Praegu Ukrainas toimuvat lahingutegevust vaadatakse järjest rohkem ja rohkem läbi võimaliku Ukraina kevadpealetungi prisma, sest kuigi sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul jättis Venemaa talvisel pealetungil suurusjärgus 40000 sõdurit reservi, näitavat kõik märgid, et Venemaa ei suuda strateegilisel tasandil rünnakute läbiviimisel niipea midagi märkimisväärset saavutada ning peamiseks ülesandeks on Venemaal kaitse hoidmine kõigi rinnete ulatuses. Eksperdid on välja toonud ka Ukraina selge eelise oma reservide mobiilsuse osas – Ukrainal on nende sõnul võrratult kergem oma üksusi liigutada kas lõunarindele või hoopis Luganski oblastisse, samas kui Venemaa üksuste sarnased manöövrid võtavad mitu korda rohkem aega.

Agil Rustamzade sõnul on Ukraina hästi meedias peale surunud oma võimaliku pealetungi sellisel kujul, et see võib toimuda kus iganes rindelõigus ja juba õige varsti, mistõttu on Venemaa üksused pidevas pingeseisundis ja ootel. Agil Rustamzade ei välista varianti, et Ukraina teeb petterünnakuid mitmes rindelõigus, et sundida Venemaad oma üksuseid liigutama ning siis omakorda rünnata hoopis ootmatus kohas. Ilmselgelt on Ukrainal kõige lihtsam Venemaa logistika toimimist halvata lõunarindel, aga eks selles osas annab aeg arutust.

Väljaandes Foreign Policy analüüsis Franz-Stefan Gady Ukraina võimalusi kevadisel suurrünnakul ning tema hinnangul saavad selle rünnaku õnnestumisel määravaks esimesed 24 tundi ning määravaks võivad saada mittemateriaalsed aspektid, eeskätt motivatsioon, taktikaline ootamatus, hea vägede juhtimine ja koostöö eri üksuste vahel. Mitmed eksperdid on ühel meelel selles osas, et oluliseks saab Ukraina üksuste võime mingil rindelõigul Venemaa kaitsest läbi murda ja peale seda võimalikult kiirelt edasi liikuda, et külvata paanikat Venemaa sõjaväelaste hulgas ning halvata nende juhtimine. Kui aga Ukraina ei suuda Venemaa kaitsest läbi murda, võib rindejoon püsima jääda pikaks ajaks ning kujuneb omamoodi patiseis, kus kumbki pool ei suuda suuremaid pealetunge läbi viia.

Ukraina poolelt on järjest rohkem foto- ja videomaterjali läänest saabunud tehnikast ning ukrainlased suutsid väljaõppe käigus ka ühel Leopard2 A4 tankil torni maha võtta, kui kaks tanki kokku põrkasid. Ukrainasse saadetav rasketehnika on sattunud mitmes kohas avariidesse ka Saksamaal, märk sellest, et rasketehnikat on tõesti väga arvestatavates kogustes liikvel ja siis juhtub ka õnnetusi.

Olukorrast rinnetel ka. Jätkuvalt toimuvad kõige raskemad lahingud Bahmuti pärast, kus Venemaa suudab vaikselt edasi liikuda. Küll suurte kaotuste hinnaga, aga nad liiguvad edasi. Ukrainlaste kätte on jäänud hinnanguliselt kuni 25% linna territooriumist, aga nüüd on Venemaal Bahmutis süvenemas täpselt sama probleem mis neil on ka Marinkas – kui nad on mingi kvartali maatasa pommitanud, siis nad ei saa sinna liikudes kuskil varjuda ning on Ukraina suurtükiväe jaoks suurepäraseks märklauaks. Ukrainlaste väikesed mobiilsed grupid hiilivad rindejoone ligi, lennutavad droonid õhku ja nende poolt etteantud koordinaatidele tellitakse suurtükituli.

Ukrainlaste sõnul läheb esimene lask pea alati mööda, aga see on vaja teha, peale mida saab juba korrektuurid teha ning üldjuhul järgneb tabamus teise või kolmanda lasuga. Bahmut asub orus, linnast läänes on ukrainlaste käes kolm kõrgendikku, kuskohast on hea Venemaa üksuste positsioone Bahmutis tulistada. Venemaa jaoks on Bahmuti äravõtmine muutunud omamoodi kinnisideeks ning Venemaa enda mobiliseeritute tehtud videote põhjal on olemas info, et sajad ja sajad mobiliseeritud on pideva psühholoogilise surve all, et nad kirjutaksid alla lepingu Wagner Group’iga, peale mida tuleks neil täita täpselt sama rolli, mida täitsid enne neid eksvangid – olla kahurilihaks, kusjuures psühholoogilist survet avaldavad Venemaa ametnikud ja sõjaväelased.

Ukraina president Zelenski käis Avdijivkas rindejoonel ning samast kohas peetavatest lahingutest kirjutas sõjakurjategija Igor Girkin. Nimelt jätkuvat Venemaa poolt linna ründamine jalaväega, keda korralikult ei toeta suurtükivägi ning nii olevat kaotused elavjõus väga suured. Huvitav on sealjuures märkida, et seal piirkonnas on peamises rollis üksused, mis moodustati nn rahvavabariikide territooriumitel ning nüüd on nad integreeritud Venemaa armeesse. Ometi olevat just nn rahvavabariikide üksuste ohvitserid need, kes suurima rõõmuga tšmobikuid surma saadavad ja nad ütlevad selle ka otse välja, et teie osaks on surma saada ja küll Putin saadab teie asemele uued võitlejad. Inimelul ei ole Venemaal väärtust.

Mitte eriti palju aega tagasi olid positiivsed uudised sellest, kuidas Slovakkia annab Ukrainale hävitajaid Mig-29. Paraku selgus, et 13-st lennukist ainult 4 on heas korras, ülejäänud tuuakse Ukrainasse maismaad pidi ja proovitakse neid lennukeid remontida. Defence Expressi andmetel kahtlustavad slovakid, et Venemaa spetsialistid, kelle ülesanne oli lennukeid hooldada, hoopis viisid enne sõja algust läbi sabotaažiaktid, mistõttu vähenes nende lennukite mootorite lennutundide ressurss 350 tunni pealt 70 tunni peale. Muidu oleksid Slovakkiast saadud Mig-29AS lennukid Defence Expressi andmetel kõige kaasaegsemad vastavad hävitajad, sest neid on moderniseeritud NATO standarditele vastavaks, erinevalt Poolast saadud Mig-29S lennukitest, mis pidavat olema samas seisus, nagu nad olid kaheksakümnendatel.

Kui juba lennukite juurde jõudsime, siis jätkan samal lainel. Mingi aeg tagasi kirjutasin probleemidest Venemaa lennukite Suhhoi Superjet 100 (SSJ100) kütusefiltritega ning The Moscow Times’i (MT) andmetel on need probleemid järjest süvenemas. Rosteh pidi esialgsete lubaduste kohaselt käivitama kütusefiltrite tootmise selle aasta veebruaris-märtsis, aga nüüd nad tunnistavad, et enne aasta lõppu (kui siiski) ei suuda nad neid filtreid tootma hakata. Hädaabinõuna on kütusefiltreid pestud pidurivedelikuga, aga MT andmetel „töötavad“ sellisel kujul puhastatud filtrid ainult paar päeva. Olukord on nii nutune, et lennukitel on antud luba lennata edasi juhul, kui ainult ühe mootori kütusefiltri signalisatsioon hakkab tööle, lennuk tuleb maandada alles siis, kui mõlema mootori kütusefiltri signalisatsioonid korraga tööle hakkavad. Need on ainult kütusefiltrid, aga ka muid probleeme on reisilennukitega nii palju, et praeguse arengute jätkumisel on konsultatsiooniettevõtte Oliver Wymani andmetel aastaks 2026 vähenenud Venemaa lennukõlbulike reisilennukite arv kaks korda.

Huvitavaid arenguid on märgatud okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastites, kus kohalikelt elanikelt on hakatud ära võtma paate. Peamiselt on tegu mitte esimeses nooruses olevate mootoriga kaluripaatidega, ometi on Venemaa armeel neid millegipärast vaja. Ukrainlased ei ole hetkel suutnud paremat versiooni välja mõelda kui see, et seda tehakse peatse Ukraina võimaliku pealetungi hirmus, et siis viimases hädas nendega püüda põgeneda. Kui Krimmi viivad sillad puruks lasta, siis tõesti saab paat olla viimaseks lootuseks.

Ülestõusmispühadeks saatsid Venemaa võimupartei aktivistid rindele sõduritele pakke. Tüüpiliselt siis filmitakse paki avamist, rõõmu ja tänu. Nüüd aga läksid ühel videol asjad lootusetult sõlme, sest kui sõdur leidis kilekoti, kus peal oli kiri „Palvetamiseks“ ja kilekotis Vladimir „Imetegija“ Putini ikooni stiilis joonistus, järgnes pikk valang roppusi, mis trükimusta ei kannata. See veel puudus, et sõdurid peaksid palvetades vahtima mehe nägu, kes kogu selle sõja on põhjustanud.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING