Väljavõte Vene kaitseministeeriumi 25. septembril 2024. aastal avaldatud videost millel on väidetavalt näha Vene sõdureid liikursuurtükil 2S7 Pion liikumas positsioonile Ukraina positsioonide ründamiseks teadmata asukohas. Foto: Vene kaitseministeerium/AP/Scanpix
Venemaa poolel oli reaktsioon siiski sellele rünnakule väga valulik, sest Ukraina ründas just hetkel, kui seal laos oli suurem kogus droone ning siis on palju spekulatsioone teemal, et kes küll Ukraina välisluurele neid andmeid edastab. Peamiselt lastakse neid droone välja seal piirkonnas Eiskist, aga see ladu olevat tehtud just spetsiaalselt Eiskist kaugemale, et oleks ohutum, aga abi ei olnud.
Kui Ukraina pool räägib rünnakus tiibrakettide Neptun kasutamisest, siis selles osas on ka kohalike elanike poolt tehtud huvitav video, kus üle nende lendas nö mopeedihäälega Ukraina droon, mis aga järsku mootori välja lülitas ning täiesti võimalik on ka variant, et rünnakus osalenud droonid lendasid lõpus väljalülitatud mootoritega, et neid oleks raskem pimedas avastada. Minu jaoks on see versioon isegi usutavam kui tiibrakettide oma.
Ukraina korraldas ka droonirünnaku Adõgee vabariigis Maikopi lähedal asuva sõjaväelennuvälja pihta. Venemaa meedias oli nagu ikka jutt, et kõik droonid lasti alla ja selles osas ironiseeris Ukraina blogija Polonski, et Venemaa meedia käsitluse järgi lastakse kõik droonid alla, aga droonirusudest süttib muru ja siis hakkavad plahvatama muru see olevad puude lehed. Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel olid rünnakus kahjustada saanud kaks sõjalennukit Su-34 ning pihta sai ka kütusehoidla.
Kuna kiirelt hakati evakueerima lähedal asuvast külast elanikke, siis kaudselt võib tuletada, et pihta sai ka laskemoonaladu või et on oht selle süttimiseks. See lennuväli asus ATACMS raketti lennuulatusest väljaspool ning seetõttu olevat sinna kuuldavasti viidud omajagu lennukeid ja loodud arvestatav laskemoonaladu. Lähiajal peaks tulema parema resolutsiooniga satelliidipilte, siis saab paremini hinnata rünnaku edukuse määra, aga kui lennuvälja töö on mingiks ajaks häiritud, on see ka Ukraina jaoks hea tulemus.
Lisainformatsiooni on tulnud Brjanski oblastis Karatševo lähedal asuva arsenali osas, mida ründasid Ukraina droonid. Dosje Spiona andmetel olid maha põlenud kaks angaari mõõtmetega 18 X 52 meetrit koos laskemoonaga, aga nende kõrval asunud angaaridele tuli edasi ei levinud. Seda infot kinnitavad ka satelliidifotod ja pole ka välistatud variant, et lähedal asuvates angaarides laskemoona eriti polnudki.
Venemaa poole videot analüüsinud eksperdid aga tõid kohe välja vastuolu Venemaa kaitseministeeriumi teksti ja videos nähtu vahel. Kuigi video kvaliteet oli vilets, oli näha, et radari juures midagi ei plahvatanud. Üks rakett plahvatas juhtimiskeskusest nii 50 meetri kaugusel, teine rakett ühele laskeseadmele natuke lähemal.
Eile pealelõunat edastas täiendavat informatsiooni ajakirjanik Andrei Tseplienko, kellel õnnestus ühendust saada Ukraina armee ohvitseriga, kelle sõnul vajab remonti üks laskeseade, aga muud komponendid olevat töökorras ning kompleks jätkavat oma igapäevast tööd. Täna hommikul tuli lõpuks ka Ukraina poolelt ametlik info ja Juri Ignati sõnul ei olevat kompleks saanud kriitilisi kahjustusi ning ta jätkavat tööd.
Palju on küsimusi olnud teemadel, et miks kompleks üldse asus rindejoonele nii lähedal ning miks varem rünnakuohule ei reageeritud. Reservi läinud Ukraina armee ohvitseri Arty Green’i sõnul pidi piirkonnas oleva kompleksi meeskond kindlasti avastama nende kohal lendava Venemaa luuredrooni side ning hetkest, kui droon edastab andmed rakettide väljalaskmiseks, pidavat kokku minema vähemalt 10 minutit, enne kui väljalastud rakett sihtmärgini jõuab. Kompleksi paigale jäämist pärast selle avastamist võiks põhjendada arvestusega, et Andrei Tseplienko allika andmetel olevat ühes laskeseadmes olnud ballistiliste rakettide mahavõtmiseks loodud PAC-3 tüüpi õhutõrjeraketid ning seda versiooni kinnitab kaudselt ka videost nähtav kahe raketi väljalaskmine.
Ka võis seal piikonnas olla raketirünnaku hetkel väga arvestatavad elektroonilise sõjapidamise seadmed, mis raketi lennu lõppfaasis nii palju Iskander-M rakettide lendu mõjutasid, et nad täpselt ei tabanud. Andrei Tseplienko allika sõnul oli Patriot kompleks sinna toodud kaitsmaks Dniprod ja Zaporižžjat liugpommide eest ning ilma kompleksi tööta oleks nende linnade kaitstuse tase palju madalam, samas nad on teadlikud, et Venemaa armee jaoks on need kompleksid prioriteet number üks.
Põhja pool asuvad kõrgendikud ning pikemaajalise kaitse seisukohalt oleks nende enda kontrolli all hoidmine Ukraina armee jaoks äärmiselt oluline. Tänane päev ja nädalavahetus näitavad, et kas Ukraina armee suudab Venemaa edenemise likvideerida või mitte, aga kerge see ei ole. Ukraina poolelt on sõjaväelaste hulgas kurtmist, et Kurski oblastisse on toodud paljude erinevate brigaadide üksuseid, mistõttu olevat suuri probleeme omavahelise infovahetusega, mille tõestuseks on juhtum, kus ajakirjanik Vassil Pekhno sõnul oli Ukraina rallidroon rünnanud Ukraina tanki.
Venemaa üksused on aktiivsed ka Borki suunal, kus soise maapinna tõttu olevat Ukraina üksustel keeruline häid kaitsepositsioone rajada. Venemaa armee pidavat Kurski oblastis kasutama palju liugpomme, aga vähem suurtükke.
Palju infomüra tuli Luganski oblastist Siverski suunalt, kus Venemaa poolelt teatati Grigorivka äravõtmisest. Informatsiooni kinnituseks oli video, kus Grigorivkas oli ühe hoone rusudesse pandud Venemaa lipp. Kui see info vastanuks tõele, oleks see olnud Ukraina jaoks äärmiselt tõsine kaotus, sest asula on Siverski Donetsi jõe lõunakaldal ning neli kilomeetrit lääne pool samal joonel asuva Bilohorivkaga. Järgnesid huvitavad arengud, sest edastatud informatsiooni lükkasid ümber Venemaa z-blogijad selgitusega, et sellise valeinfo levitamine on väga kahjulik eeskätt Venemaa armee üksustele endile.
Aga Bilohorivka kaitsel olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on ka neil seal rindelõigus palju probleeme ning nendest rääkis pataljoni „Svoboda“ komandör Petro Kuzik. Tema sõnul on suurimaks probleemiks nende võimetus ohjeldada Venemaa suurtükkide tuld, sest neil lihtsalt ei ole piisavalt suurtükkidele laskemoona, mistõttu seal rindelõigus pidavat Venemaa suurtükid tegutsema täiesti karistamatult.
Lisaks olevat probleemid rindejoone kohal kõrgelt suurtükkide tuld juhtivate Venemaa operatiivtasandi droonidega ning palju pahandust põhjustavad Venemaa rallidroonid ja droonid, millelt visatakse alla lõhkekehasid. Kui sõjaväelase sõnul suudetaks parandada vastase suurtükkide elimineerimist, siis väheneksid koheselt ka kaotused Ukraina poolel.
Kõigist raskustest hoolimata Ukraina on suutnud Bilohorivkas rinnet hoida ning Kuziku sõnul olevat nende positsioonide lähedal maapind kaetud Venemaa armee sõdurite surnukehadega, keda järjest ja järjest saadetakse rünnakutele, millest on vähestel lootust eluga pääseda, sest nende lahingutes Venemaa pool ei pidanud oma haavatuid ära viima, kes roomab või omal jalal liigub, selle on lootust pääseda, ülejäänutel mitte. Kuziku sõnul oli neil lootus, et Venemaa ei saa lõpmatult nii inimesi surma saata, aga tänasel päeval Venemaa poolelt kahuriliha veel jaguvat.
Harkivi rindel on Ukrainal väike edenemine Staritsa juures, aga Venemaa poole väidetel olevat nad tagasi võtnud Vovtšanskis asuva tööstuskompleksi.
Pokrovski suunal sai eile täis aasta suurpealetungi algusest Avdiijivkale. Kuigi aasta jooksul on Venemaa sealt suunalt Otšeretine poole edenenud rohkem kui 25 kilomeetrit, siis Ukraina sõjalise analüütiku Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaa poolne edenemine saavutatud väga suurte kaotuste hinnaga ja on tema hinnangul taktikalise tasandi edu, operatiivtasandi eduks võiks lugeda näiteks Pokrovski või Tšasiv Jari äravõtmist. Ometi Venemaa armee jätkab pealetungi ning viimastel päevadel oli neil edenemine Mõkolaijvka juures, kus nad suutsid ületada Ukraina armee kaitseliiniks olnud Žuravka jõe ning sealt on Pokrovskini kaheksa kilomeetrit.
Omajagu emotsioone on Venemaa z-kanalites ka sotsiaalmeediaplatvormi Discord ärakeelamisega seoses. Võimalike ajutiste lahendusvariantidena on välja pakutud Discordi edasist kasutamist läbi VPN-i ja ka võimaliku variandina Revolt’i kasutamist. Huvitava vaatenurga tõi välja majandusanalüütik Anatoli Nesmian, kelle sõnul on Venemaa režiimi jaoks väga ohtlik perspektiiv, et nad ei suuda midagi kontrollida ehk siis kui Venemaa sõjaväelased kasutavad näiteks Starlinki ja Discordi, siis on see potentsiaalne ohuallikas juhul, kui peaks olukord riigis kriitilisemaks muutuma ja nö režiimivastastel oleks võimalik oma tegevust koordineerida nii, et keskvõimul ei oleks infole juurdepääsu.
Z-kanalis Zergulio aga avati tausta selles osas, et miks ei ole Venemaal loodud sõja ajal Discordiga sarnast tarkvaralahendust. Nimelt kui sa tahad Venemaa ükskõik missugust tarkvaratoodet teha, siis pead saama FSB-st sertifikaadi, mis aga tähendab, et FSB saab juurdepääsu absoluutselt kõigele, aga see teadmine võtab arendajatelt hoo maha, sest sellisel juhul ei olevat mitte mingisugust põhjust loota, et tarkvara oleks võimalik edukalt väljaspool Venemaad levitada. Ei ole selle teadmise valguses vaimustuses ka Venemaa enda elanikud, eriti olukorras, kus välismaised analooge on palju, mida kõiki on Venemaa keskvõimul keeruline ära keelata.
Eelmisel aastal arreteeriti Ukraina ajakirjanik Viktoria Roštšina, kui ta kogus materjali okupeeritud Ukraina territooriumil Zaporižžje oblastis nii Zaporižžja tuumajaama kui Kahhovski hüdroelektrijaama kohta. Arreteerimise hetkel oli naine 27-aastane ning eile tuli info selle kohta, et tema kui vangi transportimise ajal Taganrogist Moskvasse ta ootamatult suri. Päeva peale tuli lisainfot, mille kohaselt olevat lähiajal plaanis järjekordne vangide vahetus Venemaa ja USA vahel ning Roštšina olevat Moskvasse viidud just seetõttu.
Kui meenutada, siis täpselt sarnaselt asjaoludel suri ka ootamatult Navalõi, aga järelikult pidas Venemaa võim selle naise käes olevat informatsiooni niivõrd ohtlikuks, et lihtsam oli ta likvideerida kui välja vahetada, teisiti on seda keeruline nimetada. Selline on see tänapäeva Venemaa on, julm, vägivaldne, valedele ülesehitatud ehk siis nende traditsiooniliste väärtustega kooskõlas on ka ajakirjaniku nö likvideerimine.
Kui juba jutt traditsiooniliselt väärtustele läks, siis allpool olevast Telegrami postitusest näeb dokumenti, mis saadeti suvel Venemaa regioonidesse selle kohta (sotsiaalmeediasse jõudis alles hiljuti), et teatud artistidel tuleb nende lavategevus sisuliselt võimatuks teha ning seda põhjendatakse taas ei millegi muu kui traditsiooniliste väärtustega. Täpselt samamoodi käisid asjad ka NSVL-is, tõsi, siis olid põhjendused teised.
Ülevaadete tegemine. Minul kulub iga päev tunde ja tunde kümnete erinevate infoallikate läbitöötamiseks, et saada lisainfot. Näiteks eile kulus sellele 10 tundi + täna varahommik lisaks, see on tänase ülevaate baasi loomine. Tõeliselt sügavuti minek on ajamahukas ettevõtmine ja minu ülevaated sünnivad just nii.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
PS Täiendus kell 15.52
Ajakirjanik Viktoria Roštšina surma ümber on järjest rohkem segadust, sest heategevusega tegeleva Ljudmila Guseinova sõnul oli Roštšina elutee otsa saanud juba 19. septembril ehk siis pole välistatud variant, et ajakirjaniku surmast ei tahetud Venemaa vanglaametnike poolt varem teada anda, aga tema lülitamine vangide vahetuse nimekirja ei võimaldanud seda kauem varjata.
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.