Droonirünnaku tagajärjed Rjazanis asuva Venemaa ühte suurimat naftatöötlemise ettevõtte pihta
Siinjuures on oluline välja tuua energeetikaekspert Mihhail Krutihhini märkuse, et mäng eksporditava nafta ja naftatoodete hinnapiiriga ei mõjuta eriti palju Venemaa maksulaekumisi, sest riik võtab enamuse makse enne, kui tooted riigist välja viiakse, kusjuures on maksustamise aluseks olev nafta hind tuletatud brenti toornafta hinnast. See, kuidas mängitakse nafta omanike poolt hiljem hinnaga, ei mõjuta Krutihhini sõnul eriti laekumisi Venemaa riigieelarvesse, näiteks kui Venemaa naftafirma poolt välismaal registreeritud firma ostab odavalt, aga hiljem vahetab nafta omanikke ning India ettevõtted ostavad juba palju kõrgema hinnaga.
Küll aga on otsene mõju Venemaa riigieelarvele, kui naftatööstusettevõtted ei ole võimelised Venemaal töötama ning just seetõttu on droonirünnakud naftatöötlemise ettevõtete vastu olulised lausa strateegilisel tasandil. Eile toimus rünnak Nižnõi Novgorodis asuva naftatöötlemise ettevõtte vastu ehk siis tegemist on selle sama Lukoilile kuuluva tehasega, millel on juba varasemast osalised tootmisprobleemid seoses krakkimisseadme katkiminekuga ning nüüd sai tugevaid kahjustusi veel tootmiseks vajalik seade, nii et on väga keeruline öelda, millal see tehas uuesti täisvõimsusel tööle hakkab, kusjuures see tehas andis märkimisväärse osa Venemaal toodetud kõrge oktaaniarvuga bensiinist.
Täna hommikul said edukad droonirünnakud jätku, kui vähemalt kolm drooni tabasid Rjazanis asuvat Venemaa ühte suurimat naftatöötlemise ettevõtet. Kohalikud on teinud droonide lennust omajagu videosid, nii et videomaterjali on ka Venemaa sotsiaalmeedia kanalites piisavalt. Ukraina droonirünnakuid on iseloomustanud asjatundlikkus ehk siis naftatöötlemise ettevõtete puhul ei ole oluline mahutite tabamine koos võimalikult suure tulekahjuga, vaid oluline on tabada seadmeid, millel on tootmisprotsessis tähtis roll ning mida on keeruline kiirelt asendada, sest väga tihti on need seadmed lääne pätiolu ning praegu on nad sanktsioonide all.
Sotsiaalmeedias olevatelt videotel on näha, et Rjazanis droonid ründasid konkreetseid sihtmärke tehase territooriumil ning võib arvata, et tehase töö saab olema päris pikaks ajaks häiritud. Lähipäevadel tuleb selles osas kindlasti täiendavat informatsiooni, aga tegemist oli äärmisel õnnestunud operatsiooniga ning selle rünnaku kontekstis ei saanud ka hakkama Venemaa õhukaitse, mis mingil kujul oli väidetavalt seal olemas. Ukraina droonid ründasid ka Kirišis asuvat naftatöötlemiskompleksi, aga mitte nii edukalt.
Eile liikusid kolm erinevat Venemaa vabatahtlikke üksust Põhja-Ukrainast Venemaale Kurski ja Belgorodi oblastites. Eelmisel aastal toimus ka sarnane aktsioon ning siis suutsid need üksused olla Venemaa territooriumil päris palju päevi, enne kui nad Ukrainasse tagasi liikusid. Nüüdne rünnak tuli siiski taas ootamatult ning minul oli sellega seoses huvitav jälgida nende rünnakute kajastamist z-kanalites. Kui Tjotkino külast edastatud videotes oli näha, kuidas Venemaa sõjaväelased ummisjalu põgenesid, jättes maha kogu sõjatehnika, siis nii Venemaa ametlikus meediakajastuses kui z-kanalites oli kõik risti vastupidine ehk siis kangelaslikud Venemaa sõjaväelased olevat võidelnud kui tiigrid, lüües vastase rünnakud tagasi. Ilmselgelt koordineeritud tegevus, mille eesmärgiks on enne valimisi mitte rikkuda kuvandit jutust stiilis, et kõik kulgevalt vastavalt plaanile. Ukraina armee laiem eesmärk on arvatavasti soov sundida Venemaa armeed tugevdama oma lõunapiiri, aga saab see tulla peamiselt reservide arvelt, mida neil oleks vaja kasutada hoopis rindel Luganski oblastis ja Donbassis.
Olukorrast rinnetel. Donbassis on Venemaa armee aktiivne Bahmuti suunal Ivanivske külas, kus rünnakute raskust kannavad dessantväelased. Tänahommikuse info kohaselt on osa küla küll veel Ukraina armee kontrolli all, aga pole välistatud, et lähipäevil saab Venemaa armee küla enda kontrolli alla. Mitmete analüütikute arvates võib Venemaa armee üritada Ivaniskest suurte jõududega lääne poole edasi tungida, et mööduda Tšasiv Jarist nii lõuna poolt, ühtlasi nii lõigates läbi nii olulise transporditee Konstantinovka suunal ehk siis kaitselahingud sellel suunal on Ukraina armee jaoks väga olulised.
Avdiijivast lääne pool Venemaa poolt edenemist ei olnud, aga Ukraina armee sõjaväelase Arty Green’i sõnul on pikem perspektiiv selles rindelõigus ikka niisugune, et kui Venemaa ründab väga suurte jõududega, siis Ukraina taandub kaitselahinguid pidades jooneni, kus reljeef ja veekogud sobivad kaitsetegevuseks paremini. Siiani on lagedal maal üle põldude lääne poole liikumine tulnud Venemaa armee jaoks nii suurte kaotuste hinnaga, et mitmed z-blogijad küsivad võimalikke arenguid silmas pidades, et kas ei oleks ehk mõttekam põhja poolt üritada Berditši juurest läbi murda, sest lõuna pool Tonenke juurest lääne poole liikudes jõutakse veekogudeni ning kuna Ukraina üksused on lääne pool kõrgendikul, siis oleksid Venemaa sõjaväelased piltlikult öeldes seal nagu tiirus.
Venemaa ründab aktiivselt ka Novomihhailivkat, kasutades lisaks liugpomme, ometi on Ukraina kaitse pidanud, sest neid aitavad omakorda rallidroonid, nii et seal on välja kujunenud omamoodi tasakaal hetkel, küll aga muutub olukord peale seda, kui Novomihhailivka on täiesti maatasa pommitatud, peale mida pole Ukraina sõjaväelastel seal võimalik enam kaitses olla. Kuna Ukraina luure- ja rallidroonide töö on seal lõigus väga efektiivne, üritavad Venemaa üksused nüüd rünnata rohkem öösiti, aga praegu veel on öised temperatuurid piisavalt madalad selleks, et soojuskaamerate abil oleks võimalik Venemaa sõjaväelasi ka öösel droonidelt näha.
Luganski oblastis ründas Venemaa armee Terni suunal, aga nad löödi tagasi. Sealt lõigust on ka video, mis näitab, kui hästi Ukraina oma erinevaid võimekusi koostöös suudab kasutada ehk siis luuredrooni info põhjal ründas rallidroon soomusmasinat ning et masina peal sõitnud sõdurid hajusid masina ümber laiali, järgnesid sinna kohe täpsed lasud suurtükkidest kassettmoonaga.
Lõunarindel on olukord suuremate muutusteta, kuigi Venemaa üksused jätkuvalt ründavad Robotinet, aga seal piirkonnas olevad Venemaa sõjaväelased kurdavad sotsiaalmeedias, et nii Robotine kui Krinki osas on nende tegevus läbi kukkunud ning lähiajal muutusi ei paista, kuigi Venemaa ründas üle pika aja taas ka Krinkit jalaväe gruppidega.
Ukraina armee sõjaväelane Arty Green rääkis pikemalt muutustest viimase poolaasta jooksul rindel, kus eelmise aasta sügisest alates toimus nö drooniplahvatus ehk siis rallidroonide kasutamise järsk tõus. Algselt oli see Ukraina armee jaoks pigem sundkäik, sest poliitilistel põhjustel USA poolt antav sõjaline abi vähenes järsult, aga nüüd ollakse Green’i sõnul jõutud olukorda, kus nii NATO kui Hiina jälgivad väga tähelepanelikult arenguid, sest droonid juba on muutnud sõjapidamist ning arengud olevat Green’i sõnul nii kiired, et kõik muutuvat kuudega ning Green’i hinnangul on aasta pärast droonid lahinguväljal täielikult võitnud suurtükid, kuigi ka juba praegu olevat nad lahinguväljal kõige efektiivsemad relvad.
Green’i arvates jõutakse aasta jooksul olukorda, kus elektroonilise sõjapidamise vahendite (EW) mõju muutub droonide osas tänu arendustegevusele minimaalseks ning rahalises plaanis tähendab see maksimaalselt rallidroonide kallinemist kuni kaks korda, aga ka siis jääb nende hind alla tuhande dollari, mis on kordades odavam ühe 155 millimeetrise suurtükimürsu hinnast. Kuna droonidega olevat juba praegu võimalik tegutseda vastase tagalas 20 kilomeetri kaugusel ja teatud juhtudel ka veelgi kaugemal, saab tulevikus Green’i sõnul olema väga keeruline suuremate sõjaväe üksuste rünnakuks koondamine nii, et vastaspool seda ei näe ja vastumeetmeid kasutusele ei võta. Kui veel väed nö kaevuvad sügavalt maasse, on Green’i sõnul mõlemalt poolt puhtalt sõjalise tegevusega äärmiselt keeruline suuremat edu saavutada. Hetkel on Green’i sõnul Venemaa eeliseks liugpommid, aga nende efektiivsus on kõige suurem asulates, pika rindejoone puhul efektiivsus väheneb ning loodetavasti F-16 lennukite tulemisel õnnestub Venemaa Su-34 ja Su-35 veelgi kaugemalt Venemaa territooriumile suruda.
Green rääkis ka droonide kasutamisest Ukraina armees, kus juba roodu tasandil on võimekus kasutada luuredroone, sest ilma selleta ei olevat enam võimalik edukalt sõdida. Droonidega seotud sõjaväelased jagas Green kolme kategooriasse, kus tema sõnul on kõige tähtsamad inimesed, keda kutsutakse insenerideks ehk kelle pärusmaa on droonide tehniline pool – võimekusest ise droone komponentidest kokku panna kuni oskuseni neid kiirelt neid remontida või kohendada vajadusele vastavalt (droonidel kasutatakse erinevat laskemoona, mis eeldab ka erinevaid tehnilisi lahendusi ning tuleb tähele panna, et mitte alati ei lõpe rallidrooni rünnak drooni hävimisega).
Tähtsuselt järgmised on droonioperaatorid, kes on võimelised korraga jälgima mitmeid parameetreid ning vajadusel kiirelt reageerima ning siinkohal on parimaks näiteks suurte põllumajandusdroonide operaatorid (Baba-Jagaa). Green’i sõnul olevat selles rollis parimad arvutimängurid ehk nn gamer’id, kes on sõjamänge mängides asja jooksvalt selgeks saanud.
Aste allpool on rallidroonide operaatorid, kelle puhul on siiski määrav hea koordinatsiooni ja motoorika olemasolu ning seda treeninguga eriti muuta ei olevat võimalik.
Samas rõhutas Green eriti seda, et kõige alus on siiski meeskonnatöö ehk siis hea tulemuse saavutamiseks peavad kõik lülid perfektselt suutma koostööd teha ning just selles osas pidavat tulema esile Ukraina armee eelis, sest neil olevat lihtsalt rohkem vaimselt võimekaid sõdurid selle töö peal ehk siis Venemaa poolel on droone vähemalt sama palju, aga vahe tulevat sisse nende kasutamise efektiivsuses.
Ukraina armee hakkas juba mingi aeg tagasi rohkem mürske kasutama ning sellel oli selge efekt lahingutegevusele. Mõistatamist oli omajagu, et kuskohast need mürsud siis tulid, aga Ukraina poolelt on tulnud infot, et valdava osa moodustavad sellest Euroopas toodetud mürsud ehk siis Euroopa relvatööstus on vaikselt tuure üles saamas. Nüüd tulevad lisaks mürsud Tšehhi presidendi algatatud initsiatiivi tulemusena ning viimastel andmetel ei räägita selles kontekstis enam mitte 800000 mürsust, vaid lausa miljonist. Nende arengute kontekstis on huvitav märkida, et väidetavalt on Põhja-Korea taas hakanud mürske Venemaale andma, aga kui see nii on, siis sellise tegevuse taga võib märgata ühe teise riigi varjatud niiditõmbamist.
Financial Times’is avaldatud materjali kohaselt plaanib Ukraina mobiliseerida täiendavalt 500000 meest, kes asendaksid rindel neid, kes vahetpidamata rindel rohkem kui aasta sõdinud. Samas tõi Arty Green sellega seoses välja, et kuna sõjaväelased saavad hästi tasustatud, siis on pigem antud kontekstis jutt sellest, et enamus rindel viibinud sõjaväelastest tahavad pikemat puhkust, peale mida nad on nõus jätkama, sest paremat palka Ukrainas hetkel mujalt ei saa ning enamus neist on ikka lisaks tõelised oma riigi patrioodid ka. Kokku osalevat praegu Ukraina poolelt lahingutegevuses 330000 sõjaväelast, kelle keskmine vanus olevat 40 aastat. Arty Green’i sõnul olevat osades jalaväe üksustes meeste keskmine vanus isegi üle 50 eluaasta, aga sellisel juhul mõjutavad see juba selgelt sellise üksuse sooritusvõimet lahinguväljal.
Venemaal kukkus alla sõjaväe transpordilennuk IL-76, millel läks põlema mootor, mis ühel hetkel lennuki küljest ära kukkus ning varsti peale seda hävis ebaõnnestunud maandumiskatsel ka lennuk koos pardal olnud inimestega. Kuigi lennundusekspertide sõnul oleks pidanud olema võimalik avariimaandumise läbi viia ka alles jäänud mootorite abil, siis millegipärast see ei toiminud. Mootori ärakukkumine lennu ajal on sündmus, mida juhtub ülimalt harva ning selle peale ironiseeriti z-kanalites, et järelikult olevat lennukit hooldanud mehhaanikud nagu lääne sanktsioonid – nad ei töötavat.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Täiendatud kell 14.00 Täna toimusid veel droonirünnakud kahe naftatöötlemise ettevõtte vastu, Kstovos (Nižegorodski oblast) ja Novošahtinskis (Rostovi oblast).
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
