Viimastel päevadel jätkub varasematel päevadel väljakujunenud muster – Ukraina ründab Kurski oblastis, samas kui Venemaa jätkab aktiivset ründetegevust eeskätt Donbassis, aga ka Luganski oblastis.
Kurski oblastis on Ukrainal ootamatuse efekt kadunud ning edenemised tulevad läbi lahingute. Kurski oblastisse sissetungi esimeste päevade kontekstis on nüüd ilmunud ka infokilde, kuidas ukrainlased on edu saavutamiseks kasutanud sõjakavalusi.
Nii võeti üks küla Korenevo suunal nii, et Ukraina sõjaväelased riietusid Venemaa sõjaväevormi, sõitsid külasse trofeetankidega, millel olid Venemaa armee tunnusmärgid, rääkisid vene keeles ja teised Venemaa sõjaväelased ei osanud midagi kahtlustada enne, kui oli juba hilja. Väidetavalt saadi sama võttega oma kontrolli alla veel üks küla.
Teine kavalus oli ära kasutada võimuvaakumit, mis tekkis osades asulates Ukraina armee lähenemisel. Ukrainlased kasutasid olukorda ära ja esitledes ennast kohaliku võimu esindajatena, soovitasid kohalikel elanikes võimalikult kiirelt evakueeruda põhja poole. Tulemuseks tuhanded tsiviilelanike sõidukid, mis ummistasid teed ja segasid Venemaa rasketehnikal lahingupiirkondadesse liikuda, mis võimaldas Ukraina armeel oluliselt lihtsamalt nö hallis alasid olevaid asulaid enda kontrolli alla saada.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi sõnul on Ukraina armee kontrolli all Kurski oblastis nüüd 1150 ruutkilomeetrit maad ja 82 asustatud punkti ning iga päevaga on suudetud enda kontrolli all olevat territooriumi laiendada. Forbes kirjutas, et Ukraina oli viinud Donbassist kaks dessantväelaste brigaadi Kurski oblastisse ning et see võib tähendada seal rindelõigus probleeme kaitse hoidmisega, sest 95. brigaad tuli varasemalt appi Toretske juurde.
Samas põhjustas see otsus varasemalt ka omajagu kriitikat Ukraina poolel, et kas on õige dessantväelasi kasutada jalaväelastena kaitse hoidmisel ja seda eriti olukorras, kus liugpommi eest ei kaitse miski. Siis võibki küsida. et kas mõistlikum on hoida sümmeetrilises lahingutegevuses arvukama vastase vastu oma parimaid üksuseid kaitses, kus nad ajapikku nö verest tühjaks jooksevad või viia nad Kurski oblastisse, kus dessantväelased saavad teha seda, milleks nad väljaõpetatud on.
Väljakujunenud olukorras järelikult Ukraina väejuhatus leidis, et Kurskis on neid mõistlikum kasutada, kuigi see võib tähendada ka territooriumi kaotust Donbassis. Eile toimunud ülimalt eduka operatsiooni Kurski oblastis, mille käigus saadi korraga 102 sõjavangi, nende hulgas ka kadõrovlasi, viisid läbi just Ukraina armee eriväljaõppega sõjamehed. Ja on ka Ukraina armeel Kurski oblastis kaotusi, tehnikaga mööda teid edasi liikudes ollakse samamoodi sihtmärgiks varitsusi korraldavatele Venemaa armee sõduritele ning kuuldavasti kaotas Ukraina ühe sellise varitsuse käigus kolm ühikut tehnikat Giri lähedal. Pealetung on keeruline operatsioon ja selle käigus on kaotused paratamatud.
Ukraina armee üksused on jõudnud Sudžast loodes olevad Korenevo asulani, mille poolitab kaheks jõgi ning Ukraina armee jaoks on seal põhiprobleem selles, et kuskohast õnnestuks veetõkkest üle pääseda, veel eile jooksis hall ala mööda veetõket. Ukraina sõjaliste ekspertide sõnul on otse Koronevo asula suunas edasi liikumine problemaatiline, pigem üritab Ukraina armee asulast kas lõuna või põhja poolt kaarega mööduda. Ja just sellest rindelõigust ilmus täna Venemaa z-kanalitesse info selle kohta, et Ukraina armee oli korraldanud järjekordse eduka rünnaku Venemaa kolonni pihta, mis vedas sõdureid rindele.
Kõige suuremat tähelepanu aga pälvib päris suur ala lääne pool sellest, mis on hetkel Ukraina kontrolli all ning võtmetähtsusega on seal kaks asulat, need on Tjotkino kohe vahetult Venemaa-Ukraina piiri ääres ja Gluškove, mis on Ukraina piirist 10 kilomeetrit põhja pool. Probleem Venemaa jaoks seisneb selles, et Tjotkinost lääne poolt liigub põhja poole jõgi, mis Alekseejevka juures käändub itta ja liigub Ukraina piiriga paralleelselt 10-15 kilomeetri kaugusel piirist. Venemaa jaoks on suurim probleem sellest, et üle jõe on vähe suuri sildasid ning suurim neist asub just Gluškoves ning Ukraina on seal silda juba mõned augud suutnud teha.
Ukraina jaoks ideaalne tulevikuperspektiiv oleks nö Herson 2.0 ehk siis kui muuta Gluškoves olev sild kasutuskõlbmatuks Venemaa armee jaoks, siis on neil edaspidi ülimalt suured probleemid jõest lõuna poole jäävate Venemaa üksuste varustamisega ning sealt võiks siis Ukraina kontrolli alla lisanduda suurusjärgus 500 ruutkilomeetrit maad, mida oleks lihtsam kaitsta ja mis oleks samas ka sanitaartsoon pikki Venemaa ja Ukraina piiri. Samas Gluškoves olev sild on tugev ning selle kasutuskõlbmatuks muutmine on Ukraina armee jaoks tõsiseks väljakutseks, aga kui see õnnestuks, siis sellele saaks järgneda väga edukas operatsioon.
Mujal Kurski oblastis on üpriski arvestatav osa territooriumist hallis alas ning tihtipeale keeruline defineerida, et kas mingi asula on Ukraina armee kontrolli all või mitte, sest Ukraina armee diversioonigrupid võivad küll mingi asula juures pilti teha, aga samas on neid liiga vähe selleks, et seda enda käes hoida vastase rünnaku puhul. Aga järjest lisandub asulaid, mis on Ukraina armee täieliku kontrolli all ning Ukraina armee liigub edasi.
Venemaa väejuhatus sinna rindelõiku mujalt rinnetel suuri üksusi ei ole saatnud, aga siiski on saadetud üksusi nii Donbassist, Zaporižžja rindelt kui ka Harkivi suunalt, aga need on seal reservis olnud üksused, otse rindejoonelt on väidetavalt viimaste päevade jooksul Pokrovkse suunalt maha võetud droonioperaatorite üksus, mis kasutasid rallidroone, mille vastu Ukraina armee elektroonilise sõjapidamise vahendid on hädas olnud.
Putini juhtimisega kursis olevate inimeste sõnul on Putin võtnud prioriteediks pealetungi jätkamise Donbassis, aga Kurski temaatika üritatakse meediast nö välja suruda, muuta selle teisejärguliseks uudisvoos. Sellega seoses läks keskvõim tülli z-blogijatega, kes keskvõimu arvates kirjutasid Kurskis toimuvast liiga ausalt, põhjustades nii elanikes paanikat ja rahulolematust.
Eriti kõnekas on siinjuures juhtum Venemaa ühe tuntuma sõjablogija Juri Podoljakaga, kes rahvuselt on ukrainlane ning sõja esimestel päevadel reetis ta kodumaa, hakkas z-blogijaks ning sai kurikuulsaks on sõnumitega sellest, kuidas Harkiv on juba Venemaa armee kontrolli all ja et Odessasse on Venemaa teinud suure eduka dessandi.
Nüüd aga hakkas seesama blogija sama usinalt joonistama jooni Ukraina armee edukast edasiliikumisest Kurski oblastis ning tõelise z-patrioodina nimetas ta seda häbiks, aga nüüd osutus ta järsku süsteemi vaenlaseks, sest Venemaal lihtsalt on sellised nö ponjatied ehk arusaamised, et Venemaal toimuvast tõde avaldada ei ole soovitav. Rohkem kui miljonilise jälgijate arvuga kõige populaarsemad z-blogijad on meediastaarid, nad on kahtlusteta lojaalsed võimule, aga siiski on nende edu taga ka see, et nad siiski üldjoontes annavad arengutest rinnetel ülevaate nii, nagu need protsessid seal kujunemas on ning erinevalt Venemaa kaitseministeeriumist täielikku jama (vabandused väljenduse pärast) ei kirjuta. Nüüd on nemad süüdi Venemaa läbikukkumises Kurski oblastis.
Aga Venemaa keskvõimul on plaan, kuidas võidelda z-blogijatega. Nüüd on antud suunised – kui z-kanalil on rohkem kui 10000 jälgijat, siis tuleb see kanal keskvõimu juures registreerida. Saatan on aga peidus detailides. Nimelt ei tohi nad edaspidi avaldada infot anonüümsetest allikatest, iga infokillu juures peab olema selle allikas. Tsiteerida tohib ainult Venemaa ametlikes meediakanalite või riiklike struktuuride loodud meediamaterjale, sama kehtib postitustesse linkide lisamise kohta. Sisulises plaanis tähendaks see sellisel kujul nende blogimise lõpetamist. Reaalses elus on aga see hoiatuseks blogijatele, et nende represseerimiseks on loodud seadusandlik alus ning eks siis lähitulevik näitab, mida kõige populaarsemad Venemaa z-blogijad sellises olukorras ette võtavad.
Nüüd on sotsiaalmeedias avatud ka Ukraina armee Kurski operatsiooni detaile, eeskätt seda, kuidas nad suutsid rünnata Venemaa ootamatult. Peamine märksõna on usaldus ehk siis Ukraina armee väejuhatus usaldas oma sõjamehi, nii ohvitsere kui reamehi ehk siis enne operatsiooni algust ei võetud kellegilt ära ei mobiile ega tahvelarvuteid. Ohvitserid said operatsioonist teada kolm päeva varem, reamehed päev enne.
Loomulikult tehti ka Ukraina armee poolt erinevaid petteoperatsioone, nii liigutati osa üksusi Donbassi poole ja kui üksused juba hakkasid liikuma, anti korraldus ümber pöörata ja hoopis Kurski oblasti suunal liikuda. Oma osa oli juttudel meedias, et Ukrainal ei ole seal rindelõigus eriti sõjaväge, mistõttu nad kardavad Venemaa armee võimalikku suuremat sissetungi Sumõ suunal ja sellises olukorras ei võetud ukrainalasi tõsiselt.
Ukraina jaoks nii hästi aga ei arene olukord Donbassis ning viimastel päevadel on Venemaa armeel olnud väike edenemine ka Luganski oblastis Pišanje juures. Kõig keerulisem on aga Ukraina armee jaoks olukord Pokrovske suunal ja Toretse juures. Pokrovske suunal oli Venemaa armee esmane eesmärk liikuda loodesse, et lõigata läbi Pokrovski ja Konstantivivka vaheline maantee, aga Ukrainal on seal korralik kaitseliin Vozdviženka asulast loode pool mööda kõrgendikku ja veetõket ning sealt Venemaa armee enam edasi ei pääsenud. Venemaa proovis liikuda lääne poole ning nende edenemine kulges paralleelselt Ukraina kaitseliiniga, millest läbi murda ei suudetud.
Peale seda suunas Venemaa armee oma rünnakute vektori edelasse, kus nad said enda kontrolli alla ka Orlivka ja Žuravka asulad. Hetkel on nad seal ainult natuke vähem kui kolme kilomeetri kaugusel maanteest, mis ühendab Pokrovskit Karlivkaga ning kui nad suudaksid sealt lõuna poole edasi liikuda, seaks see äärmiselt ebameeldivasse olukorda need Ukraina armee üksused, kes on sealt ida pool Komišivka juures.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pehkno sõnul on Venemaa armee kasutusele võtnud taktika, kus rünnakule läinud jalaväelased jagunevad väga väikestesse gruppidesse, viimasel ajal isegi nii, et grupis on kaks sõdurit. Kuna suurtükimürsud on defitsiit (ja seal rindelõigus viimasel ajal kasvav defitsiit), siis suurtükkidest nii väikeseid gruppe ei lasta, aga kõiki sõdureid üksikult rallidroonidega taga ajada ukrainlased ei jõua.
Pekhno sõnul ründavad lisaks Venemaa üksused ajal, kui nö öödroonid enam ei ole efektiivsed, aga päeval kasutatavate droonide optika veel kõige paremini ei tööta ehk siis hommikuti kell 4 ja 5 vahel ning sarnane ajaaken olevat õhtuti 8-9 vahel. Pekhno sõnul toimivat selliste oludes kõige paremini kaugjuhitavad kuulipildujad, aga neid kõikjale ei jaguvat.
Toretski suunal on Venemaa Nju-Jorki asula praktiliselt oma kontrolli alla saanud ja lähimal ajal algavad lahingud juba Toretski pärast.
Sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko analüüsis Venemaa armee poolset droonide kasutamist augusti kahe esimese nädala jooksul. Venemaa kasutas 260 Shahed-tüüpi drooni, millest Ukraina hävitas 235. Viimaste kuude jooksul on Venemaa armee Kovalenko andmetel kuus kasutanud keskmiselt 350-400 Shahed-tüüpi drooni, nii et sellest arvestuses väike kasv on.
Venemaa kasutas juulis Kovalenko andmetel rohkem kui 11000 rallidrooni ja selles kontekstis on augusti esimese kahe nädala jooksul kasutatud droonide arv 5000 väike samm allapoole ehk siis kuskilt ei paista välja, nagu suudaks Venemaa hüppeliselt rallidroonide tootmist suurendada.
Lancet droone kasutab Venemaa Kovalenko andmetel varasemas mahus ehk suusurjärgus 10 Lancet drooni päevas.
Sõjavange pidavat Kurski oblastis olema nii palju, et Kovalenko sõnul on Ukraina armee ootamatu probleemi ees – otsa on saamas sinine teip, mida Ukraina armee sõdurid kasutavad enda märgistamiseks, sest just selle teibiga seotakse kinni sõjavangide käsi ja mõnikord pannakse ka seda pea ümber.
Kui Venemaa riigimeedias armastatakse väga palju rääkida sõnaühendist BRICS, mis on viie riigi esitähtedest moodustatud, siis Brasiilias ollakse Venemaa käitumisest nii tüdinud, et ühel majandusfoorumil võeti kasutusele uus lühend – BASIC, kus R on kadunud. Ei kõla üldse halvasti.
Täna öösel ründas Ukraina Krimmis mitmeid piirkondi, sealhulgas Kertši juures asunud Venemaa armee positsioone. Loodetavasti tuleb päeva peale rohkem informatsiooni rünnaku tulemuste kohta.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Teet Kalmus: Ukraina ründab Kurski oblastis, Venemaa jätkab aktiivset ründetegevust Donbassis
Eestlased Ukrainas | 16 Aug 2024 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
