Esimesed F-16 lennukid on Ukrainasse kohale jõudnud. Foto: Czarek Sokołowski/AP
Siiani on Venemaa ühe kuu pikamaadroonide kasutamise nö rekord 600 ühikut märtsis ja eelmise aasta detsembris, nii et sinnamaani on Ukrainal veel minna, aga kui võtta arvesse, et veel eelmisel aastal oli Ukraina võimekus selliste droonide osas Forbesi andmetel paarikümne drooni juures kuus, siis on edenemine olnud väga suur ja mis veel olulisem, selliste droonide tootjate sõnul oleks neil riigipoolsete tellimuste korral võimalik neid toota oluliselt rohkem ehk siis pudelikaelaks ei ole enam tootmisvõimekus. Ukraina armee sõjaväelastelt tulnud info kohaselt võib juba selle aasta lõpuks Ukraina poolt igakuiselt kasutatavate pikamaadroonide arv tõusta üle 800 ühiku ning täna toimunud massiivne droonirünnak nii Krimmis kui Venemaa oblastitest kinnitavad seda infot ehk siis pikamaadroone on Ukraina armeel järjest rohkem.
Päeva peale tuleb kindlasti rohkem infot, hetkel on teada, et Krimmis rünnati sihtmärke Balaklavas, Sevastoopolis, Simferoopolis, Sakis, Jevpatorias ja mujalgi. Kohalike ametiisikute sõnul lasti kõik droonid muidugi alla, aga kohalike sõnul toimus maapinnal arvukaid plahvatusi, praegu teadaolevalt osalesid rünnakutes lisaks droonidele ka raketid ning tabamuse olevat saanud üks õhutõrjekompleks S-300, üks radar ja lisaks veel mitmed muud sihtmärgid.
Telegram-kanali ASTRA andmetel ründasid kaks drooni Krasnodari krais Tihhoretskes asuvat 500 kilovatist „Kubanski“ alajaama ning mõlemad droonid tabasid sihtmärki ning peale plahvatusi süttis seal tulekahju. Alajaam on ehitatud 2010 aastal ja sisaldas lääneriikidest toodud seadmeid, mida kujunenud olukorras uutega asendada ei olevat võimalik.
Venemaa probleem on väga suur territoorium, mida lihtsalt ei ole võimalik katta ei õhutõrjekomplekside ega mobiilsete õhutõrjegruppidega, samas kui sihtmärke on Ukraina armee jaoks Venemaal sadasid. Ei ole mingit kasu elektrijaamadest, kui ülekandevõrk on hävitatud. Lisaks külvavad Ukraina droonide rünnakud Venemaa elanikesse ebakindlust ning ma ei välista varianti, et aasta lõpupoole, enne talvekülmade saabumist võetakse Venemaal maha suur osa piiriäärsete oblastite energia ülekandevõrkudest.
Nendel rünnakutel on veel lisaks see mõõde, et need sunnivad Venemaad tegema mingeid katseid olukorda nö kontrolli all hoida, aga see tähendaks niigi õhukaitsekomplekside defitsiidi tingimustes nende ära toomist ka rindelt või suuremate linnade ümbrusest, mida ka ei saa teha ehk piltlikult öeldes on Venemaa siis kahvlis – kui ei tegutse, külmuvad asulad, kui tegutsed, nõrgendad õhukaitset mujal.
Minu enda hinnangul peaks liitlased aitama Ukrainal toota võimalikult palju pikamaadroone ning kui igakuiselt ründaks Venemaad vähemalt 1000 sellist drooni, siis oleks sellel oluliselt suurem efekt ehk kui ei lubata lasta Venemaa territooriumi ATACMS ja Storm Shadow rakettidega, siis tuleks aidata tellida Ukraina armeel rohkem droone, see oleks ka abiks.
Eelmises ülevaates kirjutasin, et Venemaa võis viimases suuremas droonirünnakus kasutada lisaks Shahed-tüüpi droonidele ka nö säästudroone. Praeguse info kohaselt oli enamus droonidest siiski Shahed-tüüpi, aga osad olid ka nö säästudroonid ja need lasti lendu Krimmist.
Vaatame veel Ukraina armee poolt tehtud eelmise kuu kokkuvõtet. Venemaa kaotas rekordilise koguse suurtükke -1520. Juunis oli see näitaja 1415, mais 1160. Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaal veel ladudes suurtükke, et neid kaotatute asemele tuua, aga tuuakse järjest vanemaid, seitsmekümnendatel toodetud suurtükke, mille täpsus olevat oluliselt väiksem kui kasvõi üheksakümnendatel toodetud suurtükkidel. Kovalenko sõnul jätkub praegusel tasemel suurtükkide kaotuste jätkumisel Venemaal suurtükke veel aastaks ajaks.
Probleeme suurtükkide kaotamisega kinnitavad Venemaa sõjaväelased. Varjunime Vault-8 kirjutav Venemaa sõdur, kes on Donbassis Pokrovske suunal, tõi välja nende jaoks ülimalt alarmeeriva arengu ehk siis Ukraina rallidroonid lendavad retranslaatorite abil 20-25 kilomeetri sügavusele Venemaa armee tagalasse ehk siis piirkonda, kus nad manööverdavad oma 122mm ja 152mm suurtükkidega.
Sõjaväelase sõnul võimaldab Venemaa armee ülekaal suurtükkides üldse praegu peale tungida, aga selle eelise kaotus oleks sõna otseses mõttes katastroof, aga sinna suunda asjad liikuvat, kuna neil olevat puudus vahenditest, millega Ukraina droonide vastu võidelda, milliseid olevat järjest rohkem ja need olevat tehnoloogiliselt järjest paremad, ületades kvaliteedilt Venemaa rallidroone (sellest kirjutan veel allpool).
Viimases hädas on Venemaa sõjaväelased suurtükitorude ümber hakanud ehitama terasvõrkudest kaitseid, sest ukrainlased ründavad rallidroonidega just suurtükitorusid – kaugele lendamiseks peab rallidroonil olema väiksem kogus lõhkeainet ning sellest kogu suurtüki hävitamiseks ei piisa, aga suurtükitoru suudab muuta kasutuskõlbmatuks küll.
Ukraina armee droonide üle kaebas ka Venemaa politoloog Dmitri Rajevski, kes veel paar kuud tagasi rääkis, et Ukrainal ei jää muud üle, kui kapituleeruda lähimal ajal Venemaa tingimustel, aga nüüd käis ta olukorraga rindel isiklikult tutvumas ja peale seda on mees nagu ümber vahetatud – varasema särasilmse šovinisti asemel oli ekraanil nüüd kühmus ja äärmiselt pessimistlikult meelestatud inimene. Tema sõnum - Venemaa on juba lootusetult alla jäänud droonide sõjas ehk siis kui Ukraina poolel konkureerivad omavahel sajad tootjad ja Ukraina armee esitab nüüd tootjatele nõudeid kvaliteedile, mistõttu Ukraina droonide kvaliteet ja tehnoloogiline tase pidevalt tõusevad, siis Venemaa poolel olevat olukord täpselt sama, mis ka varem.
Ehk siis väga suur osa Venemaa rallidroonidest toodetakse tsentraalselt, tehakse ühte mudelit ühe sidepidamiseks kasutava sagedusega, mida Ukraina armee oskab suurepäraselt maha suruda. Veerand rindele saadetud droonidest olevat praak, samas ei ole varuosasid, et neid parandada. Kolmandik droonidest lendavat vastaseni välja, aga tabavad neist vähesed. Venemaa sõjaväelased pidavat rindel ise droone ümber ehitama, aga see kõik võtab nendelt ajalist ressurssi ära.
Samas on Venemaal ka väiksemaid tootjaid, kes oskavad teha palju paremaid rallidroone, nende hulgas ka sidepidamiseks madalamaid sagedusi kasutavad rallidroonid, aga neid ei lasta nö suure meepoti juurde ja seetõttu lähevad nende droonid eeskätt Venemaa eliitüksustele, samas kui ülejäänud peavad leppima rallidroonidega, mille efektiivsus lahinguväljal on väike. Nüüd saavat praegune suurtootja riigieelarvest väga suure summa raha ning rindel olevate sõjaväelaste sõnul tähendavat see seda, et hüpet kvaliteedis oodata ei ole, samas kui kvantiteedist ei pidavat rallidroonide puhul suurt efekti olema.
Ukraina armee hävitas ka rekordilise koguse Venemaa transpordivahendeid – 2103 ühikut juulikuu jooksul ning see on väga suures osas rallidroonide töö tulemus. Tanke kaotas Venemaa armee juulis 300 ühikut ja jalaväe lahingumasinaid 653.
Olukord rinnetel. Venemaa on viimastel päevadel suunanud väga suure osa oma jõupingutustest just Donbassi ja seal eriti Pokrovski suunale, kus nad eile tegid 43 rünnakut, Toretski suunal 16 rünnakut ja Kurahhove suunal 6 rünnakut. Venemaa sõjaväelased suutsid natuke edeneda lääne poole mööda raudteetammi Želanne ja Sergiijivka suunal, aga nad on nüüd natuke segaduses, sest nende sõnul ei võitlevat Ukraina armee enam nendes kohtades kaitses nö viimase meheni ning eelistavat pigem taanduda. Venemaa armee sõjaväelaste sõnul samas Ukraina armeel pidavat olema piisavalt reserve, et vajadusel tõsisemalt nö vastu panna ja siis nad mõistatavad, et mis võiks sellise tegutsemise tagamõte olla.
Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno sõnul annab sellel küsimusele vastusekaardi vaatamine, võttes arvesse ka reljeefi ja Ukraina armee kaitsepositsioone. Ehk siis mida pikemalt Venemaa armee mööda raudteed kitsa lõiguna lääne poole liigub, seda haavatavam ta tiibadel on ning sellises olukorras on Ukraina armeel mõistlik isegi vastane kaugemale läände meelitada. Pekhno arvates oleks Venemaa armeel kujunenud olukorras esmalt vaja Otšeretinest kirdes ja lõunas olevad alad enda kontrolli alla saada, likvideerides nii ohu Ukraina armee rünnakuteks tiibadelt ning just selles kontekstis võib vaadata ka neid Venemaa armee meeleheitlikke rünnakukatseid soomustehnikaga Kurahhove suunal ja samast loogikast lähtuvalt olevat ka kantud rünnakud Toretskile, mida Venemaa pidavat lihtsalt maatasa pommitama.
Venemaa enda sõjaväelased ise tunnistavad, et nende liugpommid on ebatäpsed, aga linna pihta neid lennutades mõnele hoonele ikka pihta saad ja kui linna maatasa teha, siis on ukrainlastel oluliselt keerukam seal kaitses olla. Venemaa sõjaväelaste unelm olevat Nju-Jorki ja Zalizne suunalt vägedega üksteisele vastu liikuda, et võtta arvestatav osa Ukraina armee sõjaväelasi kotti, aga eile olid hoopis ukrainlased teinud eduka vasturünnaku Nju-Jorkile, nii et praegu kaitse seal veel püsib.
Hersoni rinde osas kurtis z-blogija Živov, et Venemaa armee üritab väga suurte kaotuste hinnaga enda kontrolli alla saada Dnepri deltas asuvaid saari, aga mis siis edasi juhtub, kui need on nende käes? Kaitset olevat seal äärmiselt keeruline hoida ja lihtsalt saarele jäädes nad aja jooksul lihtsalt kaotaksid kõik oma sõdurid, sest Ukrainal olevat droonides osas suur ülekaal, mistõttu oleks ka mistahes logistika korraldama pehmelt öeldes keeruline.
Z-kanali VDV za tšestnost i spravedlivost andmetel olevat ukrainlased küll Krinkist lahkunud, aga asula olevat jätkuvalt suures osas hallis tsoonis, sest esiteks olevat õhuruum Ukraina droonide käes ning teiseks ainult ootavat ukrainlaste suurtükiväelased, millal Krinkisse ilmuvate Venemaa sõjaväelaste pihta tuld anda ning neil olevat aja jooksul see koht väga hästi nii-öelda sisse lastud.
F-16 lennukitest on viimastel päevadel palju juttu olnud ning Venemaa poolel tekitavad need hirmu ning siis pole vaja imestada, et üritatakse toota kõiksugu vale-uudiseid, nii edastati USA-s Kansases 2018. aastal alla kukkunud F-16 vrakki kui tõendit esimesest Ukrainas alla lastud F-16 lennukist, meisterdati valmis väidetavalt Rumeenia armee raport Ukraina lendurite väljaõppe tulemuste kohta, mille kohaselt 50-st lendurist oli ainult kolm läbinud väljaõppe rahuldavale hindele, inglise keelt lendurid ei oskavat, distsipliin lonkavat ja toimuvat massiline alkoholi tarbimine. Loomulikult on see totaalne jama, aga tundub, et midagi paremat hetkel teha ei osata. Loomulikult ei ole need lennukid väikeses koguses mängumuutjad, aga kainemalt arutlevate Venemaa sõjaväelaste sõnul toimub Ukraina lennuväes kvalitatiivne hüpe ning F-16 lennukite lisandudes hakkavat olukorda rindel muutma.
Z-blogija „Polkovnik Šuvalov“ kirjutas olukorrast elavjõuga rindel, kus aukude lappimiseks saadetakse rünnakrühmades surema teiste erialade spetsialistid ning ohvitseridel on kriitika tegemise asemel mõistlikum need spetsialistid lahinguülesande täitmiseks nö kahesajastada. Selle tulemusena toimuvat Venemaa armee sisemine moraalne häving, sest ei olevat suuremat lollust kui pika ja kalli väljaõppe läbinud spetsialistide selline hävitamine. Z-blogija sõnul hävitatakse nii motivatsioon, mida polevat võimalik hiljem mistahes tasude tõstmisega enam tõsta. Z-blogija sõnul hävivat sellise lähenemisega Venemaa armee kõige kiiremini sõdade ajaloos ja seda just sisemiselt, ilma välise sekkumiseta.
Venemaal on tekkinud probleemid Youtube vaatamisega, millega seoses teenusepakkuja tegi avalduse, mille kohaselt ei olevat häired seotud nende poolse tegevusega, see toimuvat muudel põhjustel ehk siis seda tehakse tsentraalselt. Sellega seoses kirjutas sõjaväelane oma z-kanalis Vault-8, et Venemaa sõjaväelaste hulgas on Youtube eluliselt vajalik, see pole lihtsalt meelelahutuskanal. Youtube eelis olevat, et see töötab ka viletsa interneti korral, sest ei ole erinevalt Telegramist ja VK-st analoogidest vajadust kogu videot vaatamiseks alla laadida, seda saab vaadata ka vahepeal katkeva side korral. Ja Youtube’st pidavat Venemaa sõjaväelased omandama elulisi oskusi – kuidas puhastada relvi, kuidas parandada autosid, kuidas kasutada efektiivsemalt topograafilisi kaarte, kuidas süüa teha jne. Ja muidugi ei ole ka meelelahutuslik aspekt vähetähtis, sest kuidagi peavad sõjaväelased z-blogija sõnul ka ennast lõõgastama.
Juuli lõpus toimus Jekaterinburgis suur tulekahju ettevõttes, kus valmistati elektroonikakomponente nii kosmoserakettidele kui ka teist tüüpi rakettidele. Tänasel päeval on peamine versioon süütamine ning ka selle põhjuste osas andis vihje z-kanal Kremljovskaja tabakerka – augustikuus pidi ettevõttesse tulema kontroll ning sellisel juhul on Venemaal tulekahju korraldamine suhtelist lollikindel variant jamadest pääsemiseks.
Järgmine ülevaade tuleval kolmapäeval, sest esmaspäeval olen hommikupoole sõidus.
Au Ukrainale
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
