Peale Venemaa raketirünnakut Dnipros asuva sisuliselt konserveeritud tööstuskompleksi vastu z-kanaleid haaranud joobumus on asendunud valusa pohmelliga - kõigepealt näitasid satelliidifotod, et tööstuskompleksis pole mingeid märke tabamustest, aga sellele järgnesid Ukraina poolt kaks rünnakut ATACMS rakettidega Kurski oblastisse.
Ja nüüd on z-kanalites maad võtnud nõutus – meid ei kardeta! Vastupidi, meie üle hoopis naerdakse. Hädine ähvardus kõlab stiilis, et seekord oli nn Orešnik ilma lõhkeaineta, aga kui paneme sisse lõhkeaine, siis on teine lugu! Ei ole siis ka erilist vahet, see üksik rakett väidetavalt 1100 kilogrammise lõhkepeaga ei ole selle sõja kontekstis mitte midagi erilist ukrainlaste jaoks, sest Ukraina presidendi sõnul viskavad Venemaa armee lennukid nädala jooksul suurusjärgus 800 liugpommi, millest enamus on 250 ja 500 kilogrammised, aga on ka 1500 kilogrammiseid. See on tõeline probleem, sellega võrreldes on see Orešnik mitte midagi erilist, sest neid on Venemaal lihtsalt väga vähe, erinevalt vanadest lennukipommidest, milliseid on ladudes kümnetes tuhandetes.
Liugpommide viskamise käigus on selle aasta jooksul Venemaa armeel kukkunud 156 liugpommi kas Venemaa või nende poolt Ukraina okupeeritud territooriumile, näiteks viimati kukkus 500 kilogrammine liugpomm Donbassis Makeejevkasse. See annab aimu liugpommide kasutamise mastaabist ja paljuski tänu nendele on Venemaa suutnud edeneda tänavu, kuna Ukrainal puudub võimekus kaugelt liugpomme viskavate Su-34 mahavõtmiseks, sest kui nad tooksid Patriot-kompleksi piirile lähemale, oleks see ise ohutsoonis.
Ukraina vastas kahe rünnakuga, mille käigus said mõlemal korral pihta Venemaa õhukaitsekompleksid S-400. 23. novembrit toimunud rünnaku kohta avaldas informatsiooni Telegram-kanal Dosje Špiona ning selle informatsiooni tunnistasid hiljem tõepäraseks ka Venemaa enda meediakanalid. Kanali andmetel oli Bolšoje Žirovos asunud kompleks S-400 olnud rünnaku hetkel remondis ning rünnaku tulemusena hävines radar 92H6E, lisaks said surma viis ohvitseri ja kolm õhutõrjekompleksi S-400 tootjafirma Almaz-Antai töötajat, kes olid remonditöid läbi viimas.
Kaks päeva hiljem järgnes rünnak Halinos asuvale Kursk-Vostotšnõi lennuväljale ja et sellest rünnakust laeti sotsiaalmeediasse mitu videot, ei saanud Venemaa pool ka seda maha vaikida. Lennuväljast kirjutas põhjalikumalt Ukraina sõjaväelane, kes kirjutab tekste varjunime Tatarigami all. Tema sõnul oli lennujaama juures lahinguvalves küll S-400, aga lennuvälja ennast kasutasid Venemaa sõjaväelased harva.
Lennuväljal käisid ehitustööd, kus lennuvahendite jaoks ehitati betoonist angaare, aga need tööd olid veel hetkel pooleli. Tatarigami andmetel oli Venemaa armee Ukraina raketirünnakute kartuses sealt ära viinud Su-34 lennukid, aeg-ajalt kasutasid seda lennuvälja Su-25 ja helikopterid KA-52, aga võis ka juhtuda, et raketirünnaku hetkel seal lennuvahendeid oli vähe või polnud neid üldse.
Sotsiaalmeediasse laetud videotest on näha, et kompleksist S-400 lasti välja kaks raketti, aga need ei tabanud, seega jutud ATACMS rakettide allalaskmisest on nagu nad on, mitu kassettmoonaga raketti plahvatasid lennuvälja kohal ning ühes videos on näha, kuidas õhukaitserakett maapinnal plahvatab ehk siis pihta sai S-400 laskeseade.
Kuna sotsiaalmeedias oli nii palju infot, siis täielikult eitada Venemaa kaitseministeerium toimunut ei saanud, aga Halino rünnaku kontekstis tuli ikka versioon, et Ukraina poolt väljalastud seitsmest raketist võtsid nad alla kuus ja ainult üks tabas. Reaalsuses ei suutnud Venemaa kummalgi juhul teadaolevalt ühtegi ATACMS raketti maha võtta ja väga kallite õhutõrjekomplekside S-400 mahavõtmine tähendab väga hästi kulutatud rakette ning see omakorda peaks Ukraina armeele avama võimaluste akna kasutada rohkem seal suunal nii liugpomme kui ka droone.
Täna hommikul korraldas Ukraina üle pikema aja suure drooni- ja raketirünnaku Krimmis asuvate sihtmärkide pihta ning Krõmski Veter andmetel said pihta sõjaväelised sihtmärgid nii Sevastoopolis kui sõjaväe lennuväljade piirkonnas Belbekis ja Nefedovkas. Selles osas tuleb kindlasti päeva peale rohkem infot, lisaks pidavat rünnakud jätkuma ning rünnakute piirkonnas olevat udu. Krõmskii Veter andmetel olevat Ukraina poolt tegu kombineeritud rünnakuga, kus nad kasutavad droone ning rakette Neptun ja S-200.
Mingi aeg tagasi kirjutasin probleemidest Ukrainas toodetud 120 mm miinipilduja miinidega ja nüüd on teema saanud jätku, sest suurusjärgus 100000 miini on brigaadide käest tagasi võetud ning väidetavalt on nende asemele antud kvaliteetsed läänest toodud miinid. Sotsiaalmeedias on ka videosid, kus on näha selliste praakmiinide kasutamist ehk siis nad lendavad miinipildujast paarikümne meetri kaugusele ja ei plahvata. See pole saladus, et hetkel on maailmaturul suur puudus nii püssirohust kui lõhkeainest, ometi raporteeriti Ukraina poolt, et nende sõjatööstus suudab järjest suuremas koguses toota nii miine kui mürske. Tegelikkuses läks toodangu kvaliteet alla ning Ukraina ajakirjaniku Juri Butuzovi sõnul anti selliseid praakmiine seitsmele brigaadile.
Hetkel kogub skandaal Ukrainas hoogu ning Ukraina sõjaväelasi ajavat marru ka Ukraina kaitseministeeriumi kaudu tulnud selgitus, mille kohaselt võivat probleem olla ka vales hoiustamises, mistõttu võisid keerukad ilmastikuolud eeskätt püssirohu kvaliteeti langetada. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad sarnaseid miine kasutanud mitme aasta jooksul igasugustes oludes ning selliseid probleeme nii massiliselt polevat kunagi varem esinenud.
Olukord rinnetel. Paari viimase päeva jooksul on Donbassis Kurahhove suunal Venemaa edenemist suudetud aeglustada, aga seis on ikkagi äärmiselt keeruline. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul toodi Kurahhovest lõuna poole appi üksusi, aga tema sõnul olevat nende üksuste komandöridel tekkinud lahingute käigus palju vastuseta küsimusi. Nii olevat need üksused saadetud vasturünnakutele ning rünnaku käigus on kaotused elavjõus üldjuhul suuremad kui kaitses olles. Võetakse siis vasturünnaku käigus näiteks metsaviirg oma kontrolli alla, aga siis selgub, et pole sõjaväelasi, keda sinna positsioonidele panna. Ja siis ongi küsimus, et milleks kulutada niigi vähest inimressurssi sellisel kujul, sest Venemaa sõjaväelased saavad hiljem need positsioonid ilma lahinguteta tagasi võtta.
Kurahhoves on Venemaa armee asula idaosas ja käivad ägedad lahingud. Pokrovski suunal jätkub Venemaa armee pealetung, et liikuda Pokrovskist mööda lõuna poolt ning nad edenesid Puškine ja Žovte suunal. Žovte suunalt laaditi sotsiaalmeediasse üles Ukraina drooni poolt salvestatud video, mis näitab viie Ukraina sõjaväelaste hukkamist Petrinkas, mis leidis aset paar nädalat tagasi. Sõjaväelased olid positsioonidel eramajas, kui nad ümber piirati ja lõpus olid nad sunnitud ennast vangi andma, peale mida maha lasti.
