Olukord rinnetel.

Venemaa z-kanalites on jätkuvalt palju emotsioone seoses Ukraina armee eduka vastupealetungiga Sudžast kagu poole, Ulanovka suunas ning põhiküsimus oli, et kuidas üldse said Ukraina 82. brigaadi dessantväelased takistamatult soomusmasinatega positsioonidele sõita ning Venemaa armee droonid hakkasid Ukraina soomustehnikat tabama alles siis, kui need olid tagasiteel.

Sellel teemal kirjutas oma Telegram-kanalil z-blogija Roman Saponkov. Tema sõnul oli seal rindelõigus olukord, kus Venemaa armee ohvitserid olid kõrgemale poole ette kandnud, et nende kontrolli all on rohkem territooriumi, kui oli reaalsuses. Saponkovi sõnul tähendab edenemine lahinguväljal ohvitseride jaoks esiteks raha, aga teiseks paremaid väljavaateid ametiredelil tõusmiseks ning selles valguses on Kurski oblastis toimuv lahingutegevus Venemaa armee juhtkonna jaoks eriti oluline. Tegelikkuses oli seal Venemaa kontrolli asemel nn hall tsoon, kus ei olnud kummagi poole üksusi.

Saponkovi sõnul suutsid ukrainlased sellise olukorra enda huvides ära kasutada, sest nende soomustehnika liikus takistuseta piirkonnas, mida Venemaa armee pidas enda kontrolli all olevaks ning tänase sõja reaalsus on korraga viis kilomeetrit edasiliikumist palju, sest tavaliselt on jutt ikka sadadest meetritest päevas. Kui Venemaa armee lõpuks nö ärkas, hakkasid nad ukrainlaste positsioone ründama rallidroonidega ning lennukitelt hakati viskama liugpomme.

Sealt rindelõigust pole täna eriti informatsiooni veel tulnud, aga teadaolevalt ukrainlased on suutnud oma positsioone hoida ning proovinud mööda teed isegi veel natuke Ulanoki poole edasi liikuda. Seal rindelõigul Venemaa poolt tegutsenud 11. brigaadi komandör võeti ametist maha.

Venemaa armee omakorda üritas rünnata Kurski oblastis neljast erinevast suunast, aga teadaolevalt nad edeneda ei suutnud. Israeli analüütiku Igal Levini sõnul oli ta ühenduses Ukraina sõjaväelastega, kes lõid tagasi suure rünnaku, kus Venemaa poolel olid taas tegutsemas ka vahepeal nö pildilt maas olnud põhjakorealased.

Levini sõnul on ukrainlastel kogu aeg luuredroonid õhus ning nad märkasid põhjakorealaste liikumist põllu ääres olevasse metsaviirgu, aga sinna saadetud Ukraina rallidroonid mingil põhjusel oma tööd teha ei suutnud ning seetõttu võttis Ukraina kasutusele suurtükkidest lastava kassettmoona, mis tegi oma tööd väga efektiivselt, pannes omakorda plahvatama ka põhjakorealaste poolt maha võetud Ukraina rallidroonid.

Antud olukorras hakkasid põhjakorealased Levini andmetel üle põllu jooksma teise metsaviiru poole, aga kassettmoon tabas neid nii põllul kui ka teises metsaviirus ning kokkuvõttes lõppes see rünnak sisuliselt enne, kui oli üldse jõudnud alata. Droonide ajastul ei ole sõjaväelase jaoks halvemat varianti kui jala üle lageda välja liikumine, sest see võimaldab mõlema poole väikestelt nn pommitaja-droonidelt visata lõhkekehasid, mis tekitavad rohkelt väiksemaid vigastusi, aga kui sa kaotad üldse liikumisvõime haavata saamise läbi, siis teevad pommitaja-droonid juba kiirelt ja lõplikult asjad nö selgeks.

Just seetõttu kasutatakse Venemaa jalaväelaste poolt kõikvõimalikke vahendeid, et võimalikult kiirelt edasi liikuda ukrainlaste positsioonide poole, aga väga tihti pole ka sellest abi, samas nn pommitajadroonid siis nende vastu tegutseda ei saa. Kui aga rallidroon peatab masina liikumise, on nn pommitajad kohe kohal. Põhjakorealaste kontekstis on infot, et teistes rindelõikudes on neid nähtud isegi tehnikaga edasi liikumas ning osadel on kasutada olnud ka keebid, mis nad soojuskaamerate jaoks nö nähtamatuks muudab.

Donbassis on Tšasiv Jari kaitsjate tähelepanekute kohaselt Venemaa armee hakanud seal rünnakule saatma Ahmat-üksustesse kuuluvaid sõjaväelasi, kelledest paljudele see ka viimaseks rünnakuks jääb. Venemaa riigimeedias näidati Bahmutist Tšasiv Jari poole kulgevat teed, mis oli nii külgedelt kui ka ülevalt kaetud võrkudega. Loodetakse sellest abi Ukraina rallidroonide vastu, mille jaoks olevat Venemaa mistahes soomustehnika esmane prioriteet, sest just soomustehnika abil on võimalik rindejoonest suuremaid läbimurdeid teha.

Kui jutt juba soomustehnikale läks, siis just droonide kontekstis Venemaa jalaväe lahingumasinatest. BMP-sid kutsuvad Venemaa sõjaväelased irooniliselt Bratskaja Mogila Pehhotõ (jalaväe vennashaud), sest miini otsa sõites need masinad kaitset ei paku ja muutuvad surmalõksudeks. Seetõttu sõitsid juba Tšetšeenia sõja ajal Venemaa sõjaväelased nende masinate peal, sest siis oli miini otsa sõites vähemalt mingigi ellujäämisvõimalus. Sama võtet kasutati ka Ukrainas, aga see toimis ainult enne nö rallidroonide aega.

Nüüd aga kurdavad Venemaa armee ohvitserid, et vahet pole, kas sa oled BMP peal või sees, surma saad ikka kiirelt. Selles osas on väga suur vahe lääne jalaväe lahingumasinate või MRAP-idega, sest nende puhul masinad tõeliselt kaitsevad nendes olevaid jalaväelasi ning Venemaa z-kanalites demonstreeriti selles kontekstis Bradley’d, mis jätkas probleemideta edasiliikumist peale tabamust külje peale, samas kui z-blogijate sõnul oleks sarnase tabamuse korral BMP-d muutunud surmalõksuks.

Toretsket tahab Venemaa propagandamasin kuulutada enda kontrolli all olevaks, aga siiski on ka Ukraina armeel seal veel positsioonid olemas ja linnas lahingud jätkuvad. RBK-Ukraina andmetel olevat Venemaa suitsiid-liputajad üritanud nädalavahetusel propaganda eesmärgil kuus korda linnas Venemaa lippu üles panna, aga kõik need üritused lõppesid kuulsusetult.

Ukraina sõjaväelane, kes kirjutab Telegram-kanalis Sniper + nime all, kirjeldas Venemaa sõjaväelaste uut rünnakutaktikat Pokrovske suunal. Ta kutsus seda „lambataktikaks“ ehk siis Venemaa üksused olid tormanud massina üle lagendiku, lootuses, et Ukraina armeel nende kõigi jaoks droone ei jätku. Sniper+ sõnul jätkus neil kuulipildujatele laskemoona piisavalt ja sinna see rünnak ka lõppes.

Kui juba loomadeni jõudsin oma jutuga, siis sellega ka jätkan. Uudis eeslite rindele jõudmisest põhjustas alguses Venemaa üksustes rõõmsat elevust, sest uudisest saadi aru nii, et lõpuks ometi toodi Venemaa riigiduuma saadikud eesliinile. Kui selgus, et tegemist oli ikka nö päris eeslitega, olevat järgnenud sügav pettumus.

Donbassis okupeeritud territooriumil Selidoves lasti õhku Venemaa 35. brigaadi staap koos seal olnud ohvitseridega ning Ukraina poole andmetel oli rünnak läbi viidud 1000 naelase Hammer liugpommiga, mis täpselt sihtmärki tabas.

Ukraina meedias avaldati Juri Ignati poolt edastatud info, mille kohaselt olevat Ukraina leidud mooduse, kuidas maha võtta Venemaa liugpomme. Paralleelselt selle infoga ilmus Defence Expressis teade, mille kohaselt olevat NATO välja kuulutanud võistluse, leidmaks kõige odavamat ja efektiivsemat meetodit Venemaa liugpommide vastu võitlemisel.

Ukraina Telegram-kanal, mis eesti keeles on Päevalill, andis natuke vihjeid. Nimelt olevat radaril näha, kui lennukilt liugpommid lahti lastakse ja näha olevat ka liugpommid, aga kui on teada lennutrajektoor, siis on võimalik välja arvutada, kuhu piirkonda see liugpomm lendab ning tänu sellele olevat ukrainlased suutnud liugpomme alla lasta isegi õhutõrjekahuritega Zu-23-2.

Päevalille nimelise kanalis vihjatakse, et kui on olemas täpne info liugpommide väljalaskmise ja lennusuuna kohta, siis peaksid need aeglased sihtmärgid olema lihtne saak kõrgtehnoloogilistele lääne õhutõrjekahuritele. Samas on need kompleksid kallid, aga Ukraina suuremate linnade kaitsmise kontekstis täiesti mõeldav variant juhul, kui see ka reaalses elus toimib.

Ukraina ajakirjaniku Vassil Pehkno sõnul on paljude lääne suurtükisüsteemide torud kulunud, mistõttu kannatab lasketäpsus, aga asemele polnud neid vahepeal võimalik võtta. Sõja kontekstis on selgunud, et lahinguväljal ei ole parim alati kõige parem variant, nii pidavat sakslaste kõrgtehnoloogilise liikuvsuurtükiga PzH 2000 saama teha palju laske, aga samas pidavat suurtükitoru valmistamine olevat niivõrd spetsiifiline ja aeganõudev, et kui neid ladudes ei ole, siis läheb valmistamisega mitu kuud aega.

Teisel pool on torud, mida on lihtne suuremates kogustes valmistada, nad küll ei kannata ligilähedaseltki sama koormust mis PzH 2000, aga kui sul on nad laos olemas, et näiteks iga 4000 lasu järgi toru kiirelt ära vahetada, siis see variant tagab relvade pideva töövõimekuse. Defence Expressi andmetel olevat USA-s lõpuks tööle saadud tehas, et suurtükkidele M777 torusid valmistada ja tehase tootmisvõimekus pidavat olema 30 toru kuus. Seda siis sõja kolmanda aasta lõpupoole.

Droonid põhjustavad Ukraina poolel jätkuvalt kõneainet, droonitootjad kurdavad Militarny andmetel, et suurusjärgus 60% nende tootmisvõimekusest jääb rakendamata, samas rindel olevat sõjaväelaste sõnul huvitavat paljusid Ukraina droonitootjaid ainult kasum, mistõttu vorbitakse võimalikult palju kõige odavamaid droone, mis üldjuhul kasutavad drooniga sidepidamiseks 915 Mhz, samas kui pidevalt muutunud olukorra tõttu rinnetel oleks sõjaväelastel vaja rohkem erineva konfiguratsiooniga rallidroone, aga neid ei taheta eriti toota, sest selliste droonide omahind on oluliselt kõrgem.

Lahingutegevuses osalevate Ukraina sõjaväelaste sõnul arendavad mõlemad pooled kiirelt elektroonilise sõjapidamise süsteeme (EW), mistõttu on rallidroonidel järjest keerukam sihtmärgini välja lennata. Eriti puudutab see näiteks Venemaa soomustehnikat, kus tüüpiliselt pannakse kolonni etteotsa võimsa EW kompleksiga varustatud kilpkonna-tank, milleni valdav enamus Ukraina rallidroone välja ei lenda.

Just sellisel juhul on omal kohal optilise kaabli otsas olevad droonid, millel on küll vähem lõhkeainet, aga sellest piisab, et edukalt rünnata EW kompleksi ja peale seda on tee odavatele rallidroonidele avatud. Droonide kontekstis räägitakse sellisel juhul nö viimase miili lahendusest ning sinna alla käivad ka droonid, mida saab lennu lõppfaasis lukustada sihtmärgile nii, et EW drooni lendu ei sega.

Tänasel päeval on Ukraina armees optilise kaabli otsas olevad droonid rohkem spetsiaalsete drooniüksuste relvastuses, aga Sniper + sõnul on palju tavalisem olukord, kus neil on küll ladudes palju rallidroone, aga et nad on enamuses toodetud sama skeemi järgi, siis tihtipeale enam lahinguväljal kerkivaid probleeme nad ei aita lahendada, sest vastase EW võtab nad lihtsalt maha.

Ukraina on suutnud üllatada Venemaa armeed mitmel uudsel moel. Ukraina luure andmetel likvideerisid nad 3. jaanuaril Venemaa 112. raketibrigaadi ühe patarei komandöri kapten Konstantin Nagaiko, kes oli Ukraina luure andmetel vastutav tsiviilobjekti ründamise Harkivi oblastis Groza külas, mille tagajärjel hukkus 59 tsiviilisikut. Z-kanali VTšK-OGPU andmetel oli valves olnud sõjaväelasele toodud pakk, mis peale avamist plahvatas ning Nagaiko suri plahvatusel saadud vigastustesse.

Vabatahtlikud aga saatsid Venemaa armeele droonide juhtimiseks vajalikke spetsiaalseid prille, millesse oli paigaldatud lõhkeainet. Kuigi osade z-kanalite andmetel avastati lõhkeaine hoolsa kontrolli käigus, siis väidetavalt olid ikka ühed prillid paugu ära teinud, peale mida alles hakati uurima, et mis juhtus. Ukraina eesmärk on Venemaa sõjaväelaste hulgas hirmu külvata ja selles osas täitsid need prillid oma ülesande hästi.

Ukraina armee polkovnik Vadim Suhharevski ütles intervjuus kanalile PRESSING, et Ukrainal tekib juba lähiajal võimekus alla lasta Venemaa droone laserrelvaga Trident. Suhharevski sõnul on nende laserrelvaga võimalik droone ja ka teisi sihtmärke alla võtta kuni kahe kilomeetri kõrguselt, samas täpsemat informatsiooni ta laserrelva kohta ei soovinud avaldada, lisades ainult, et see võib ilmuda mobiilsete lahingugruppide relvastusse, kus need asendavad õhutõrjekahureid.
Ukraina laserrelvade temaatikat on vist mõistlik vaadata brittide laserrelva DragonFire kontekstis, sest suure tõenäosusega ongi brittide abikäsi Ukraina laserrelva niivõrd kiirel arendamisel mängus.

Eesti, Läti ja Leedu ühendasid ennast lahti BRELL-ist ning minu jaoks on sellel veel üks mõõde. Nimelt on Venemaa propagandamasin pikema aja jooksul rõhutanud, et Balti riikide energiasüsteemis toimub sageduse tagamine ainult Venemaa armust ning iseseisvalt nad hakkama ei saaks ning selline suhtumine jõudis sealtkaudu ka paljude vene keelt emakeelena rääkivate Ida-Virumaa elanikeni ning kummalisel kombel ka läbi erinevate alternatiivmeediakanalite osade eestlasteni. Aga meie energeetikud on teinud tubli tööd ja kõik toimib.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebooki postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING