Tänast ülevaadet alustan olukorrast rinnetel.

- Donbassis on jätkuvalt kõige aktiivsem lahingutegevus Bahmuti juures. Nüüd on hakanud selguma ka Ukraina plaan edasiste lahingute osas ehk siis kordub sama muster mis oli Severodonetski juures. Sõjalise eksperdi Roman Svitani andmetel on Ukraina viinud Bahmutist ära soomustehnika, sest linnalahingutes on see vaenlase jaoks heaks sihtmärgiks. Tema sõnul on toimunud ka rotatsioon, mille käigus on osa üksusi tõmmatud linnast välja, samas on nende asemele tulnud Ukraina eliitüksused, kes oskavad hästi pidada linnalahinguid. Ukraina lõhkus Bahmutist põhja pool oleva veehoidla tammi, mistõttu on Venemaa üksustel sealt keeruline edasi liikuda üle Bahmutske jõe. Samas on tugev loogika ka ootuses, et Ukraina taandub Bahmutske jõest ida poolt olevatest eramajade rajoonist, mis sisuliselt on maatasa tehtud ning seal on keeruline kaitses olla, samas kui jõest läänes on linnasüda, mis sobib linnalahingute pidamiseks veel pikema aja jooksul.

Mõned päevad tagasi rääkis Prigožin meedias Bahmuti peatsest ümberpiiramisest ja soovitas ukrainlastel sealt kiirelt lahkuda. Reaalses elus on aga ümberpiiramine riskantne operatsioon, kui sul pole piisavalt suurt ülekaalu elavjõus, sest sa pead suutma moodustada kaks tugevat liini, millest üks takistab ümberpiiratud piirkonnast sõjaväelastel lahkumist ja teine liin takistab väljapoolt ümberpiiramises osalevate üksuste ründamist. Ukraina jaoks ei ole teemaks sõjaväelaste puudus, nad on pigem üritanud kaitselahingutes tekitada vastasele võimalikult suuri kaotusi nii, et nad saaksid ise paralleelselt moodustada uusi brigaade, mis oleksid kandvas rollis kevadisel pealetungil. Kui Prigožin üritaks Bahmuti piiramisrõngasse võtta, siis väga suure tõenäosusega lõppeks see ebaõnnestumisega koos väga suurte kaotustega elavjõus, seega on mõistlikum luua Ukraina jaoks oht ümberpiiramiseks ja loota, et Ukraina üksused lahkuvad. Ukraina on aga on võtnud kasutusele taktika, kus nad hakkavad linnast lahkuma aeglaselt, sundides vastasele peale väga ohvriterohked linnalahingud.

Venemaa on viimastel andmetel vastu tulnud Prigožini soovile saada juurde laskemoona suurtükkidele, nii on Bahmuti ümber tunduvalt suurenenud Venemaa suurtükkide arv ja suurenenud on ka neist tehtavate laskude arv. Roman Svitani sõnul ründavad Venemaa lennukid linna, lähenedes linnale väikesel kõrgusel suure kiirusega, nii et neid ei ole võimalik maha võtta mobiilsete õhutõrjevahenditega Stinger ja Igla. Sellisel kujul heidetud pommid ei lenda küll üldjuhul soovitud sihtmärgile pihta, aga Bahmuti ründamisel ei omagi see Venemaa jaoks tähtsust, peamine on võimalikult palju maju maha lõhkuda, et Ukraina üksustel oleks raskem kaitses seista. Linna kaitsmise seisukohalt on Ukraina jaoks oluline suruda võimalikult kaugele linna lõunast ja põhjast piiravad Venemaa üksused ning kuuldavasti suudeti lõuna pool Klišeejevska suunas natuke ka edeneda, samas on seal olukord nii kiirelt muutuv, et päeva jooksul võib olukord mitu korda muutuda. Bahmuti teema kokkuvõtteks – Ukraina on sinna viinud üksusi juurde ja valmistub pidama linnalahinguid, et vastasele maksimaalselt suuri kaotusi põhjustada, enne kui linnast lõplikult lahkutakse.

- Bahmutist lõuna pool asuva Marjiinka pärast on lahinguid peetud juba möödunud suvest saadik ning Venemaa on suutnud enda kontrolli alla ainult selle osa linnast, kus enam mitte ühtegi ehitist alles ei ole, kuskohas saaksid ukrainlased kaitses olla. Vahepeal proovisid Venemaa üksused asulast mööda liikuda põhja poolt, aga nüüd üritavad nad lõuna poolt Pobeda asula suunas ning natuke on neil seal ka edu olnud. Tegemist on väikese külaga, mis asub keset põlde ning ukrainlastel ei ole seal palju sõdureid, seega oli nädalavahetusel Venemaa rünnakute tagasilöömisega omajagu vaeva, aga lõpuks see siiski õnnestus ning vastane kandis suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas. Marjiinka puhul tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel on asulas kõik hooned Venemaa poolt maatasa tehtud ning siis pole Ukrainal muud varianti taanduda, samas on nad seda asulat niigi suutnud väga pikka aega suutnud enda käes hoida.

- Vugledari juures on Venemaal mõistus otsas, sest ükski proovitud taktika pole siiani edu toonud. Viimati üritasid nad väikeste gruppidega ilma rasketehnika toetuseta, aga ka see ebaõnnestus. Venemaa poolt on tulnud signaale, et Venemaa üksused keelduvad sellisel kujul rünnakule minemast ning Ukraina ajakirjaniku Dmitri Snerirjovi sõnul on Venemaa taktika nüüd Vugledar suurtükitulega maa pealt pühkida ja siis rünnata. Vugledari tuli kurikuulsa 155. merejalaväebrigaadi võitlusvõimet tõstma esipropagandist Solovjov, aga tema üritus lõppes kuulsusetult peale seda, kui hoone lähedale, kust ta viibis, lendas suurtükimürsk.

- Luganski oblastis on Venemaa samuti järjest proovimas erinevaid taktikaid. Sergei Gaidai sõnul on lahingud ägedad, aga Venemaa ei ole suutnud arvestataval määral kuskil edeneda.

Defence Express andmetel kasutas Venemaa esimest korda Tšernigivi oblastis asuva objekti ründamiseks nn planeerivat lennukipommi UPAB-1500B. Tegemist on 1500 kilogrammise lennukipommiga, millele on lisatud tiivad, et 14 kilomeetri kõrguselt heidetud pomm suudaks planeerida kuni 40 kilomeetri kaugusele. Palju kõneainet on meedias põhjustanud Venemaa Su-34 allatulistamine 10 kilomeetri kõrgusel Jenakijevi lähistel (Donetskist kirdes), aga levib versioon, et Ukraina sõjaväelaste andmetel oli lennukil just selline pomm ja lennuk võeti seetõttu maha. Need pommid on sellisel kujul Ukraina jaoks päris arvestatavaks ohuks, samas puuduvad andmed, kui täpselt nad sihtmärke tabada suudavad. Ukraina ootab USA-lt sarnase tööpõhimõttega pomme, aga nende heitmiseks peab lennuk lendama kõrgel ning seetõttu muutuksid nad omakorda sihtmärgiks Venemaa õhukaitse jaoks (S-400 ja S-300).

Venemaa sõjaväelaste andmetel on neil hetkel vaat et kõige suurem allajäämine ukrainlastele droonide osas, sest kui ukrainlased kasutavat nii palju droone, et õhk olevat mõnikord lausa suminat täis, siis Venemaal on nende arv väga piiratud ning ei ole suuremat hirmu droonioperaatori jaoks kui drooni võimalik kaotamine. Aga ka siin on nupukad Venemaa sõjaväelased leidnud analooge mitteomava lahenduse. Nimelt on kasutusele võetud spinningud ning drooni külge on kinnitatud tamiil, mis spinningu kettalt maha jookseb. Päris tihti pidavat droonid ka tamiili tiivikutesse sattumise tõttu alla kukkuma, aga siis saad ta kerida spinninguga enda juurde ja droon on sul ettenäitamiseks olemas. Droonidega seoses on veel sellised nukrad uudised Venemaa jaoks, et väidetavalt piiras Hiina peale USA ähvardusi nende müüki Venemaale läbi AliExpressi.

Viimastel päevadel on just Venemaa poolelt tulnud omajagu hirmusegust juttu seoses Ukraina planeeritava pealetungiga. Venemaa z-blogijatele on muljet avaldanud videod USA sõjatehnika mahalaadimisest laevadelt ning nad näevad, et jutud Ukraina soomusbrigaadide ettevalmistusest vastavad tõele. Millal on kõige parem hetk ründamiseks? Israeli armee sõjaväelase Grigori Tamari sõnul on see hetk, kui vaenlane on kaotanud on rünnakupotentsiaali. Hetkel Venemaal veel jätkub nii elavjõudu, tehnikat kui laskemoona rünnakute läbiviimiseiks, aga õige hetke saabumisel peab Ukraina olema Tamari sõnul olema valmis vastu ründama.

Ukrainas töötavad lahingudroone välja rohkem kui kümme ettevõtet ning järjest rohkem erinevaid droone saab tootmisküpseks. Tähendab see Venemaa jaoks seda, et sisuliselt iga päev toimuvad Venemaa territooriumil droonirünnakud ning neil puudub võimekus oma õhuruumi kõikjal kaitsta. Asi jõudis oma absurdis sinnamaale, et Venemaa riigiduuma esindaja soovitas ettevõtetel soetada omad õhukaitsesüsteemid, sest riigil nende jaoks raha ei jätkuvat. Saavad venemaalased natukene tunda seda, mida nad ise on Ukrainale teinud. Aga see kõik on sisuliselt mitte midagi võrreldes nende kümnete tuhandete sõjakuritegudega, mille Venemaa sõjaväelased on Ukrainas toime pannud. Ma väga loodan, et Ukrainal suudab iga päev järjest suurema arvu droonidega rünnata Venemaa objekte, see on psühholoogiliselt mõjus relv.

Venemaal arreteeriti riigist lahkumise katsel inimene, keda süüdistatakse ei rohkemas ega vähemas kui riigireetmises ning süüdimõistmisel (aga nii see läheb) ootab vabadusekaotus 12-20 aastat. Mida siis inimene korda saatis? Ei teinud muud kui toetas rahaliselt ühte Ukraina mittetulundusühingut, millel on Venemaa arvates seos Ukraina sõjaväega. Väidetavalt on see Venemaal esimene kord, kus sellisel kujul inimest riigireetmises süüdistatakse.

Järgmises postituses on plaan kirjutada Venemaa majandusest otsapidi, aga täna teen kokkuvõtte sellest, kuskohas minu postitusi loetakse. Tagasiside põhjal sain kirja 47 riiki – Portugal, Nepaal, Rootsi, Soome, Leedu, Tai, Ukraina, Gruusia, Norra, Jaapan, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Suurbritannia, Egiptus, Taivan, Singapur, Horvaatia, Maroko, Holland, Luksemburg, Austraalia, Indoneesia, Prantsusmaa, Eesti, Taani, Kanada, Mehhiko, Costa Rica, Austria, USA, Poola, Filipiinid, Šveits, Vietnam, Malaisia, Põhja-Makedoonia, Ungari, Island, Türgi, Kosovo, Iirimaa, Küpros, Itaalia, Seišellid, Pakistan ja Bulgaaria. Kui nimekirjast on veel puudu mõni riik, kus te eelmisel reedel või nädalavahetusel minu ülevaadet lugesite, siis andke FB-i postituse all kommentaaride osas sellest teada.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: