Üle pika aja toimus massiivne raketirünnak ja see erines eelmistest selle poolest, et kasutati praktiliselt kõiki Venemaa käsutuses olevaid rakettide tüüpe. Kõigepealt rünnati Iraanist pärit droonidega Shahed ja peale seda tulistati Ukraina suunas 81 raketti, millest tiibrakette H101/H555/Kalibr oli kokku 48 ja nendest tulistas Ukraina õhukaitse alla 34 raketti. Varasemates rünnakutes on selliseid rakette protsentuaalselt rohkem alla tulistatud, aga tuleb arvestada, et kogu Ukrainat ei ole võimalik õhukaitsega katta ning soovi korral leiab Venemaa armee Ukrainas vähemtähtsaid infrastruktuuriobjekte, mille õhukaitse on nõrgem, samas on sellisel juhul kahjude likvideerimine Ukraina jaoks palju kiirem ja vähem kulukas.

Venemaa tulistas välja lausa kuus H-47M2 ballistilist raketti, mida tuntakse paremini nimega Kinzal. Sisuliselt on tegemist ballistilise raketi Iskander-M edasiarendusega ning see rakett tulistatakse välja MIG-31 lennukilt hetkel, kui lennuk on saavutanud suure kiiruse. Tänasel päeval Ukrainal veel ei ole võimekust ballistilisi rakette alla tulistada, selleks oleks vaja SAMP/T või Patriot’i komplekse, mis peaksid mõlemad küll lähimas tulevikus Ukrainasse saabuma. Kuna Kiievi on õhust tiibrakettide vastu hästi kaitstud, rünnati just Kiievit kolme Kinzal-tüüpi ballistilise raketiga ja need tabasid seal ka sihtmärke.

Ukrainat rünnati ka kuue raketiga H-22, mis on külma sõja ajast pärit suur ja ebatäpne rakett, mille allatulistamiseks ka hetkel Ukrainal võimekus puudub. Tulenevalt selle raketi spetsiifikast on väidetavalt seda võimalik alla tulistada ka lennukitelt, kui on olemas vastavad raketid. Eile aga veel neid rakette alla tulistada ei suudetud.

Venemaa lennukitelt tulistati välja kokku kaheksa juhitavat raketti H-31 ja H-59, aga nendest rakettidest ei jõudnud ükski sihile. Harkivit tulistati 13 õhukaitsesüsteemi S-300 raketiga, mis samuti lendavad ballistilisel trajektooril ja nende allatulistamiseks Ukrainal võimekus puudub.

Kõige rohkem küsimärke tekitab selle raketirünnaku eesmärk, sest juba enne rünnakut oli selge, et Venemaa katse hävitada Ukrainas kriitilise tähtsusega infrastruktuuri on läbi kukkunud ning nüüd on lisaks Ukrainasse jõudnud kevad. Venemaa poolt tulnud info kohaselt olevat tegemist kättemaksuoperatsiooniga Brjanski sündmuste eest, aga raisata niimoodi oma defitsiitseid rakette tekitab küsimusi Venemaa väejuhatuse adekvaatsuses või pigem ongi see Putini enda isiklik kättemaks. Ukraina elektriga varustamisest veel niipalju, et kui enne sõda tuli tuumaelektrijaamadest Kirill Sazonovi andmetel 52% elektrist, siis nüüd on see protsent tõusnud 70 juurde. Ukraina poole andmetel ükski sõjaväeline objekt raketirünnakutes kahjustada ei saanud.

Rinnetel toimuvast ka. Keskendun täna rohkem sündmustele Bahmutis, sest mujal suuremad muutusi ei ole toimunud, kuigi mitmetes kohtades toimuvad Ukraina jaoks rasked kaitselahingud. Bahmuti kaitsmisel on kõige olulisem toimiv logistika ning nüüd on olemas videod, mille kohaselt paigutati Hromove suunal lõhutud silla asemele ajutine sild ning Ukraina suutis natuke wagnerlasi ka Hromove suunalt tagasi suruda, nii et tee on küll Venemaa üksuste tule all, aga seda on võimalik läbida suuremal kiirusel, samas kartmata, et mudasse kinni võid jääda. Bahmutit külastas lühikese aja jooksul juba teist korda maavägede ülem kindral-polkovnik Oleksandr Sõrskoi. Venemaa poole andmetel on aga Ukraina toonud Bahmuti lähedale neli uut brigaadi, samas sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul ei ole Bahmut sobiv koht võimalike kontrarünnakute tegemiseks, need peaksid toimima linnast lõuna ja põhja poolt. Ukraina armee sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul on aga Bahmutist läänes asuvad kolm suuremat kõrgendikku kõik Ukraina vägede kontrolli all ning isegi võimaliku linnast taandumise korral saab nendelt positsioonidelt tekitada vaenlasele suurtükitulega väga arvestatavaid kaotusi. Hetkel aga on Bahmuti lääneosa veel Ukraina vägede kontrolli all ja kaitse püsib.

Palju vastukaja põhjustas video, kus näidati Ukraina sõjaväelase hukkamist peale seda, kui ta oli öelnud sõnad „Slava Ukraini!“. Nüüd on selgunud palju täpsustavat informatsiooni ning hukkunud kangelase näol oli tegemist Tšernigivi oblastist pärit territoriaalkaitse võitleja Oleksandr Matsijevskiga. 30. detsembril jäid nad Soledari juures piiramisrõngasse ja siis toimus ka hukkamine. Kuna dessantväelased tulid Ruslan Levijevi sõnul Soledari ründama alates 10. jaanuarist, pidi selle sõjakuriteo sooritaja olema väga suure tõenäosusega wagnerlane.

Territoriaalkaitse osalemine Soledari kaitsmisel on märgiline, sest kirjutasin sellest ka varem, et just nemad on tõelised kangelased, tänu kelle suurele (ja ohvriterohkele) panusele Bahmuti kaitsmisel võitis Ukraina armee aega, et ettevalmistada uusi üksusi kevadiseks suurrünnakuks. The Economist’is on sellel teemal pikem materjal, mille järgi valmistab Ukraina ette lausa kolme armeekorpuse jagu sõdureid (3 x 6 brigaadi), mis varustatakse suures osas läänest toodud soomustehnikaga. Lisaks neile valmistatakse ette kuus brigaadi vabatahtlikest ja seda kõike on saanud teha sellisel kujul suuresti tänu Bahmuti kaitsjatele. Venemaa z-kanalites on tõeline hädaldamine ja paanika (vaata videot allpool), sest nad mõistavad, et sellisele löögirusikale ei ole Venemaa armeel midagi vastu panna. Nende jaoks lõpeb pealetungi nö kuldne kuu märtsiga, edasi peaks saabuma Ukraina armee aeg.

Ukrainale antav relvastus. Ukrainal on hädasti vaja juurde lennukuid, aga tänaseks päevaks on selge, et lääne päritolu lennukid kevadiseks vasturünnakuks kohale ei jõua, küll aga on reaalne variant, et Ukraina saab Poolalt ja Slovakkialt lõpuks need Mig-29 hävitajad, millest on terve sõja jooksul nii palju räägitud. Lisaks teevad Ukraina ja USA sõjaväelased koostööd, et kohandada nõukogude päritolu lennukuid lääne laskemoona kasutamiseks. Kui juba eelmisel suvel hakati Mig-29 lennukitelt laskma rakette AGM-88 HARM ja neile on lisandunud JDAM juhitavad lennukipommid, siis viimase info kohaselt käib töö rakettide AIM-120 AMRAAM lennukitele paigaldamiseks, aga Ukrainas olevate Mig-29 puhul olevat probleemiks nende viletsad radarid. Poola ja Slovakkia Mig-29 lennukitega aga pidavat neid probleeme vähem olema.

Poolasse tuleb tankide Leopard hooldamiskeskus, aga juba enne tankide Ukrainasse saatmist on tekkinud probleemid varuosadega, sest väidetavalt ei ole modifikatsioonile Leopard 2A4 varuosasid toodetud juba kakskümmend aastat ehk siis tankid võib küll Ukrainasse saata, aga hiljem pole neid vajaduse tekkimisel millegagi remontida. Ka seisvat samal põhjusel kümnete Leopard tankide töökorda seadmine. Kui võtame arvesse, et Ukrainasse plaanitakse saata ka kümneid eelmise põlvkonna Leopard 1 tanke, siis on probleem varuosadega äärmisel terav ning kuuldavasti kiireid lahendusi olukorrale ei ole, samas mine tea, vajadusel suudavad ka sakslased üllatada.

Suurtükimürskude puuduse üle kurdavad mõlemad pooled ja kui Ukraina kaitseminister räägib vajadusest miljoni 155 mm mürsu järele, siis antud kontekstis on Prigožini seis veel viletsam, sest Venemaa riiklikus meedias on nüüdseks üldse keelatud rääkida wagnerlastest, aga Venemaal on sellised nö ponjatied, et kui sind pole riiklikus meedias, siis järelikult puudub sul Putini soosing ja sind pole sisuliselt olemas. Ja vastupidi, kui Venemaa riiklik meedia hakkab promoma mõnda kolmandajärgulist võõrriigi poliitikut, siis on see signaaliks ka välismaal elavatele venelastele, et sellel inimesel on Venemaa juhtide soosing ja valimiste kontekstis on see signaaliks, et teda on soovitav valida.

Prigožini seis on hapu ka seetõttu, et kuuldavasti moodustab Putin oma eraarmeed Gazprom Nefti alla ning sinna alla liigutatakse väidetavalt hetkel sõja kõige võitlusvõimelisemad wagnerlaste üksused. Samas on eksperdid kahtlevad sellise eraarmee võitlusvõimes, sest kui wagnerlaste puhul oli vähem kontrolli ja rohkem initsiatiivi, siis uues eraarmees saavad asjad olema vastupidi.

Venemaa raadiojaama Kommersant FM andmetel tekkisid ettevõtetel sanktsioonide all oleva kauba toomisel (nn paralleelimport) Türgist ootamatud probleemid peale Antony Blinkeni Türgi visiiti. Suure tõenäosusega olid ka Usbekistani ja Kasahstani juhtide kohtumised Antony Blinkeniga kantud just sõnumi edastamisest, et USA ei tolereeri enam edaspidi nn paralleelimporti läbi nende riikide. USA näeb palju vaeva, et sulgeda järjest enam kanaleid, läbi mille Venemaa üritab sanktsioonide all olevat kaupa riiki tuua. Kuuldavasti on USA sihikul antud kontekstis ka Araabia Ühendemiraadid.

Suurt pilti vaadates on kõnekas ka Viktor Orbani sedastus Budapestis toimunud majandusfoorumil, et Ungari suhted Venemaaga tuleb üle vaadata, lähtudes nö geopoliitilisest reaalsusest. Ühtäkki on Ungaril hakanud kiire ka Rootsi ja Soome NATO-ga liitumise taotluse heakskiitmisega, kuigi varasemalt tundus, et selle otsuse tegemine võibki venima jääda. Huvitavad arengud.

Kui võib tunduda, et Venemaa suudab naftat Indiasse müües kompenseerida Euroopa turu kaotamist, siis reaalsus elus on nad põrkunud ootamatu probleemiga. Nimelt ei soovi The Moscow Times andmetel India osta naftat rublade eest, aga dollarites maksta nad ei julge, kartes USA sanktsioone. Nii maksid nad ruupiates, aga selle raha kasutamisega on väljaspool Indiat vaat et ületamatud probleemid, aga impordib Venemaa Indiast kümneid kordi vähem kui sinna ekspordib, seega selleks ruupiaid ka kasutada ei saa. Nii kuhjuvad ruupiad Indias Venemaa ettevõtete arvetele ja Venemaa ettevõtjatel on mõistus otsas, mida nendega edaspidi teha. Väidetavalt on nüüd osa lepinguid sõlmitud Araabia Ühendemiraatide dirhamites, aga kuuldavasti tahab USA selle äri sellisel kujul ära lõpetada.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING