Nädalavahetusel toimusid Ukraina poolt läbiviidud raketi- ja droonirünnakud Krimmis kui droonirünnakud Krasnodari krais. Äärmisel keeruline on hinnata, kui palju Ukraina droonidest sihtmärgini jõudsid, sest videosid on vähestest tabamustest, aga isegi Venemaa poolel tunnistavad z-blogijad, et tabamusi oli omajagu. Selles osas on üksmeelel mõlema poole sõjast kirjutavad blogijad, et Venemaa õhutõrjevõimekus on peale Ukraina edukaid raketirünnakuid oluliselt langenud. Ja kuigi Venemaa uus kaitseminister ütles, et eksida võib, aga valetada mitte, siis nende propagandamasin kütab valesid edasi sellises mahus, et ühe Hersoni rindel oleva Venemaa ohvitseri sõnul olevat propagandistid Simonjan ja Solovjov Venemaa sõjaväelaste hulgas hetkel ühed kõige vihatumad inimesed.

Eeskätt ajab Venemaa sõjaväelasi marru jutt sellest, kuidas Venemaa õhukaitse pea kõik ATACMS ballistilised raketid maha võttis nädalavahetusel. Venemaa z-blogija Fighterbomber, kes on nö ultrapatrioot, kirjutas, et tänase päeva kurb tõde on see, et Venemaa õhukaitse ei suuda ballistilisi rakette maha võtta ning kui mõnele isegi peaks pihta saama, on see juhus ning kui räägitakse öö jooksul alla lastud üheksast ATACMS raketist, siis olevat see täielik jama (tegelikult olid väljendid palju mahlakamad, säästan lugejat nendest). Ballistilise raketi allalaskmisel algab kõik raketi stardi õigeaegsest fikseerimisest, peale mida arvutatakse välja trajektoor, mida mööda rakett lendab ja lastakse välja õhutõrjerakett arvestusega, et see tabab raketi lõhkepead, mitte ei plahvata selle lähedal.

Ehk siis reaalses elus on kogu Krimmi poolsaar ATACMS rakettide ees kaitsetu ning hävingu suurus sõltuvat ainult sellest, kui palju Ukraina armeel neid kasutada on võimalik. Õhutõrjevõimekuse langus tähendab seda, et droonid saavad palju kergemini üle Krimmi edasi Krasnodari krai poole lennata ning Venemaa poolelt toodi sellega seoses veel välja ühe nüansi – nimelt on neil vähe mobiilseid gruppe kuulipildujate ja õhutõrjekahuritega, mistõttu üldjuhul üritatakse droone maha võtta kalliste õhutõrjerakettidega, aga kuna Ukraina on järjest korraldanud massiivseid droonirünnakuid, siis tekivad juba momendid, kus õhutõrjekompleksides saavad raketid otsa, peale mida järgmise laine droonid jõuavad sihtmärgini.

Nädalavahetusel jätkas Ukraina juba varasemast tuttavat Venemaa sõjalaevastiku kaasajastamise programmi, mille käigus muudetakse pealveelaevad allveelaevadeks. Aga infomüra laeva uputamise ümber on palju, tõsi, seda Venemaa poole z-blogijad ei eita, et kahe raketi täpse tabamuse järel üks laev allveelaevaks muutus, küll aga on vastukäivat infot selles osas, et millise laevaga täpselt tegu oli. Ukraina poolelt läks liikvele info, justkui oleks uputatud miinitraaler Kovrovets, aga minul endal oli raske uskuda, et kalleid ja väga defitsiitseid rakette kulutati laevale, mis sõja praeguses faasis erilist rolli ei mängi, mis on sadamas peidus ning kui see peaks kaugemale sadamast sõitma, oleks ta kohe Ukraina meredroonide sihtmärgiks.

Seetõttu on palju usutavam Venemaa z-blogijate poolt edastatud info, et tegelikult uputati hoopis uus väike raketilaev Tsüklon (projekt 22800, Karakurt-klass), sest sellisel laeval (pikkus 67 meetrit) on üldjuhul kaheksa laskeseadet Kalibr-tüüpi tiibrakettide väljalaskmiseks ning selline laev on Ukraina jaoks otseseks ohuks. Loodetavasti toovad lähipäevad uputatud laeva osas uut infot.

Krandodari krais sai taaskord tabamuse naftatöötlemise ettevõte Slavjansk NPZ, mis ei ole Venemaa üks suurimaid (töötlemisvõimuses RBK-Ukraina andmetel alla 5 miljoni tonni toornafta aastas), küll aga olevat see ettevõte väga oluline regiooni jaoks, sest ajakirjanik Boris Tizengauseni andmetel olevat see spetsialiseerunud laevakütuse tootmisele. Kokku räägitakse kuni kuuest droonitabamusest, hetkel ettevõte seisab ning lähipäevade jooksul selgub kahjustuste suurus, peale mida saab prognoosida, et millal seal taas tootmine võiks käivituda.

Droonid ründasid ka Novorossiiski sadamat, mille osas on väidetud, et pihta sai seal asunud masuudi ladustamiseks vajalik infrastruktuur. Ukraina sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul oleks see info tõele vastavuse korral väga kaval käik, sest masuuti kui sisuliselt kütusetootmise kõrvalprodukti Venemaa ise kasutavat siseriiklikult vähe ning seetõttu minevat see enamuses ekspordiks, aga samas on masuudimahutite maht mitte ülemäära suur ning kui masuudi ekspordiga tekib probleeme, siis laieneb see kiirelt ka kogu naftatöötlemisele laiemalt, sest kui masuuti pole kuskile panna, ei saa ka muid tooteid edasi toota.

Droonirünnakust Kuševskaja sõjaväelennuväljale on vähe infot. Ka seda lennuvälja on varem rünnatud ja siis jõudis meediasse foto liugpommide komponentide lao tabamisest.

Täna tabati rakettidega Venemaa sõjaväeosa Luhanskis, nii et töö käib ka seal suunal.

Ma kirjutan droonirünnakutest nii pikalt seetõttu, et minu arusaamise kohaselt on edu saavutamiseks vajalik teha Venemaa juhtkonnale Venemaa territooriumil nii palju haiget, et nad ühel hetkel enam samamoodi jätkata ei tahaks. Nädalavahetusel toimunud rünnakud olid head, aga iga päev peaks ka edaspidi vähemalt 50 Ukraina drooni ründama erinevaid sihtmärke nii Venemaal kui Venemaa poolt okupeeritud territooriumil Ukrainas.

Naftatöötlemise ettevõtete ründamisega kaasnevad probleemid olevat nii tõsised, et juba on Venemaa naftatoodete tootmine vähenenud rohkem kui 15% ja viimaste rünnakute valguses see protsent võib kasvada ja peab kasvama, sest kui see jõuaks 30% juurde, hakkaks see tõsisemalt mõjutama Venemaa võimet sõda pidada ning paratamatult jõuaksid probleemid varustuskindluse tagamisega ka tavatarbijateni.

Olukord rinnetel. Venemaa jätkas aktiivset rünnakutegevust erinevatel rinnetel, sest nad teavad, et nende võimaluste ajaaken on praeguste protsesside jätkudes (Ukraina saab järjest rohkem sõjalist abi USA-st) lahti kuni juuni lõpuni. Harkivi rindel on viimastel päevadel Venemaa edenemine selgelt aeglustunud, aga rindejoone stabiliseerumisest ei saa hetkel siiski veel rääkida. Liptsi suunal on suurenenud hall alla, Deepstate andmetel suutis Venemaa natuke edeneda Glibokest ida pool, pikki kõrgendikku lõuna poole. Kui nad peaksid kogu kõrgendiku enda kontrolli alla saama, siis tekitakse see Ukraina armeele täiendavaid probleeme. Vovtšanski suunal ei ole linna enda juures nädalavahetusel suuri muutusi toimunud, linna põhjaosa kuni Vovtša jõeni on hallis tsoonis, kus käivad tänavalahingud.

Sellest lõigust on ka nädalavahetuse kõige enam kõneainet pakkunud sündmus, kus z-kanalite info kohaselt koondati enne rünnakule minemist Venemaa armee kontrolli all olevasse haiglasse palju sõjaväelasi, selle fikseeris Ukraina luuredroon ning järgnenud rünnakus hävitati hoone, Venemaa poole andmetel oli vähemalt 40 hukkunut ning 40 haavatut ning juures kommentaar, et miks me küll juba ei õpi sarnastest vigadest, mis on tehtud varem. Palju arutelusid on ka põhjustanud rünnak ise, et millega täpselt rünnati.

Rohkem eksperte toetab versiooni lennukitelt visatud liugpommide kasutamisest, kuid on ka neid, kelle arvates rünnati GLSDB liugpommidega (lastakse mitmikraketiheitjalt). Kokkuvõttes vahet pole, tabamused olid täpsed ja tegid oma töö ära. Ehk siis Venemaa elektroonilise võitluse vahendid nende lennutrajektoori mõjutada ei suutnud.

Harkivi piirkonnas on Ukraina poole jaoks jätkuvalt probleemiks, et nad ei tohi USA päritolu relvi kasutada Venemaal asuva sõjatehnika ründamiseks kasutada, mistõttu pidavat Venemaa suurtükid tegutsema küllaltki karistamatult ning nad on Venemaa piirist piisavalt kaugel, et enamus Ukraina rallidroonidest sinna välja ei suudaks lennata. Jah, Venemaa suurtükkide tuli pole täpne, aga kui nad Venemaalt suurtes kogustes mürske teele saadavad, muudavad nad koos liugpommidega mingi aja jooksul kogu Vovtšanski varemehunnikuks, kus on raske kaitses olla. Lisaks on meediasse jõudnud videod, kuidas Venemaa sõjaväelased röövivad enda kontrolli alla saadud territooriumil elumajasid, viies sealt ära kõike väärtuslikku. Vetsupotte nad enam ei taha, aga pesumasinad on jätkuvalt hinnas.

Harkivi piirkonnas kasutab ka Ukraina sõjalennukeid, aga liugpommide viskamine on riskantne tegevus, kui vastasel on pikamaa õhutõrje lahinguvalmis ja nii kaotasid nad ühe Su-27 koos äärmiselt kogenud lenduri Denis Vassiljukiga.

Luhanski oblasti rindel suutis Venemaa natuke laiendada enda kontrolli all olevat ala Berestove suunal ning hall ala laienes natuke ka sealt lõuna pool.

Donbassis kaotas Venemaa omajagu soomustehnikat Tšasiv Jari suunal. Venemaa plaanis linnale pealetungi kolmel suunal, aga nii põhja poolt liikumine Kalinivkale kui sealt natuke lõuna pool pealetung linna idapoolsele elamurajoonile on edenenud väga vaevaliselt, mistõttu Venemaa ei ole veel suurte jõududega rünnanud Ivanivskest lääne poole, kuigi nad on sealt suunalt välja jõudnud veekanalini.

Avdiijivkast kirde suunas suutsid Venemaa üksused natuke edeneda Keramikist kirde suunas, Semevinkast lääne poole ning ka Jasnobrodivka suunal. Ukraina poolelt jõudis meediasse video, mille järgi nad olevat Otšeretines hävitanud hoone, kus asus üheksa Venemaa droonioperaatorit. Kui nii, siis suurepärane õnnestumine.

Lõunarindel on nädalavahetuse kontekstis palju juttu olnud Robotõnest, mille olevat Venemaa justkui enda kontrolli alla saanud. Tegelikkuses on seal lihtsalt põhja poole natuke hall ala suurenenud, samas on Venemaa armee jätkuvalt asula lõunaosas ja Ukraina oma põhjaosas ning vahepeal on lage maa, kus pole kummalgi poolel võimalik kaitses olla.

Hersoni rindel olevat kõik endine ehk siis Ukraina kaitse püsib. Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel on Ukraina jätkuvalt seal lõigus eelis droonide osas, mistõttu Venemaa armee ei saa soomustehnikaga tulla rindejoonele lähemale kui viis kilomeetrit, muidu nad jääksid lihtsalt sellest kiirelt ilma.

Huvitav on Venemaa poole sõjaväelaste hala suurtükimürskude osas. Üks teema on see, et neid napib ning Iraani ja Põhja-Korea mürskude kvaliteet olevat alla igasugust arvestust, selles midagi uudisväärtuslikku ei ole. Küll aga olevat kiirelt langenud Venemaal toodetud laengute kvaliteet, mistõttu pidavat olema ülimalt keeruline täpselt lasta ka Venemaa enda mürskudega.

Et erinevalt Põhja-Korea mürskudest seda hirmu ei olevat, et Venemaal toodetud mürsk suurtüki torus plahvataks, mistõttu suurtükiväelased lasevad neid mürske rõõmuga, aga kuna laengu kogus ei vastavat sellele, mis seal peaks olema, siis lendavat mürsud sihtmärgist mööda ja kasu olevat neist vähe. Erinevalt vanadest, nõukogude ajal toodetud laengutest, mis pidavat tagama soovitud tulemuse, aga need laengud olevat lihtsalt otsas. Nii et ei ole ka Venemaa poolele suurtükimürskude osas asjad probleemitud. Z-blogijad kurdavad, et kui probleem laengutega ka tõstatatakse, siis öeldakse vastu, et probleem ei olevat laengutes, vaid hoopis suurtükiväelastes, kes ei oskavat täpselt lasta.

Huvitava märkusena veel lisan, et kuna Venemaal võib väga kergelt armee diskrediteerimise pärast vangi minna, siis on selle vältimiseks Venemaa z-blogijad hakanud järjest rohkem kirjutama Laose armeest ja selle probleemidest. Kuigi reaalses elus on need Venemaa armee probleemid, on juriidiliselt kõik korrektne ja z-blogijate hõlma hakata ei saa. Ja siis võibki lugeda, kuidas Laose armee näiteks ei saa hakkama ATACMS ballistiliste rakettide mahavõtmisega.

Ukrainalased on käivitanud massilise Starlink-peibutiste tootmise. Kuna Venemaa droonid on võtnud need kompleksid sihikule, siis Ukraina poolelt omakorda pannakse kümneid ja kümneid petuantenne küllaltki nähtavale kohale, et vastane kulutaks nende peale oma droone ja ukrainlased loodavad, et ehk ühel hetkel Venemaa loobub seetõttu Starlinki seadmete ründamisest.

Venemaa z-blogijatele avaldas tõeliselt muljelt Ukraina poolelt meediasse laetud video, kus suurele droonile (nn Baba-Jagaa) paigutatud automaat sihtmärke tulistab. Z-blogijate sõnul oleks sellised droonid vaat et nö mängumuutjad, kui nad sellisel kujul hakkaksid reaalses lahinguolukorras laskma Venemaa armee positsioonide pihta.

The New York Times’i andmetel hakkavad G-7 riigid külmutatud Venemaa rahaliste vahendite osas jõudma lahenduseni, millest ma ise kirjutasin juba omajagu aega tagasi – juriidiliselt kõige vähem probleeme põhjustav lahendus oleks nende vahendite tagatisel Ukrainale laenu andmine.
Järgmine ülevaade kolmapäeval

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING