Ukraina rünnaku tagajärjed Volgogradi oblastis asuvale Marinovka sõjaväelennuväljale
Venemaa armeel on palju sõjalennukeid ja omajagu sõjaväelennuväljasid Venemaa territooriumil, samas Ukraina ei tohi nende ründamiseks kasutada ATACMS rakette ning paljud Venemaa sõjaväelennuväljad on nende USA rakettide lennuulatusest väljas.
Antud olukorras ei ole Ukraina armeel olnud muud varianti, kui rünnata sõjaväelennuväljasid droonidega. Sellisel lähenemisel on nii omad plussid kui miinused. Peamine miinus on droonide aeglane lennukiirus, mistõttu on Venemaa armee jõudnud siiani enne droonide kohalejõudmist oma lennukid ära viia ning rakettidega võrreldes on droone lihtsam õhukaitsel maha võtta.
Aga on ka omajagu plusse. Droonid lendavad kaugemale. Droonid on palju odavamad, neid saab Ukrainas ehitada ning nende kasutamiseks ei pea Ukraina armee luba küsima. Kusjuures osade rünnakute puhul ei olegi kõige tähtsam mingit sihtmärki tabada, näiteks rünnakutes Moskvale on peamine eesmärk hoida seal piirkonnas üleval pinget, et Venemaa õhukaitsekomplekside kroonilise defitsiidi tingimustes ei hakataks neid seal ära viima ja selle eesmärgi nimel võib rahumeeli näiteks kümme drooni ohverdada.
Ka võib vaadata droonirünnakut Murmanskis asuvale sõjaväelennuväljale, kus asusid Venemaa strateegilised pommitajad Tu-95, sellise pilguga, et kui suudad nii sundida piiratud lennuressursiga lennukid tühilende tegema, on mäng nö küünlaid väärt, lisaks veel psühholoogiline moment, sest üle rahvarohkete piirkondade lennates teevad inimesed kindlasti videosid, mida postitavad sotsiaalmeediasse ning see loob ja süvendab hirmufooni ka rindelt kaugemal.
Nagu ikka, teatas kohaliku võimu esindaja, kuidas kõik droonid lasti nende kuulsusrikka õhukaitse poolt alla ja alla lastud drooni tükid olevat põhjustanud lennuvälja territooriumil kulupõlengu. Samal ajal jagasid kohalikud sotsiaalmeedias videosid, millest oli näha, et kohe kindlasti droonid tabasid sihtmärke ja et droonid jätkasid ründamist mitme lainena.
Lennuväljal sai pihta laskemoonaladu, kus väidetavalt oli ka liugpomme kokku monteeritud ehk siis vanadele lennukipommidele lisatakse komplekt, mis muudab selle liugpommiks. Plahvatused olid nii tugevad, et kilomeetrite ulatuses purunesid majadel aknaklaasid. Kohalik võim oli sunnitud tunnistama, et alla lasti siiski ainult osa droonidest. Lühikese aja jooksul oli see neljas edukas sõjavelennuvälja ründamine, aga ka sellises olukorras proovisid Venemaa propagandistid päästa, mida veel päästa annab ning nö lennundusspetsialist Fighterbomber seletas oma z-kanalis, et kõik lennukid õnnestus enne droonirünnakut ära viia, aga kui USA annaks loa kasutada rakette, siis võiks asjad palju kurvemini lõppeda.
Z-propagandisti õnnetuseks aga on olemas satelliidifotod ning need ilmusid meediasse eile õhtul ning eksperdid lugesid piltidelt välja, et angaarid siiski ei olnud tühjad ja et mitu lennukit said pihta. Kõige valusam löök tuli Fighterbomber’ile siiski omade poolt, nimelt avaldas üks inimene sotsiaalmeedias terve seeria fotosid sündmuspaigalt, mis olid vägagi informatiivsed. Fotodelt on näha, et lennukid olid rünnakute ajal angaarides ning paar angaari purunes täielikult, samas kui mitmed said lisaks kahjustusi. Aga ka see polnud veel kõik, fotod näitasid, et ka väliselt tervete angaaride pinnad olid väikeseid auke täis ning fotodel oli ka selle põhjus – metallist kuulid.
Ehk siis Ukraina korraldas rünnaku mitmes laines, kasutades erineva lõhkeainega varustatud droone erinevatel eesmärkidel, kusjuures lennukite kahjustamiseks plahvatasid osad droonid õhus, et metallkuulid lendaksid laiali võimalikult laial maa-alal. Hävingu ulatust arvestades on selge, et kohale jõudis omajagu droone ning Venemaa õhukaitse ei saanud järjekordselt hakkama.
Kui sõjaväe lennuväljad on üks olulistest sihtmärkidest, siis sama käib ka Venemaa sõjaväe logistika häirimise kohta. Tehnika vajab kütust ning Ukraina üritab seetõttu rünnata nii kütusemahuteid kui ka segada kütuse transporti. Kuuendat päeva põleb suur kütusehoidla Proletarskis, kus rohkem kui 70 mahutis hoiustati nii diiselkütust, bensiini kui petrooleumi. Kuigi suurt tulekahju oli sisuliselt võimatu kustutada, saadeti üliohtlikule missioonile järjest uusi ja uusi tuletõrjujaid, kes pidid üritama põlevate mahutite kõrval jahutada seni veel terveid mahuteid, aga paraku lõppes see järjest uute ja uute mahutite plahvatusega ning z-kanal Kremljovskaja tabakerka andmetel on seal kustutustööde käigus surma saanud 47 päästjat ja teadmata kadunud veel 31 päästjat.
Kui see peaks tõsi olema (minul on natuke keeruline nii suurt hukkunute arvu uskuda), siis võib öelda, et enamuse päästjate surm on Venemaa ametivõimude hingel, sest sellisel kujul kustutamist on pidanud mõttetuks ka paljud z-blogijad, nende sõnul on ainuke tee ära oodata, kuni kõik kütus ise ära põleb ja alles siis saaks Venemaa propaganda võidukalt teatada, et põleng on kustutatud. Samas ametnikud ei saa näidata, et nad on võimetud midagi muutma, mistõttu saadetakse järjest uusi päästjaid surma.
Kütusehoidlate ründamine Ukraina droonide poolt on Telegram-kanali BRIEF andmetel loonud olukorra, kus Rostovi oblastis kütusehoidlaid omavad inimesed üritavad neid maha müüa suure allahindlusega, aga ostjaid ei ole, sest lisaks Ukraina droonide ohule ei pidavat enam ka Venemaa kindlustusfirmad tahtma neid kütusehoidlaid kindlustada, sest on ju selge, et Ukraina droonirünnakute arv saab perspektiivis ainult kasvada.
Üks praam sai varasuvises rünnakus tõsisemalt kahjustada, aga teisele praamile, nimega Condo Trader, suutsid ukrainlased tekitada tekile ainult küllaltki väikese augu, mida oli lihtne parandada.
Eilse päeva jooksul aga märkasid Venemaa z-blogijad, et NATO luurelennuvahendite aktiivsus on Musta mere piirkonnas väga kõrge ning varasematele kurbadele kogemustele tuginedes arvati, et varsti on oodata rünnakut. Rünnak tuligi ning seekord eriti efektne – raudteepraami tabati hetkel, kui sellel oli 30 tsisterni kütust, plahvatusele järgnes võimas tulekahju, peale mida Venemaa z-kanalite andmetel praam uppus.
Enamus meremeestest päästeti ning uppumiskohas lokaliseeriti spetsiaalvahenditega kütuse levik veepinnal, nii et selles osas pidavat olukord kontrolli all olema. Eks nüüd lähim aeg näitab, kuidas Venemaa Krimmi kütust vedama hakkab.
Selle rünnaku kontekstis on palju küsimusi z-kanalites Venemaa õhukaitse võimekuse osas, sest vähemalt teoorias peaks olema piirkond kaetud ešeloniseeritud õhukaitsega ning kui raudteepraami rünnaku kontekstis räägitakse tiibraketist „Neptun“, siis see sihtmärk võiks olla Venemaa õhutõrjekompleksidele jõukohane, aga ei olnud. Venemaa sõjaväelaste sõnul on neil tegelikult järjest suurenevad probleemid õhutõrjekompleksidega, sest Ukraina hävitavat neid kiiremini, kui nad suudavad asemele toota ning ka seetõttu olevat Ukraina raketi- ja droonirünnakud järjest edukamad, muidugi tuleb arvestada ka seda, et Ukraina kasutab ka järjest rohkem droone rünnakute läbiviimisel.
Venemaa jalaväelastel jõe ületamisega probleeme ei tekiks, küll aga ei saaks nad kaasa võtta rasketehnikat. Venemaa armee ei ole seal piirkonnas elektroonilise sõjapidamise vahendeid tööle saanud, samuti kurdavad nad omavahelise sidepidamise katastroofilise olukorra üle, küll aga aitavat neid hetkel ülekaal nö suures õhus ehk siis sõjalennukid, mis ründavad Ukraina armee positsioone.
Viimaste andmete kohaselt on ukrainlased edasi liikunud Korenovost ida pool põhja poole ning kui sealt õnnestuks neil omakorda edasi liikuda lääne poole, siis muutuks Venemaa armeel selle asula kaitsmine äärmiselt problemaatiliseks. Kurski operatsiooniga seoses on palju arutelusid teemal, et kui kaugele soovib Ukraina liikuda, sest mida suurema ala enda kontrolli alla võtad, seda rohkem on sinna vaja jõude koos varustusega, et seda oma kontrolli all hoida.
Mida pikemad varustusteed, seda rohkem on vastase diversioonigruppidel võimalik neid rünnata. Samas pole ka saladus, et ressurss on Ukraina armeel piiratud ning tuleb teha pidevalt valikuid, kus seda kasutada ning kui olukord muutuks teistel rinnetel kriitiliseks, siis tuleks võib-olla ka Kurski suunalt jõude ära viia.
Hetkel aga on initsiatiiv Kurski rindel Ukraina armee käes ja Rõlski linna kohaliku võimu esindaja soovitas inimestel linnast lahkuda, sest lähimal ajal võivat olukord seal halveneda.
Luganski rinde osas on Ukraina poolel juba mitu päeva liikunud info, et 3. brigaad olevat teinud edusamme ning eile avaldati see info ka meedias ehk siis Ukraina üksus on võtnud maad tagasi Makiijivkast põhja pool, Novovodjane suunal. Tegemist oli eduka vasturünnakuga, mingit suuremat edasiliikumist ei ole tänaste teadmiste kohaselt seal lõigus oodata, aga Ukraina üksus sai vasturünnaku käigus enda kontrolli alla kaitse edasise korraldamise seisukohalt olulise ala.
Venemaa armee edenemine lõuna poole Kalinove suunal seab Ukraina poolelt suurde ohtu ka Karlivka juures kaitse hoidmise ja seal lõuna poole on päris lai lage ala, mida Ukraina armeel on keeruline hoida, kui Venemaa armee hakkab seda ründama ka põhja poolt.
Venemaa armeel on elavjõust nii suur puudus, et Telegram-kanali BRIEF andmetel külastasid Sverdlovski oblasti kinnipidamisasutusi Moskva linnavõimu esindajad, kes pakkusid kinnipeetavatele sõtta minekuks lepingu sõlmimisel rahalist toetust, mida antakse ka Moskvas lepingu sõlminud inimestele – linna poolt ühekordset toetust 1,9 miljonit rubla, millele lisandub keskvõimu poolt 400000 rubla, lisaks muud soodustused, ka näiteks kinnipeetavate lastele ülikoolidesse sissesaamiseks. Kanali info kohaselt olevat kinnipeetutele lubatud, et nad hakkaksid sõdima kolmes Venemaa oblastis moodustatud üksustes, mis piirnevad Ukrainaga. Sellise pakkumise põhjal paistab, et asjad on elavjõuga päris hapud, samas suuremat mobilisatsioonilainet ei julge Putin veel välja kuulutada.
Ukrainat külastab India peaminister ja sellega seoses ka infokild, et juulikuus oli India suurim Venemaa nafta importija – 2,07 miljonit barrelit päevas (Hiina 1,76 miljonit barrelit), mis moodustab 44% India juulikuisest naftaimpordist, kuuga suurenes import 4,2% ja aastases arvestuses 12%. Venemaa ettevõtetel on jätkuvalt suuri probleeme müüdud nafta eest raha saamisega, aga The Moscow Times andmetel pidavat enamus rahast läbi keeruliste skeemide siiski Venemaa naftatootjateni jõudma, tõsi, see teenus olevat kulukas ehk siis teenustasudeks kuluvat 8-10% summast.
Kurioosne lugu juhtus Venemaa korvpallis. Olles ära lõigatud suurest osast rahvusvahelisest spordist, üritatakse Venemaal korraldada nö rahvusvahelisi võistlusi ja nii ka korvpallis, kus reklaami kohaselt pidid Permis toimuval Sõpruse karika turniiril osalema lisaks kohalikule võistkonnale ka Venemaa, Venetsueela ja Kolumbia võistkonnad. Peale kohaliku võistkonna suurt võitu 155:53 Kolumbia üle oli Venemaa meedia rõõmujoovastuses.
Paraku jõudis info kuidagi ka Kolumbiasse ja sealsest korvpalliföderatsioonist teatati, et nad ei ole kutset turniiril osalemiseks saanud ja seetõttu ei saanud Kolumbia võistkond turniiril osaleda ning lubati astuda õiguslikke samme seoses Kolumbia riigi sümboolika kasutamisega turniiril. Selgus, et Venemaal pandi Kolumbia nime all mängima asjaarmastajad. Vene värk, mis sa muud oskad selle kohta öelda.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.