Toropetsi laskemoonalao plahvatused. Foto: sotsiaalmeedia
Ukraina üritas seda laokompleksi rünnata juba juunis, aga siis ilma suurema eduta. Aga eks ütleb ju rahvatarkuski, et mis halvasti, see uuesti ning nüüd said kohalikud elanikud uhkustundega näha, kui hästi nende kodumaal toodetud ja väidetavalt ka suurtelt sõpradelt Põhja-Koreas saadud laskemoon plahvatab! Ja tõesti, milleks sellega Ukrainat tulistada, kui saab kohalikele pakkuda unustamatut vaatemängu.
Mis seal täpselt vastu taevast lendas, eks selles osas tuleb suures koguses erinevaid spekulatsioone, aga kuna satelliidipiltidelt on näha, et põlenguid oli kogu laskemoonaladude kompleksi territooriumil, siis võib väita, et lisaks laskemoonale kaotas Venemaa mingiks ajaks ka võimaluse seal kompleksis suuremas koguses laskemoona ladustada.
Kohalike sõnul pidavat linnast lõuna pool oleva veel üks sarnane ladude kompleks, nii et Ukraina armeel on loodetavasti kohalike rõõmuks võimalik veel üks kord sarnast ilutulestikku pakkuda. Teema lõpetuseks pole liigne märkida, et kohaliku võimu esindaja sõnul lasid nad kõik Ukraina droonid alla. Loodetavasti tuleb päeva peale veel selle rünnaku kohta täiendavat informatsiooni.
Ukraina armee korraldas ka eduka raketirünnaku (väidetavalt Neptuniga) Mariupoli lähedal Hlibokes asuva laskemoonalao pihta, kus olid peamiselt suurtükimürsud, mida Venemaa armee kasutas peamiselt Vugledari suunal rünnakute läbiviimiseks. Rünnakut kinnitasid nii satelliidipildid kui kohapealt hiljem tehtud fotod, kus on maapinnal näha erinevaid suurtükimürske.
Donetski lähedal (24 kilomeetri rindejoonest) kogunesid polügoonile Venemaa armee sõdurid, kui neid ründas mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud rakett. Meedias on sündmuspaigalt tehtud video sotsiaalmeedias olemas, aga seekordse rünnaku tegi tähelepanuväärseks asjaolu, et Venemaa z-kanali andmetel oli rünnaku tagajärjel hukkunuid oluliselt rohkem kui Ukraina meediaväljaannete andmetel – kui Ukrainas räägitakse hukkunute arvust 50+, siis z-kanal Kremljovskaja tabakerka andmetel oli hukkunuid 89, kusjuures olevat rakett tabanud hetkel, kui sõdurid jõudsid polügoonile ning loomulikult kahtlustavad z-kanalid, et keegi pidi kohapealt ukrainlastele infot andma ning juba olevatki asutud süüdlaste otsimisele. Millegipärast välistavad nad luuredroonide versiooni, kuigi paarikümne kilomeetri kaugusel rindejoonest ei oleks Ukraina luuredroonidel mingit probleemi olukorra monitoorimisega.
Olukord rinnetel. Kurski oblastis toimuva osas on jätkuvalt palju ebaselgust, sest Ukraina pool hoiab selles osas infovaikust, mis võimaldab Venemaa erinevatel kanalitel edastada erinevat informatsiooni, mis tekitab omajagu segadust. Kindel võib olla selles, et Venemaa võttis enda kontrolli alla Snagosti ja ka mitmeid asulaid sellest lõuna pool ning neil oli edenemine ka Borki suunal.
Snagostist läksid Venemaa armee dessantväelased ida poole Ljubimovka peale kahe tanki ja 12 ühiku muu soomustehnikaga, aga see oli manööver, millel oli vähe lootust õnnestumisele ning siinkohal tuleb vaadata sealset reljeefi, nimelt on Snagostist Ljubimovka poole olev piirkond orus, samas kui sellest põhja pool olev kõrgem ala on kõik Ukraina vägede kontrolli all. Ukraina sõjaväelaste väitel on nüüdseks Snagostist ida poole tehtud Venemaa edenemiskatse likvideeritud, aga ametlikku kinnitust sellele informatsioonile mul leida ei õnnestunud.
Samamoodi on sõjauduga varjutatud Ukraina üksuste liikumine lääne poolt Veselje asulani ja sealt edasi. Mul on õnnestunud näha kolme erinevat kaarti, mis kõik kirjeldavad seal toimuvat erinevalt, aga koondvaatena võiks öelda, et Ukraina rünnaku põhisuund ei ole suure tõenäosusega mitte põhja poole Gluškove suunas, vaid pigem mööda raudteed kirde suunas, et seada Venemaa pealetungil olevad dessantväelaste üksused suurema võimaliku ümberpiiramise ohu ette. Ukraina poolelt tulnud info kohaselt on nad Kurski oblastist osa dessantväelasi välja roteerinud ning nende asemele on toodud soomusüksused.
Venemaa sõjaväelased tunnistavad, et Ukrainal on seal piirkonnas efektiivne õhukaitse, mis seab piirid nende poolt sõjalennukite kasutamisele rünnakute toetamisel. Samas ei ole Kurski oblasti selgelt väljakujunenud rindejoont, mistõttu mõlemalt poolt tegutsevad aktiivselt grupid, mis liiguvad metsamassiivides ringi. Ukraina armee jaoks ei ole kõige tähtsamad asulad, kaitse ehitamisel lähtutakse eelkõige piirkonna reljeefist.
Jätkuvalt on Ukraina armee jaoks keeruline olukord Donbassis Pokrovske suunal, kus Venemaa on viimastel päevadel taas edeneda suutnud. Selidove suunal ei ole Venemee edeneda suutnud, küll aga sellest nii põhja kui lõuna pool. Põhja pool Grodivka juures ning lõuna pool Ukrainaske juures, kus Ukraina armee osalise kontrolli all on veel asulaste lääne pool asuv kaevanduse šaht ja aheraine mängi. Lõuna pool jõudsid Venemaa üksused küll Želanne Peršhe asulani, aga Deepstate andmetel suutsid ukrainlased nad sealt ei taganema sundida.
Ukraina armee probleemidest seal lõigus on ka viimaste päevade jooksul omajagu kirjutatud. RBK Ukrainas ilmus materjal, mille järgi on Ukraina armeel puudus laskemoonast, mis kõige paremini sobib kujunenud olukorras vastase jalaväe vastu võitlemisele ehk siis miinipilduja miinidest. Venemaa armee ründab laial rindel väikeste gruppidega, mistõttu nende peale ei kulutata suurtükimürske, mida hoitakse eeskätt vastase soomustehnika jaoks.
Rallidroone ei pidanud kõigi jaoks jaguma ning droonid pidavat olema efektiivsed eeskätt kombinatsioonis koos miinide ja suurtükkidega. Väga efektiivne vahend sellised olukorras on miinipilduja, aga väljaande sõnul tunnistas üks Pokrovski suunal võitleva üksuse komandör, et neil on 120 mm miinipildujale nädala peale kasutada 10 miini, aga seda olevat väga vähe. Miinipilduja miinide osas on Ukrainas segadust palju, sest RBK Ukraine andmetel Ukraina ettevõtted tootavad neid palju ja ladudes kaupa jaguvat, küll ei suutvat riik neilt seda tellida.
Probleeme olevat ka Pokrovski suunale toodud Ukraina üksuste väljaõppega, sest väidetavalt tunnistavad 45-päevase väljaõppe läbinud sõdurid, et väljaõppe käigus neid ei valmistatud piisavalt ette reaalseks sõjategevuseks. Väljaõppe osas on kriitikat laialdaselt ning sellel teemal andis intervjuu 28. brigaadi sõjaväelane hüüdnimega „Kurt“.
Tema sõnul viivad väljaõpet tihtipeale läbi inimesed, kelle on nõukogudega aegne arusaamine sõjapidamisest ja nii oli ta kohapeal olles näinud, kuidas väljaõppe käigus läks kaks tanki otsejoones üle lageda põllu ja tanki varjus jooksid 5-6 sõjaväelast. Tema sõnul tähendaks tänasel päeval selline rünnak väga suure tõenäosusega kõigi hukkumist, droonide ajastul olevat sõjapidamine lühikese ajaga tundmatuseni muutunud, aga tihtipeale ei kajastuvat see uute sõdurite väljaõppes.
Pokrovski suunal toimuvast andis taustainformatsiooni ka Ukraina sõjaväelane Kiril Sazonov, kes pikalt sõdis sellel rindlõigul, aga viimaste arengute käigus on nüüd Kurski oblastis. Tema sõnul on Venemaa armee juba mingi aega tagasi jõudnud Pokrovski-Konstantinovka maanteeni nii lähedale, et juba kaks kuud ükski sõjaväe masin seda mööda ei sõida, Konstantinovka varustamine pidavat toimuma üle Kramatorski.
Sazonovi sõnul pidavat Venemaa jaoks erilise tähelepanu all olema mistahes Ukraina armee soomusmasinad ning kui üritada sellise masinaga mööda seda teed sõita, siis kiirelt muutud prioriteetseks sihtmärgiks, kus masinat üritatakse hävitada nii rallidroonide, Lancet droonide kui suurtükkidega. Paremad võimalused pidavat olema maastikuauto kasutamisel, mida Venemaa armee nii prioriteetseks sihtmärgiks ei pea.
Sazonov tõi veel esile mobiilsete elektroonilise sõjapidamise vahendite (MEV) temaatika, kus tema sõnul pakutakse sõduritele palju komplekse, mis reaalselt erilist kaitset ei paku, aga odavad pole nad sellegipoolest. Sazonovi sõnul maksavad lahingutegevuses ennast õigustanud MEV kompleksid 3000-3500 dollarit, mis on suur raha, aga väga palju pakutakse sõduritele 1000 dollarit maksvaid komplekse, millest olevat vähe abi. Ka olevat esinenud juhtumeid, kus rindel oleva sõduri jaoks tehakse kodukülas korjandus, ostetakse korralik MEV kompleks, mis siis saadetakse sõdurile, kes aga sellest teisi ei teavita.
Ning siis juhtuvatki Sazonovi sõnul olukorrad, kus ühtäkki hakkavad alla kukkuma Ukraina rallidroonid piirkonnas, mis nende teada peaks olema täielikult nende kontrolli all ehk siis droonid kukuvad alla enne, kui nad üldse jõuavad rindejooneni. Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on omajagu olnud juhtumeid, kus MEV kompleksid segavad ka nende soomustehnika sidepidamissüsteeme.
Serhii Beskrestovi sõnul on jätkuvalt probleemiks Ukraina poolel droonide tootmine, mis väga suures osas töötavad nö standardsagedustel, aga oskavad ka Venemaa sõjaväelased MEV kasutada, seda enam, et suures osas pidid mõlemad pooled kasutama täpselt samasid Hiinast toodud komponente. Beskrestovi sõnul oleks ühest ebastandardsel sagedusel töötavast droonit tihtipeale palju rohkem kasu, kui kümnest nö standardsagedusel töötavast droonist, aga nende tootmine on kallim.
Beskrestovi sõnul on droonide osas mingi uuenduse tegemisel ühel poolel üldjuhul eelis kaks-kolm nädalat, peale mida võtab vastaspool sama lahenduse kasutusele. Tulid ukrainlased välja nö droonide kuningannaga (suur droon, nö Baba-Jagaa), mis lendas vastase tagalasse, peale mida startisid sellelt rallidroonid, kusjuures neid juhiti suure drooni abil ning nüüd kasutavad sama Venemaa armee sõjaväelased ja nii on rünnatud rallidroonidega kuni 40 kilomeetri sügavusele Ukraina tagalasse. Venemaa poolelt tuleb järjest rohkem videosid, kus ka nemad on hakanud rallidroonidega hävitama Ukraina luuredroone. Ukraina omakorda võttis üle soojuskaamerate kasutamise rallidroonidel.
Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Salt kirjutas muudatustest Venemaa luuredroonidega võitlemisel. Tema sõnul on see väga suur edulugu, et lõpuks ometi on Ukraina suutnud leida Venemaa luuredroonide vastu võitlemisel vasturelva rallidroonide näol, sest varasemal ajal said need tunda ennast küllaltki muretult Ukraina armee tagalas, põhjustades operatiivse tulejuhtimisega Ukraina armeele väga valusaid kaotusi. Nüüd on olukord muutunud paremuse poole, sest luuredroonile alternatiivi info operatiivsuse osas ei olevat, aga eriti tehnika ründamisel on operatiivsus kõige tähtsam.
Ometi on Venemaa luuredroonid jätkuvalt suureks peavaluks vahetult rindejoone lähedal Venemaa poolel, kus nad suudavad võrreldes kvadrokopteriga palju kauem õhus viibida ning tuld juhtida. Salti sõnul suudab näiteks Venemaa luuredroon Zala olla õhus rindejoone läheduses kuni 1,5 tundi ja selle aja jooksul püsivad Ukraina sõjaväelased võimalikult vagusi, vastasel juhul juhiks Zala kohe tuld nende pihta.
Salti sõnul aga vähenevat külmade talveilmade saabumisel luuredroonide roll ning vahetult rindejoonel on siis jätkuvalt kõige usaldusväärsemaks abimeheks luuretegevuse läbiviimisel kvadrokopterid (kõige tuntumad DJI Mavic 3 sari) ning ta küsib oma tekstis, et kas Ukraina armee on selles osas peatselt saabuvaks talveks valmis.
Ukraina armeel on probleemid Saksamaa liikuvsuurtükkidega PzH 2000, millele ei olevat varuosasid võtta. Tegemist olevat tehnoloogia tippsaavutusega ning suurtükitorud olevat nii vastupidavad, et ühest torust olevat tehtud isegi 20000 lasku. Paraku on nüüdseks selgunud, et sellise vastupidavusega toru valmistamiseks kuluvat omajagu kuid, sest metallile vajalike omaduste saamiseks pidavat metall kaua seisma, aga ladudes neid varasemast ajast ei ole.
Prantslastel on sellises olukorras teine lähenemine, väidetavalt kestavad nende liikuvsuurtükkidele Caesar tehtud torud küll ainult kuni 3000 lasku, samas olevat võimalik sellisel kujul torusid kiirelt juurde toota. Venemaa infokanalite andmetel pidavat Ukraina saama Katarist Saksamaa vahendusel kuni 24 liikuvsuurtükki PzH 2000, aga hetkel pole teada, millal see teoks võiks saada.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
