Eelmisel nädalal põhjustas omajagu kõneainet Ukraina droonide rünnak kolme Venemaa sõjaväelennuvälja vastu. Kuigi lennuvälja piirkondadest tehtud videotest saab järeldada, et osa plahvatusi toimus lennuväljade territooriumil, siis rünnakute edukust on keeruline hinnata, sest Venemaa poolelt on nende rünnakute osas täielik vaikus, ka kõigis z-kanalites ja siis jääb järgi Ukraina poole info, mille osas on ka keeruline hinnata, kuivõrd need andmed tõele vastavad.
Aga Ukraina poolelt on droonide kohta infot, mis natuke loovad laiemat tausta. Sellised droonid ei suuda kanda väga suurt kogust laskemoona, aga eesmärk oleks kahjustada võimalikult paljusid lennukeid. Seega tuleb drooni panna plahvatama lennuvälja kohal õhus ning kasutada šrapnelle ehk siis metallist kuule, mis lendavad laiali ning tabavad suurema tõenäosusega lennukeid. Ehk siis peale sellist rünnakut võib lennukikere olla täis väikeseid auke, aga satelliidipiltidelt neid näha ei ole.
Ja siin on ka selge seaduspära – mida lähemal lennukile plahvatus toimub, seda suurema tõenäosusega saab lennuk tõsisemaid vigastusi ning samas on ka selge, et Venemaa jaoks on ülimalt oluline meediapildis minimaliseerida rünnatuke efektiivsust ning seetõttu on mõistlik võimalikult kiirelt vrakid eemaldada ning vajadusel tuua isegi nende asemele sama tüüpi lennukid, et satelliidipiltidel paistaks võimalikult sarnane päev varem olnule ehk et satelliidipiltidelt ei oleks võimalik teha järeldusi rünnakute edukuse kohta. Morozovskis käis rünnakujärgsel hommikul tõsine askeldamine ning lennuvälja läheduses oli piiratud tsiviilsõidukite liikumine, seega saame ainult kaudselt hinnata olukorda ja öelda, et päris niisama sellist aktsiooni ette ei võeta, samas puudub igasugune kinnitus sellest, et seal oleks kuus lennukit hävitatud ja kaheksa saanud kahjustusi, nagu väitis Ukraina luure.
Sama käib ka Engelsi ja Jeiski sõjalennuväljade kohta, olemasoleva videomaterjali põhjal saab väita, et mõlema lennuvälja kohal plahvatused toimusid, aga äärmiselt keeruline on hinnata info paikapidavust selles osas, justkui oleks näiteks Engelsi lennuväljal kahjustusi saanud lausa viis strateegilist pommitajat.
Venemaa meediakanal ASTRA teatel hakkasid sõjaväelased koos FSB ja OMON-i esindajatega uurima Morozovski lennuväljale kukkunud Ukraina drooni, mis plahvatas ning haavata said kuus ja surma üks inimene. Nii et Venemaa poolelt ühe inimese hukkumist ikka tunnistatakse.
Ukraina ründedroonid lendavad järjest kaugemale Venemaa territooriumile ning sellega seoses on ka Venemaa z-kanalites olnud omajagu arutelusid, et kuidas see on võimalikuks osutunud. Defence Express kirjutas teemat lahti. Tiibrakettidel on nagiveerimiseks kasutusel dubleeritud süsteemid ehk kui näiteks GPS-i pole võimalik kasutada, siis hakkab tiibrakett jälgima maapinda enda all ja võrdlema seda tiibraketis olevate andmetega – kui foto klapib tiibraketis oleva fotoga, siis on asukoht teada.
Nimetatakse seda tehnoloogiat DSMAC (Digital Scene Matching Area Correlator). Kasutati seda juba aastakümneid tagasi, aga vahepealsel ajal on it-valdkonnas toimunud väga kiire areng ning puudutab see nii parema kvaliteediga luurefotosid kui ka hüppeliselt kasvanud võimekust andmetöötluse kiiruses ning paremaid algoritme, mis võimaldavad tiibrakettidel kiiremini ja täpsemalt tuvastada maapinda enda all, seega ka määrata paremini oma positsiooni.
Defence Expressi andmetel kasutavadki Ukraina droonid edasiarendatud DSMAC-i ning seetõttu ei omavat GPS-i signaali häirimine mingit efekti. Kuna droon lendab võrreldes tiibraketiga oluliselt aeglasemalt, on tal veelgi vähem probleeme saadud andmete töötlemisega ning seetõttu suutvat need droonid tänu sellele süsteemile lennata täpselt etteantud trajektooril ning mis pole ka vähetähtis, lennata võimalikult madalal, vältides nii radareid.
Kuna droonid lendavad nii aeglaselt, siis ma ei välistaks, et suurem arvutusvõimsus võimaldab vähendada DSMAC-süsteemi suurimat nõrkust – efektiivseks tööks oli varasemalt vaja valgust ehk siis pimedal süsteemi efektiivsus langes oluliselt ning see puudutab Venemaa tiibraketti H-101, mis pidavat kasutama ka sedasama süsteemi. Kuna aga droon lendab aeglaselt ja vastavad algoritmid suudavad töödelda tänu suurenenud arvutusvõimsusele ka öövaatluse seadmetelt saadud infot ja võrrelda süsteemis oleva infoga pinnareljeefi kohta, siis peaks see vähemalt teoorias aitama Ukraina droonidel hakkama saada ka valguse vaesel ajal ilma igasuguse välise sidepidamiseta.
Olukord rinnetel. Nädalavahetusel toimusid ägedad lahingud Tšasiv Jari suunal. Tšasiv Jar on seal piirkonnas kõige kõrgem koht, kui Venemaa saaks linna enda kontrolli alla, oleks neil palju lihtsam lääne pool olevaid territooriume suurtükkidest tulistada. Venemaa sõjaväelane Svjatoslav Golikov, kes kirjutab nime all „Filolog v zasade“, arutles oma z-kanalis juba mitu nädalat tagasi teemal, et Venemaal saab olema äärmiselt keeruline liikuda Tšasiv Jarist mööda tiibadelt, sest nii Bohdanivka kui Ivanivske asuvad orus ning perspektiivikama variandina nägi ta massiivset lauprünnakut otse linnale mööda teed, mistõttu kannaksid Venemaa väed küll väga suuri kaotusi, kuid kui neil õnnestuks sillapea luua kõrgendikul asuval Tšasiv Jari idaosas asuvas „Kanali“ mikrorajoonis, oleks see nende jaoks võimalikke arenguid silmas pidades väga oluline saavutus.
Venemaa ründaski seal suurte jõududega, enne rünnakut oli massiivne suurtükituli, Venemaa kasutas nii liugpomme kui ründelennukeid. Ukraina hävitas 18 ühikut soomustehnikat, aga ometi jõudsid paar Venemaa soomusmasinat mikrorajooni piirini. Tänasel päeval on keeruline öelda, et kuivõrd neil on õnnestunud seal sillapead hoida, aga kui Ukraina armee ei suuda Venemaa üksusi sealt välja lüüa lähimal ajal, siis edaspidi võivad tekkida sellest suured probleemid.
Luganski oblastis jätkasid Venemaa üksused rünnakuid Terni suunal ning sealt on mitu huvitavat videot. Ühel videol sõidab Venemaa tank Ukraina positsioonide poole, kuni miin ta edenemise peatab. Eriliseks teeb olukorra järgnev – tanki pealt hüppavad maha Venemaa armee sõdurid ning neid oli seal tanki pealt tervelt 24 inimest! Kui ei oleks videot, siis ei usukski, aga tõepoolest sõitis tanki pealt 24 meest. See näitab, et Venemaa armees on suur puudus soomustranspordivahenditest ning sellist kaotuste jätkudes saab asi selles osas ainult halvemaks minna.
Teine juhtum oli veel huvitavam. Nimelt sõitis Venemaa tank T-72B3 otsa teisele soomusmasinale ning tanki meeskond põgenes. Kuna välisel vaatlusel ei tundunud tankil midagi viga olema ning et tegemist on Venemaa armee küllaltki uue tankiga, siis otsustasid Azovi sõdurid ette võtta hulljulge operatsiooni ning tanki trofeena ära tuua enne, kui Venemaa droonid ta sodiks lasevad. Olukorra muutis veelgi keerukamaks asjaolu, et igaks juhuks võtsid sõdurid kaasa akud ehk nad pidid 1,5 kilomeetrit raskeid tankiakusid kaasa vedama. Ometi operatsioon õnnestus ning nüüd on Ukraina armeel üks töökorras tank juures.
Avdiijivkast lääne poole üritasid Venemaa üksused järjekindlalt soomuskolonnidega edasi liikuda, ent lõppesid need üritused hävinguga ning Venemaa sotsiaalmeedia on täis videosid sellest, kuidas kümnete ühikute kaupa hävitatakse Venemaa soomustehnikat ning nii küsivad mitmedki Venemaa z-blogijad, et mille poolest me paremad oleme kui ukrainlased – kui eelmisel suvel naersime Ukraina ebaõnnestunud pealetungikatsete üle lõunarindel, siis nüüd oleme ise täpselt samasugused! Tõsi ta on, et sõja praeguses faasis on soomustehnikaga üle lageda välja vastase ründamine mõlema poole jaoks suurte kaotustega lõppev ettevõtmine.
Hersoni rindel tapsid Venemaa sõjaväelased Krinki juures kolm vangivõetud Ukraina armee sõdurit ning videot sellest levitati Venemaa sotsiaalmeediakanalites. Samas oli ka omajagu neid z-kanaleid, kes sellise käitumise hukka mõistsid, sest nende sõnul kinnitavat sellised videod just seda kuvandit Venemaa sõjaväelastest, mis oleks läänele sobiv. Aga muidu on olukord Krinkis endine ning endiselt kurdavad Venemaa sõjaväelased, et Ukrainal olevat suur ülekaal droonide osas.
Sealt piirkonnast on ka video, kuidas Ukraina hävitab elektroonilise sõjapidamise kompleksi Pole-21. Tegemist siis kompleksiga, mille tööks on GPS-i signaali häirimine ning tööraadius pidavat olema 15 miili. Ukraina luuredroonid jälgisid olukorda ning HIMARS-ilt lastud rakett ründas hetkel, kui masin läks kütust tankima. Hersoni rindel olevad Venemaa sõjaväelased kurdavad Põhja-Korea ja Iraani mürskude viletsa kvaliteedi üle ning tunduvalt viletsama kvaliteediga olevat ka uued Venemaal tehtud mürsud. Hersoni rindel ründas Ukraina edukalt ka Venemaa armee jaoks olulist rasketehnika remondibaasi.
Palju on olnud arutelusid teemal, et kui palju ikka Venemaal suudetakse praegu lepinguid sõlmida sõdima minemiseks ning kuivõrd tõenäoline on uus mobilisatsioonilaine. Otseselt on keeruline värbamise edukust hinnata, aga ega neil vist asjad siiski soovitud kujul ei edene. Nimelt on regioonidele antud kvoodid, kui palju tuleb sealt sõdureid rindele saata ning viimases hädas tõstetakse järjest ühekordset makset lepingu sõlmimisel, mida vene keeles nimetatakse „podjomnõje“. Venemaal peetakse lausa edetabelit selles osas, et mis regioonis on see makse kõige suurem.
Kuni viimase ajani juhtis edetabelit Peterburi, kus ühekordse makse suurus on 905000 rubla, aga nüüd läks esikohale Krasnodari krai, kus kuberner Venjamin Kondratjevi initsiatiivil makstakse ühekordse maksena miljon rubla, mis on Venemaa oludes väga suur raha, rohkem kui 10000 dollarit. Ju siis ikka soovijaid napib, kui ollakse sunnitud sellist raha maksma (alustati omaja ajal keskmiselt 200000 rubla pakkumisega). Praegu Venemaa üritab inimesi sõtta saada präänikuga, näis, kas mobilisatsioonini ka millalgi jõutakse.
Venemaa okupatsioonivägede kontrolli all olevat Energodari tuumaelektrijaama rünnati kolme drooniga ning Ukraina andmetel olevat tegemist Venemaa poolse provokatsiooniga, sest neil puuduvat igasugune motivatsioon sellist rünnakut läbi viia, küll aga on Venemaa hakanud viimastel nädalatel taas aktiivsemalt kasutama tuumaähvardusi ning droonirünnakud Energodaris sobivad mustrisse, sest nii saab maailma hirmutada võimaliku tuumakatastroofiga, mille põhjustavat mitte nemad, vaid hoopis ukrainlased (keda nad rünnakute läbiviimises loomulikult süüdistavad).
Kasahstani piiri lähedal asuvas Orskis on keskkonnakatastroof, sest vesi murdis tammidest läbi ja ujutas ümberkaudsed asulad üle. On tähelepanuväärne, et üleujutusega seoses katkestas oma töö ka seal asuv nafta rafineerimise tehas ja pole teada, millal see jälle tööle saab hakata. Kusjuures on märkimisväärne, et meediast võib leida video, kus kohalikud olid rõõmsalt elevil sellel hetkel, kui vesi tammist läbi murdis. Nalja nabani! Võimalik ainult Venemaal.
