armeele ei jagu enam tehnikat laskemoona eesliinile vedamiseks, samas laskemoona inimestega pika maa tagant (nn tammujad) palju kohale ei vii. Selle sõja jooksul on ka varem Venemaa armeel probleemid ilmnenud, kui logistikaahelad lähevad pikaks, aga nüüd on rallidroonid senist logistikakorraldust tundmatuseni muutnud, nagu nad on muutnud võrratult problemaatilisemaks haavatute evakueerimise eesliinilt ning seda mõlema poole jaoks.

Venemaa sõjaväelased kurdavad, et nn „väikeses õhus“ (mõeldud väiksemaid kõrgusi) olevat Ukrainal siiani suur ülekaal, mitmed Ukraina sõjaväelased on aga avaldanud arvamust, et mõlemal poolel kiirelt kasvad valguskaabli otsas olevate droonide kasutamine viivat juba õige lähemas tulevikus olukorrani, kus mõlemal sõdival poolel on äärmiselt keeruline tehnikat kasutades rünnakule minna.

Ukraina legendaarne drooniüksuse komandör Robert „Madjar“ Brodi tõi välja statistilisi andmeid enda drooniüksuse tööst. Nende üksustes olevat droonide efektiivsuse näitaja 38,6% ehk igast kümnest droonist lendab sihtkohta suurusjärgus neli drooni, aga ka sellisel juhul ei tähenda see automaatselt vastase tehnika hävitamist, sest tihtipeale kulub näiteks tanki liikumisvõimetuks tegemiseks kuni kümme drooni, aga Venemaa jalaväe lahingumasinad on oluliselt lihtsam sihtmärk, seal piisab mõnikord ka ühest rallidroonist.

Suure kopter-drooni (nn Baba-Jagaa) eluiga olevat keskmiselt 86 väljalendu, samas kui taktikalise taseme luuredroonil (DJI Mavic 3, Autel) on see 36 väljalendu. Madjari linnud on eliitüksus, teiste drooniüksuste puhul on efektiivsusnäitajad tihtipeale madalamad, isegi sinna 20% juurde ehk siis igast kümnest droonist jõuavad sihtmärgini kaks.

Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Salt avaldas droonide teemal pikema artikli. Tema sõnul toimub selles vallas väga kiire areng, mis loob küll palju uusi võimalusi, kuid samas tekib pidevalt juurde probleeme, mida tuleb töö käigus lahendada. Tema sõnul tuleb mõista, et lisaks droonidele endile on vaja nii piisavalt professionaalsete oskustega inimesi kui ka seadmeid ja töövahendeid, mis võimaldavad droone lahingutegevuseks ette valmistada.

Salti sõnul muudab palju ka maastik, sest lagedas stepis on oluliselt vähem probleeme kui künklikus Donetski piirkonnas, kus raadiosignaalide levimine on tihtipeale piiratud looduslike takistustega, lisaks on ka Venemaa armeel erinevates rindelõikudes kasutavad erinevad elektroonilise sõjapidamise (EW) vahendid, mistõttu on ka lendamiseks nö vabad sagedused erinevad.

Tüüpiliselt on rallidroonid varustatud antennidega, mis sobivad kõige paremini sagedusega 915 Mhz, aga kui muuta drooni juhtimiseks kasutatavaid sagedusi, siis on vaja asemele antenni, mis sobib antud sageduse jaoks kõige paremini, seega kõige tüüpilisemad tööd olevatki enne rallidrooni kasutamist selle programmeerimine ja antenni vahetus.

Keerukamaks läheb asi siis, kui on vaja kasutada nn madalaid mittestandardseid sagedusi (näiteks 400-500 Mhz), sest siis on vaja droonil ka teisi komponente asendada ning sageduste spetsiifikast tulenevalt on vaja ka droonidega sidepidamiseks teistsuguseid antenne.

Salti sõnul olevat ka erinevate üksuste tehnilise varustatuse tase väga erinev ehk kui mõnel üksusel on korralikud mobiilsed laboratooriumid koos inseneridega, siis teises kohas peavad droonioperaatorid ise droone lahingukõlbulikuks muutma (näiteks programmeerivad ümber) ning eriti suureks muutub võimaluste vahe olukorras, kus tuleb kiirelt leida lahendus mõnele ootamatult tekkinud probleemile (tüüpiliselt vastase innovatsioon, mistõttu seni toiminud lahendus ei tööta enam). Salti sõnul on väga oluline ka toimiv kommunikatsioon droonide tootjatega, et võimalikult kiirelt droone paremaks muuta.

Aga ega droonid niisama lenda, vaja on juhtimispulte, antenne, akude laadijaid, sülearvuteid, Starlink terminaale sidepidamiseks, lisaks kõigele ka EW vahendeid, ilma milleta enam droonide ajastul hakkama ei saa.

Järgmine suur teemade ring on laskemoon droonidele ja detonaatorid, kus Salti sõnul on ideaalis vaja kasutada nende droonidele paigaldamiseks erialase väljaõppega inimesi ning suuremates drooniüksustes on nad ka olemas, aga väiksemates üksustes see tihtipeale nii ei ole ning sellega on seotud ka omajagu juhtumeid, kus laskemoon on plahvatanud enneaegselt või siis teine äärmus, ta ei plahvata üldse õigel hetkel.

Ja alles nüüd jõuame droonide lahingus kasutamise juurde, kus erinevad droonid täidavad erinevaid ülesandeid, tuleb tegutseda vastase vastutegutsemise tingimustes olukorras, kus ka enda EW võib droonide tööd segada, lisaks erinevad ilmastikuolud. Ehk siis esmapilgul lihtsana tunduv droonide teema muutub järjest keerukamaks ning kõige lõpuks peavad drooniüksused tegutsema koostöös teiste relvaliikidega, peamiselt koos suurtükkide ja miinipildujatega.

Droonide arvele jääb tänasel päeval väidetavalt juba suurusjärgus 70% vastase hävitatud tehnikast ning ka enamus haavata saamisi on droonide töö tulemus ning seda mõlemal pool. Lisaks kõigele peab arvestama, et mõlemal pool toimub kiire droonide tootmisvõimekuse kasv ehk siis võib-olla on tõesti varsti käes aeg, mille tulekut ennustas Madjar, kus mõlemalt poolt kasutatakse nii palju droone, et moodustub 10 kilomeetrine nö hall tsoon, kus ellujäämislootust on vähe. Venemaa sõjaväelaste sõnul on Ukraina kaitse püsinud peamiselt tänu droonidele ja juba tänasel päevaks on nad oluliselt mõjutanud sõja käiku.

Ukraina sai kätte esimesed sõjalennukid Mirage 2000-5 ning Defence Expressi andmetel on tegemist kolme lennukiga, millelt saab välja lasta tiibrakette Storm Shadow/ SCALP ning mis asendavad selles kontekstis Ukraina lennuväe vanasid ja amortiseerunud Su-24 lennukeid. Lisaks saab nendelt lasta ka Prantsusmaal toodetud liugpomme, aga suure tõenäosusega need lennukid rindejoone vahetusse lähedusse ei lenda. Ukraina sai juurde ka partii F-16 lennukeid, mis on samuti hea uudis.

Foreign Affairs kirjutas aga Venemaa poolt okupeeritud territooriumite troostitust olukorrast, kus enne 2014. aastat elas 11,4 miljonit elanikku, kellest nüüdseks on järgi jäänud vähem kui 5 miljonit, kellest suur osa on kas pensionärid või vähese haridustasemega, samas kui noored ja haritud inimesed on väga suures osas sealt lahkunud. Kuna pensionärid on reeglina ka tervisega kimpus, siis koos nn uute territooriumitega kaasnevad Venemaa jaoks suured sotsiaalkulud, aga lisaks on hävitatud suur osa taristust, Venemaa armee on põldudel pannud miljoneid miine, mistõttu põllumajanduse taastamine on problemaatiline. Hetkel doteerib Venemaa keskvõim piirkondade eelarveid 90% ulatuses, Hersoni oblasti okupeeritud osas on see pea 100%. Russki mir tõi õnne õuele, au Putini korrale! (sarkasm).

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING