Venemaa raketirünnaku läbi kahjustatud Lada Kramatorskis, Donetski oblastis. Foto: Anadolu Agency/Getty Images
Ülevaade rinnetel toimuvast:
- Luganski oblastis suutsid Venemaa üksused nädalavahetusel ukrainlasi Kreminnast edela suunas mõned kilomeetrid tagasi suruda, aga mujal rindejoones arvestatavaid muutusi ei olnud. Venemaa poolt osalevad lahingus Kreminna ümbruses ka dessantväelased ja nad on sinna omajagu üksusi koondanud, nii et Ukrainal saavad seal piirkonnas olema lähitulevikus rasked kaitselahingud.
- Donbassis suutsid Venemaa üksused natuke edasi liikuda nii Bahmutist põhjas kui lõunas, kusjuures lõuna pool jõudsid nad olulisest trassist ainult kilomeetri kaugusele. Bahmutist põhja pool edenesid Venemaa üksused Blagodatnest lääne suunas. Bahmuti osas on päris tihti arutletud, et kuivõrd mõttekas on sellisel kujul linna hoidmine, ehk oleks targem taanduda. Selles kontekstis rääkis Oleg Ždanov, et võrreldes eelmise aasta Severodonetski kaitsmisega on Ukrainal niivõrd palju paremad relvad, et seetõttu on sarnase olukorras Venemaa üksuste kaotused elvjõus surnutena kaks korda ja haavatutena ise rohkem kasvanud, mistõttu olevat Ukrainal mõistlik linna hoida ja vastast kurnata. Teadaolevalt on Bahmutisse kohale toodud Gruusia Leegioni võitlejad, kes on eriti head just tänavalahingute pidamises. Kui varem ründasid Bahmuti linna kinnipeetavad, siis nende rindelt põgenemisel pikka juttu ei olnud – nad lasti maha. Nüüd on olevat Oleg Ždanovi sõnul tšmobikutega olukord teine – rindelt põgenevaid tšmobikuid püüavad SOBR-i liikmed (Rosgvardia alluvuses olev eriüksus).
- Vugledari juurde koondavat väidetavalt mõlemad pooled täiendavaid reserve. Kui Venemaa kontekstis on räägitud palju merejalaväelaste kandvast rollist viimases rünnakuürituses, siis ilmselgelt on selle üksuse võitlusvõimet mõjutanud see, et peale Pavlika pärast toimunud raskeid lahinguid täiendati merejalaväelaste üksust suures osas tšmobikutega ja nendel meestel ei ole soov Putini eest surra just ülemäära suur. Praegu kulutab Venemaa oma väheseid allesjäänud dessantväelaste üksusi Bahmuti ja Kreminna juures ja suures plaanis see sobib Ukrainale, sest neid üksusi samaväärsetega asendada Venemaal lähiajal ei ole võimalik.
Relvastus. Omajagu segadust on tekitanud USA sõjaline abipakett, et mis selle raames ikka tuleb ja kui kiirelt. Paketid jagunevad kaheks. Esiteks need relvad, mille saab võtta kohe USA ladudest ehk siis Presidential Drawdown. Need relvad ja laskemoona saab saata väga kiirelt rindele. Hoopis teine teema on meetmega nimega Ukraine Security Assistance Initiative (USAI), mille raames relvad tellitakse tootjalt ja see kõik võtab hoopis kauem aeg. Just selle jaotuse all on ka rida „precision-guided rockets”, mille alla sobiksid lausa neli erinevat pikendatud lennu-ulatusega (vähemalt 150 kilomeetrit) HIMARSitelt lastavat raketti (ATACMS, ER-GMLRS, PrSM ja GLSDM), aga väga palju on antud kontekstis räägitud just GLSDM-st, mida ühistööna toodavad Boeing ja SAAB. Kuigi see nö juhitav pomm oli tootmisküps juba mõned aastad tagasi, ei olnud tootmiseks lihtsalt tellimusi. Väidetavalt on üks nö proovipartii olemas ja seda saaks kiirelt Ukrainas kasutada, aga edasise osas arvamused lahknevad. Ma ise arvan, et komponentide olemasolul ei tohiks tootmise kiire suurendamine (väidetavalt on vaja komponente kokku viielt erinevalt tarnijalt) probleemiks olla ja juba kevadel võiks neid Ukrainal olla sadades ühikutes. Ja neid oleks Ukrainal kiirelt vaja, sest Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul saaks nendega hävitada Venemaa operatiivtasandi laskemoonaladusid, mis on tehtud just sinna, kuhu praegu Ukraina käsutuses olevad M-30 ja M-31 raketid ei ulatu.
Venemaal on kasutusele võetud uus mõiste, „turbopatrioodid“. Nende all mõeldakse paremäärmuslikke sõjatoetajaid, kelle arvates käitub Venemaa sõjas liiga leebelt ja et võiduks oleks vaja kogu Venemaa mobiliseerimist. Venemaa riigiduuma saadik Oleg Matveitšev ütles intervjuus, et nn turbopartioodid võivad Venemaal korraldada uue Maidani peale seda, kui Venemaad peaks tabama sõjas järjekordne suurem lüüasaamine a la Izjum. Mõned eksperdid on selle mõiste meediakasutusse toomise taga näinud Kremli varjatud ähvardust paremäärmuslike sõjatoetajate suunas, et Venemaa võimaliku ebaedu korral sõjas on targem vait olla kui sajatada, muidu võib sõita sajaga soolaputkasse. Sõjakurjategija Girkinit see vaevalt heidutab, tema räägib tänasel päeval, et praeguse ettevalmistuse ja väekontingendi suuruse baasilt on uus suurpealetung võrdne vabatahtlikult sohu ronimisega.
Rahvastiku juurdekasvuga on Venemaal suur probleem, aga vähemalt sama terav probleem on ka kõrgharitud spetsialistidega. Nii olevat IT sektoris puudu vähemalt 100000 küberturbe spetsialisti, Patruševi sõnul on lennundustööstuses puudu 14000 inseneri ja seetõttu võivat asi lõppeda sellega, et lennukimootorite tootmine lõpetatakse. Mingil kummalisel kombel on Venemaa juhtkonnas inimesi, kes usuvad, et neil õnnestub sõja tõttu lahkunud insenere sõja ajal tagasi riiki meelitada. Mis ma selle peale muud ikka oskan öelda, kui seda, et unistada ei ole kahjulik.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!