Mõned aastad tagasi tegin enne mälumängusaate salvestust mängijatele nö soojendusmängu, milles sisaldus ka küsimus, et missuguste toodete kaubamärgid on „Leclerc“, „Merkava“ ja „Leopard“. Oli neli vastusevarianti ja Madis Millingul valgus üle näo suur soe naeratus. See oli raske küsimus vastajate jaoks (ma viimasel hetkel jätsin välja Challengeri), aga Madis sai tuntud militaristina särada ja öelda, et need on loomulikult tankid! Saate salvestusel aga Madis Millingul naeratus kadus järjest rohkem pilve taha peitu ning peale salvestuse lõppu ta ühmas, et oleks võinud rohkem militaarküsimusi olla. Aga siis olid tankide nimed tõesti pigem militaarhuviliste pärusmaa, aga nüüd teavad Euroopas väga paljud inimesed, et “Leopardid“ on Saksamaa tankid, milliseid antakse ka Ukrainale.

Otsus tankide andmiseks on tehtud ja räägitakse ka arvudest (kuni 100 tanki), aga nagu selgub, siis ei ole ka selles osas kõik nii lihtne midagi. Kõigepealt tuleb teadvustada, et Leopard 2 tanke on pikema aja jooksul modifitseeritud ning Leopard 2-st on jõutud Leopard 2 A7-ni ning need kaks tanki erinevad üksteisest kohe ikka omajagu. Kui Saksamaa annab Leopard 2A6 tanke, siis on tegemist moodsate tankidega, aga hispaanlaste antavad Leopard 2 A4 on just eeskätt tehnoloogilises mõttes oluliselt vähemvõimekad. Ka neid vanemaid variante pidi vist olema võimalik tehnoloogiliselt nö „upgreidida“, aga see on kallis ja võtab palju aega.

Teine teema on nende tankide tehniline seisukord – kui osad riigid on võimelised saatma need tankid nädalate jooksul, siis teiste riikide puhul võib tankide lahinguvalmidusse seadmine võtta kuid. Just seda kõike arvesse võttes räägitakse tankide puhul teatud arvust, et ühte tüüpi tankidest saaks ühe väeosa. Kui on küsitud, et miks USA annab just 31 tanki Abrams M1A2, siis vastus on see, et Ukraina tankibrigaad koosneb 93 tankist , mis jagunes kolmeks pataljoniks, milles igaühes on 31 tanki, seega USA annab pataljoni jao tanke. Huvitav on veel siinjuures märkida, et Abrams M1A2-l on salastatud koostisega uraani sisaldavad plaadid, mis parandavad oluliselt tanki soomusvõimekust, aga Ukrainasse saadetavatel tankidel asendatakse need teiste plaatidega.

Venemaa meedias loomulikult järgnes Saksamaa otsusele pahameeletorm ja alguses olid ka jutud, et need tankid on Venemaa relvadele kerge saak ja üldse olevat nendega Ukrainas sisuliselt võimatu midagi korda saata. Selle jutu peale ütles üks erukindral Skabeejeva saates „60 minutit“, et pole paremat kohta lääne suurtele tankidele lahingute pidamiseks kui Lõuna-Ukraina stepid – tahad, pöörad paremale, tahad, sõidad otse, tahad, pöörad vasakule. Lisaks on tankidega kaasas spetsiaalsed masinad, mille ülesanne ongi vajadusel tagada tankide läbipääsemine kraavidest ja väiksematest veekogudest. Ajakirjanik Juri Butuzov tõi Ukrainale antavate tankidega seoses veel välja ühe olulise nüansi – nende tankide suurtükid on 120 mm ja seda laskemoona pidi kohe väga palju ladudes olema.

Ei saa märkimata jätta ka seda, et lisaks lääne päritolu tankidele otsitakse Ukraina jaoks üle maailma kokku vanu nõukogudeaegseid tanke ja selgus, et Maroko puhul räägitakse kokku lausa 173-st tankist, millest 70 olla juba Ukrainas lahingutes. Mudelitest on räägitud T-72B-st, aga seal võib veel erinevaid modifikatsioone olla. Arvatavasti on seal diilid, et USA annab asemele oma vanemaid Abrams tanke, mis neil muidu suurtes kogustes niisama tolmu koguvad. Tankijutu lõpetuseks ka tanki meeskonna võimalusest tabamuse korral ellu jääda – kui nõukogude päritolu tankidel on laskemoon ringikujuliselt ümber torni, siis lääne tankidel on laskemoon meeskonna selja taga. Kui nõukogude päritolu tank saab tabamuse ja laskemoon plahvatab, lendab torn isegi kuni 100 meetri kaugusele ning tankimeeskonnast ei jää sisuliselt mitte midagi järgi, aga lääne tankil sarnases olukorras on plahvatusjõud suunatud tankist tahapoole ja võimalus meeskonna ellujäämiseks on oluliselt suurem.

Lahingutegevus. Venemaa võttis paar päeva tagasi uuesti tõsisemalt ette Vugledari ründamise, kaasatas selleks nii merejalaväelasi kui õhudessantväelasi. Lisaks ründekopterid, tankid, lennukid. Jõuti isegi asulast lõunas asuva suvilarajoonini, aga et rünnak kahelt suunalt tuli üle avatud maastiku, siis kandsid Venemaa üksused suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas ning eile nende pealetungi ind oluliselt vähenes. Arvatavasti võtavad nad veel seal suunas ette veel paar tõsisemat katset, sest Vugledarist on Mariupolini kõige lühem distants ning pikema laskeulatusega rakettidega saaks sealt väga magusaid objekte sihikule võtta, lisaks ulatub seal laskma logistika objekte.

Bahmuti ümbruses üritavad Venemaa üksused jätkuvalt edasi liikuda linnast lõunas, Klišeejevast lõuna poolt, aga viimasel päeval oli nende edenemine väike, aga siiski edenemine. Bahmutis endas on Ukraina kaitse pidanud, kuigi ukrainlaste sõnul algavad Venemaa üksuste vahetpidamatud rünnakud kell kuus hommikul ja lõppevad kell seitse õhtul.

Luganski oblastis on Ukraina suutnud natuke võtta maad tagasi Bilogorivka juures ning Venemaa z-blogijate andmetel surus Ukraina jätkuvalt Kreminna suunas. Svatovega seoses on Venemaal skandaal, sest muidu äärmiselt Putini-meelne z-blogija Anastassija Kaševarova kirjutas Venemaa armee suurtest kaotustest Novoselivke juures, kus ukrainlaste täpse suurtükitule all kaotasid tšmobikud oma ohvitserid ja kadus ka mõistus, kuidas edasi võidelda, aga tagasi ei lubatud ka neil pöörduda ja nii pidid nad siis ainult automaatidega relvastatult rünnakule minema ja loomulikult kandsid suuri kaotusi. Teised z-blogijad aga süüdistavad Kaševarovat aga vaat et riigireetmises, sest vaenlane ei peaks nende arvates teada saama Venemaa armee probleemidest. Tundub, et Kaševarova keetis paraja pudru kokku.

Eile korraldati ka järjekordne raketirünnak Ukrainale. Rünnakule eelnes öine rünnak Iraani droonidega, mis Ukraina presidendi administratsiooni juhi Andrei Jermaki sõnul viidi läbi selleks, et Venemaa saaks teada Ukraina õhukaitse paiknemise ning sellega raketirünnakus arvestada. Ukraina poole väitel lasid nad alla kõik 24 drooni, aga Dniprost laekus infot, et seal piirkonnas oli üks droon siiski sihile jõudnud.

Droonirünnakule järgnenud raketirünnakus lasti Ukraina andmetel välja kokku 55 raketti, millest Ukraina lasi alla 47. Kõik Kiievi suunal lastud 20 raketti lasti alla, aga allalastud raketi tükkidest hukkus üks inimene. Kokku sai raketirünnakutes surma 11, lisaks palju haavatuid. Kõige rohkem lasti tiibrakette – 40 raketti H101/H555 ja 9 raketti Kalibr. Lennukitelt lasti 4 juhitavat raketti H-59, mis on mõeldud õhukaitseseadmete hävitamiseks ja nendest lasksid ukrainlased alla väidetavalt kolm. Lisaks väidavad ukrainlased, et Venemaa laskis välja ka kaks ballistilist raketti H-47 Kinzal, aga minuni ei ole jõudnud infot, kas nad tabasid sihtmärke või mitte. Venemaa z-kanalites aga ei oldud rünnakute tulemuslikkusega rahul ning nendeni hakkab jõudma arusaamine, et Kiievi õhuruum on väga hästi kaitstud olukorras, kus Venemaal on järjest raskem teha massiivseid raketirünnakuid. Allpool on graafik, kus on protsentuaalselt välja toodud, kui palju on väidetavalt Venemaal rakette järgi. Kas see kõik ka tõene on, ei tea, aga selline info on olemas.

Šveits muudab seadusandlust, mis võimaldab nüüd kolmandatel riikidel nende toodetud laskemoona või nende toodetud komponente sisaldavaid relvi Ukrainale edasi anda. Nüüd on roheline tuli Gepardite laskemoona jaoks, mis seisis Saksamaal ladudes. Ka on see roheline tuli Itaalias toodetud Aspide õhutõrjekomplekside Ukrainasse viimiseks (laskeulatuselt sarnane Venemaa BUK kompleksiga).

Venemaa fregatt „Admiral Gorškov“ sõitis suure PR-kära saatel Bermuda saarteni ja tegi seal väidetavalt analooge mitteomava raketi „Tsirkoon“ õppelaskmise, millega väidetavalt tabati 900 kilomeetri kaugusel asuvat objekti. Hiljem selgus, et nii lennukas raketi lend siiski ei olnud, reaalses elus stimuleeriti seda olukorda arvutis ehk sisuliselt oli tegemist arvutimängu mängimise laadse tegevusega. Ainuke küsimus on, et miks peab arvutimängude mängimiseks nii kaugele merele sõitma, seda saaks ka kodusadamas teha.

Donbassi toodi PR-eesmärkidel kohale mõned olemasolevad Armata tankid, aga seal selgus, et sõjaväelased keelduvad nendega lahingusse minemast – mootor ei pidavat hästi käivituma ja juhtimissüsteem ei pidavat töötama. Huvitav, et sõjaväelaste jaoks ei olegi argumendiks tankis asuv analooge mitteomav WC.

Prigožini tähesära hakkab kustuma ja selles osas andis hoogu juurde USA, kes tunnistas wagnerlaste paramilitaarse organisatsiooni „rahvusvaheliseks kuritegelikuks organisatsiooniks“ ehk siis samal pulgal olevaks näiteks Cosa Nostra ja Mehhiko narkokartellidega. Ei ole vist vaja pikemalt üle kirjutada, mida selline otsus Prigožini jaoks pikemas perspektiivis kaasa toob, eriti selles valguses, et suure osa rahast teenib ta piiri taga, eeskätt Aafrikas.

Noppeid ka Venemaalt. Venemaa meedias anti teada, et aastal 2026 üllatab Venemaa maailma uue 44-kohalise reisilennukiga „Ladoga“. Pildiliselt oli juurde lisatud ainult pilt lennuki kerest, mille peale lennundushuvilised kommenteerisid, et tegemist saab olema tõeliselt analooge mitteomava lennukiga, millel ei ole lendamiseks vaja ei tiibu, saba ega mootorit.

Brjanskis korraldasid piketi kiirabiautode juhid, kes kurtsid, et 17000 rublase kuupalgaga (suurusjärgus 240 eurot) ei ole võimalik ära elada ja et seetõttu olevat pooled kiirabijuhid juba lahkunud ametist. Selline on reaalne elu Venemaal suurlinnadest eemal. Aga loomulikult saadeti kiirabiautode juhid pikalt, sest raha ei olevat.

Tšukotka rajoonis läks 64-aastane elanik postkontorisse, et täita dokumente, aga selgus, et seal töötab inimene, kellel on ukrainapärane perekonnanimi Logašenko. Pensionärile tundus väga kahtlane, et tema dokumente kontrollib inimene, kes võib olla Ukraina agent ja ta läks joonelt politseisse, kus tegi vastavasisulise avalduse ja postitöötaja tausta hakatigi uurima. Nii et isegi piltlikult öeldes maailmas lõpus, Tšukotkas, on venemaalased aru kaotamas massiivse Ukraina-vastase propaganda tõttu.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Eestlased Ukrainas

TRENDING