Väga keeruline on olukord lõunarindel Velika Novosilka juures, kus paari viimase päeva jooksul on Venemaa väed kahest kohast hakanud asulast ida poolt põhja poole liikuma ning on nüüd selle piirkonna peamisest maanteest ainult viie kilomeetri kaugusel. Kui Ukraina armee ei saaks seda teed enam logistikas kasutada, oleks see piirkonna kaitse organiseerimise seisukohast väga valus löök.
Luhanski oblastis suutis Venemaa armee natuke suurendada oma kontrolli all olevat territooriumi Oskili jõe ääres Krugljakivkas. Seal rindelõigus hoiab kaitset kolmas brigaad ning brigaadi koosseisus võitlev major Maksõm Žorin rääkis intervjuus erinevatest probleemidest, mis neil seal rindelõigus on. Tema peamine kriitika oli suunatud vahepeal aset leidnud praktikale, kus mobiliseerituid ei saadetud enam brigaadidele täienduseks, vaid neist hakati moodustama uusi üksusi. Žorini sõnul tekkis kummaline olukord, kus moodustati uusi üksusi, millele ei olnud tehnikat ning kuhu ei jätkunud ohvitsere, samal ajal lasti aeglaselt nö verest tühjaks joosta lahingutes karastunud üksustel, kus oli nii tehnikat kui ohvitsere.
Kolmas brigaad oli seetõttu sunnitud tegelema ise vabatahtlike otsimisega, aga see kõik võtab lahingutegevuse ajal aega ja jõudu. Nüüd vist jälle on ees muudatused, kus hakatakse mobiliseerituid ka lahingutes karastunud brigaadidesse saatma. Ka soovivat 3. brigaadi Žorini sõnul tulla palju sõjaväelasi, kes on erinevatel põhjustel oma sõjaväeosast omavoliliselt lahkunud, aga nad ei võta kõiki selliseid soovijaid vastu, vaid üritavad igal juhul eraldi välja selgitada, et kas see sõjaväelane nende hulka sobiks või mitte.
Vabatahtlikena soovivat Žorini sõnul jalaväelasteks hakata paljud naised, aga tema sõnul enamus komandöre naisi teenima võtta ei taha, sest neil olla raske anda naistele ülesandeid, mis seotud väga suurte riskidega, aga sõjas on see vältimatu. Lisaks olevat Žorini sõnul naise surm meeste moraali tugevalt alla viiv, meeste surmaga olevat palju lihtsal leppida, ometi tema sõnul nad 3. brigaadi on võtnud võitlema ka naisi, kes on ennast näidanud väga heast küljest.
Tema sõnul on praegusel ajal jalaväelase amet kõige raskem töö Ukrainas ja suurt austust väärivad kõik jalaväelased, kes iga päev oma eluga riskivad. Tema sõnul on 3. brigaad kõiki oma positsioone suutnud hoida, aga et nad on niivõrd efektiivsed, siis pidevalt kutsutakse neid nendega piirnevate brigaadide vastutusalasse nö tuld kustutama, mistõttu neile endile ei jää peale üldse aega puhkepausideks.
Kupjanskist põhja pool on Venemaa armee suutnud natuke suurenda sillapead Oskili jõe läänekaldal Dvoritšnest loodes.
Venemaal on aga rubla jätkanud viimastel päevadel kiiret langust nii dollari kui ka euro suhtes ning teksti kirjutamise ajal oli ühe dollari väärtuseks juba rohkem kui 108 rubla (kell 13 juba 110 rubla). Olukorras, kus Moskva börsil enam dollarite ja eurodega ei kaubelda, on Venemaa majandusanalüütikute sõnul ka neil raske mõista, mismoodi see ametlik kurss kujuneb, sest soovi korral saavat võim seda enda tahte järgi kujundada ning nii mitmetegi analüütikute (näiteks ka Anatoli Nesmian) arvates on rubla nõrgenemine Venemaa keskvõimu poolt heaks kiidetud, sest see aitab vähendada rahapuudust.
Ajakirjanik Ivan Jakovina arvates katab Venemaa keskvalitsus kolme triljonilisest puudujäägist kaks nö rahatrükiga (keskpank ostab läbi keeruka skeemi obligatsioone), aga triljoni osas aitab rubla nõrgenemine, sest mida nõrgem rubla, seda rohkem neid dollari vastu saab ja siis on suurema rublamassiga lihtsam katta kasvõi sõjaväelastega seotud rahalisi kulutusi.
Venemaa majandust mõjutavad kindlasti ka sanktsioonid Gazprombanki vastu ning väidetavalt just seetõttu tegutsevat Venemaa aktiivselt nii Türgi kui India suunal, et leida tekkinud probleemile mingi lahendus. Ega häid variante eriti laual ei ole ja tunnistavad ka Venemaa majandusanalüütikud, et viimane santsioonide pakett lõi Venemaad valusalt. Mõjutab see ka nö tavainimesi, sest seni sai Gazprombanki poolt väljaantud UnionPay kaardiga maksta paljudes riikides, aga peale USA sanktsioonide kehtestamist nad enam enamuses riikides ei tööta. Hetkel on veel kaks väiksemat Venemaa panka järgi jäänudki, kes saavad dollarites arveldada ja eks siis paistab, kauaks neile see võimalus jääb.
Leping maagaasi transiidiks läbi Ukraina lõpeb selle aastaga ning Reutersi andmetel arvestavat Gazprom, et tuleval aastal läbi Ukraina nad maagaasi enam ei transpordi. Sisuliselt ainsaks lahenduseks jääb transport läbi Türgi, aga seal on gaasitrassi läbilaskevõimel piir ees ning kui tänavu transpordib Gazprom Euroopasse natuke alla 49 miljardi kuupmeetri gaasi, siis järgmisel aastal langeb see 39 miljardi kuupmeetrini ning seda turul, kuskohast Gazprom on enamuse oma kasumist teeninud. Energeetikaekspert Mihhail Krutihhini sõnul planeerivat Slovakkia ka nüüd hakata importima Venemaa maagaasi suure ringiga üle Türgi, aga ta ise seda kõige mõistlikumaks plaaniks pea.
Kiire rubla väärtuse langus suurendab importkaupade hindasid, see aga annab omakorda hoogu juurde inflatsioonile, mille osas on ka omajagu kahtlusi, et kas Venemaa poolt avaldatud nö ametlikud andmed vastavad tõele ning USA-s töötava Venemaa majandusteadlase Konstantin Sonini sõnul oleks erinevaid anomaaliaid arvestades (väidetav inflatsioon 8%, keskpanga baasintress aga 21%) usutav tegelik inflatsiooni tase 15-17%, aga seda arvu ei saa Venemaa keskvalitsus välja öelda, sest siis kukuks kohe kokku jutt Venemaa imelisest hakkamasaamisest sõja ajal.
Venemaa ettevõte Romir aga analüüsib toiduainete hinnatõusu poodides sooritatud ostude alusel ning nende andmetel on aastaga Venemaal toiduained poodides kallinenud 30%. Viimaste arengute valguses prognoositakse, et keskpank tõstab detsembris baasintressi 25%-ni, aga see lööks veelgi valusamalt niigi juba tõsistes probleemides Venemaa majandust.
Nii langes oktoobris aastases võrdluses Venemaa uute elamuasemete müük The Moscow Times andmetel 58,8%. Oma mõju avaldab ka riikliku programmi lõppemine suvel, kui uue eluaseme ostmiseks sai laenu intressiga 8%, nüüd on aga uue eluaseme ostmisel Sberbankist antaval laenul intress koos kõigi kuludega 30,3-35% ja järelturul on sama näitaja 30-34,7% ja see kõik on keskpanga baasintressiga 21%. Kui see tõuseb neli protsenti, lähevad ka laenud kallimaks. Ostjate puudusel on aga kiirelt hakanud langema uute korterite hinnad, sest ettevõtjad omakorda peavad maksma laenude pealt väga kõrgeid intresse.
Peterburi raamatupoes ilmus ASTRA andmetel müügile haruldases pakendis luuleraamat. Nimelt on tegu 1997. aastal surnud luuletaja Bulat Okudžava luulekogumikuga, millel on selgitus, et luuletaja on välisagent. Peterburi poliitiku Boris Višnevski sõnul võis selle anekdootliku olukorra põhjustada asjaolu, et raamatule oli eessõna kirjutanud välisagendiks kuulutatud Dmitri Bõkov ja riskide vältimiseks tegid raamatumüüjad tükk aega tagasi lahkunud luuletaja ka välisagendiks. Venemaa on imedemaa.
