Viimastel päevadel on meedia fookusesse tõusnud Zelenski võiduplaan. Sõdadega on see häda, et neid on lihtne alustada, aga äärmiselt keeruline lõpetada. Reaalsus on see, et Putinil on hetkel kõik võimuhoovad kindlalt käes, aga Ukraina president on välistanud Putiniga läbirääkimise. Samal ajal valmistab Putin juba järgmisel nädalal võõrustama Kaasanis BRICS-i riikide juhte ja läbi selle üritab ta ka tugevdada oma rahvusvahelist staatust. Nafta ja naftatoodete eksport toimub probleemideta, sõda võimaldab Venemaal maha suruda kogu opositsioonilise tegevuse, tänu sõjale saab Putini haare riigis ainult tugevneda.

Venemaa on sõjas kaotanud surnute ja haavatutena sadu tuhandeid inimesi, Putini jaoks on lihtsam saata teist samapalju veel surma, kui et nõustuda kasvõi konflikti külmutamisega Ukrainale sobivatel tingimustel, mis koos Ukraina armee asumisega Kurski oblastis ning hetkel veel mitte ühegi enda omaks kuulutatud nelja oblasti täielikult enda kontrolli alla saamisega (tõsi, Luhanski oblastis on Ukraina kontrolli alla jäänud veel väga vähe territooriumi ja Krimm on eraldi teema) oleks tema jaoks võrdne lüüasaamisega. Konflikti külmutamisega nõustumine peaks tulema Putini jaoks sobivatel tingimustel ning see tähendaks Ukraina poolelt tõsiseid järeleandmisi.

Kuigi Ukraina poolt on pidevalt deklareeritud, et võiduks saab nimetada olukorda, kus Ukraina riik taastatakse 1991. aasta piirides, siis tänasel päeval lahinguväljal väljakujunenud reaalsusi arvestades ei ole selle saavutamine ainult sõjalisel teel eriti reaalne. Kui vaadata arenguid sõjas päris algusest peale, siis Ukraina kaotas enamuse oma territooriumist riigi lõunaosas sõja esimeste nädalate jooksul ja Ukraina edukas vasturünnak Harkivi oblastis toimus ajal, kui Venemaa armee seal rindelõigul ei pööranud kaitsetegevusele tõsisemat tähelepanu ning siis oli nende vägede arvukus ka tunduvalt madalam.

Kui aga kaitseliinid on olemas ja ka korralikult mehitatud, siis on olnud mõlemal poolel äärmiselt keeruline pealetungile minna. Selles osas on parimaks näiteks Donbass, kus mõlemad pooled ehitasid kaitseliine alates 2014. aastast ning tunnistavad ka Ukraina sõjaväelased, et neil ei oleks sõjaliselt mingit võimalust Donbassis suuremale edukale vastupealetungile minna sellistes oludes.

Eelmise aasta kevadel soovitasid mitmed Israeli sõjalised analüütikud, et kuna lõunarindel on Venemaal väga korralikud kaitserajatised ning Ukrainal puudub õhus ülekaal, siis tuleks hoopis tungida põhja poolt Venemaale, mis siis oli sisuliselt kaitseta ning Ukraina oleks saanud võtta mitmes oblastis probleemideta suure territooriumi enda kontrolli alla. Israeli analüütikute sõnul oleks see siis olnud ainsaks variandiks Ukrainal suuremat edu saavutada ja nagu aeg näitas, oli neil õigus, Ukraina kaotas pealetungi käigus lõunarindel palju elavjõudu ja tehnikat, aga sisuliselt ühtegi pealetungi eesmärki ei saavutatud.

Tänasel päeval on Venemaa aktiivsem pool, aga edenemine tuleb nende jaoks väga suurte kaotuste hinnaga. Kui elavjõudu on neil veel võimalik asemele võtta, siis praegu tuleb rindele saadetav tehnika peamiselt veel nö vanadest varudest, mida ettevõtetes töökorda sätitakse ja teatud määral ka moderniseeritakse, aga need varud ei ole lõpmatud ning juba praegu on eriti suured probleemid jalaväe soomusmasinatega, aga ka tankidega. Järeleveetavaid suurtükke laoplatsidel veel jagub, aga praeguste arengute jätkudes saavad järgmise aasta jooksul ka need otsa.

Sarnased probleemid on ka Ukraina armeel, sest nii elavjõudu kui tehnikat napib, aga osade inimeste sisuliselt vastu nende tahmist rindele saatmine tähendavad kaasnähtustena ka nii motivatsiooni langust kui ka järjest suurenevaid probleem alkoholiga (ja on seegi täpselt sama probleem ka teisel pool rindejoont). Mobiliseeritutega viiakse läbi väljaõpet, aga ei jätku tehnikat uute üksuste relvastamiseks.

Omad trumbid on mõlemal poolel (Venemaal liugpommid ja rohkem elavjõudu, Ukrainal jälle kiiremini arenev droonide pool), aga suures plaanis on sõjas patiseis, kus kumbki pool ei ole võimeline oma seatud eesmärke täitma.

Sõjaväsimus kasvab mõlemal pool, nii armeedes kui ühiskondades. Nn külmutatud konflikti staatus sobiks väsimuse kasvades mõlemale poolele, aga kui Venemaal oleks seda vaja jõu kogumiseks, et tulevikus uuesti Ukrainat rünnata, siis Ukraina jaoks peaksid koos konflikti külmutamisega kaasnema julgeolekugarantiid ja stabiilse rahu loomisel oleks nendest kõige tulemuslikum variant NATO-ga liitumise perspektiivi saamine ka olukorras, kus osa riigi territooriumist on okupeeritud.

Ukraina NATO-sse kuulumine oleks minu jaoks ainuke lahendus pikemas perspektiivis, mis tagaks regioonis rahu, sest tuumarelvade ajastul Venemaa NATO-t ei ründa. Samas oleks Ukrainal armee NATO-s Euroopa riikide üks kõige võitlusvõimelisemaid, kui mitte kõige võitlusvõimelisem armee, mis tugevdaks kogu sõjalist blokki. Venemaa üritab läbi oma Euroopa liitlaste hirmutada Euroopa riikide elanikke Ukraina NATO-sse minekuga seoses vaat et kolmanda maailmasõjaga, aga üleliia tõsiselt seda jutt võtta ei tasu, Venemaa ei ründa NATO-t, sest sellisel juhul poleks tal mitte mingisugust lootust, seda tunnistavad nende endi sõjaväelasedki.

Selles kontekstis võib küsida, et mis mõjutaks Venemaa presidenti nõustuma Ukraina NATO-sse saamise perspektiiviga? Minu enda arvates ainult väga tugev välimine surve, aga tänasel päeval loodab Putin USA presidendivalimistel Trumpi võitu, sest sellisel juhul oleks Ukraina NATO perspektiiv pehmelt öeldes hämar. Hiinale ei meeldi Ukraina NATO perspektiiv kohe üldse mitte, lisaks töötaks sellele vastu Putini liitlased Euroopas. Mingit mõju võiksid omada tugevad sanktsioonid Venemaa varilaevastiku poolt teostatava naftaekspordi takistamisel, aga oleks seotud mitmete tõsiste probleemidega. Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv ei tagaks aga julgeolekut ei Ukrainale ega ka Euroopale laiemalt, vähemalt niikaua, kui Putin on võimu juures.

Kurb küll, aga kõike eelpoolkirjutatud kokkuvõttes võib tõdeda, et sellisel kujul seda võiduplaani on äärmiselt problemaatiline realiseerida, aga vähemalt on Ukraina poolt initsiatiiv, mis paneb Ukraina liitlasi tõsiselt peeglisse vaatama ja mõtlema, mida siis selle plaani asemele pakkuda, kui see nende jaoks teostatav ei ole. Külmutatud konflikt ilma selge NATO perspektiivita on Ukraina jaoks väga ebakindel variant, aga suure tõenäosusega üritatakse just seda varianti Ukrainale pakkuda.

Täna ründas Venemaa Ukrainat 136 Shahed-tüüpi drooniga ning hommikul oli hävitatud 80 drooni kokku 14 Ukraina oblasti kohal, 44 sunniti maanduma elektroonilise sõjapidamise vahendeid kasutades, kaks lendas Valgevene suunas ning kümme tiirutas veel Ukraina territooriumil ringi. Viimaste nädalate jooksul ongi kuumaks teemaks tõusnud Shahed-tüüpi droonide mõjutamine Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendite poolt ning teemat avas natuke laiemalt Defence Expressi toimetaja Oleg Katkov.

Tema sõnul sundisid Ukraina armee väga edukalt Shahed-tüüpi droone jahtivad mobiilsed üksused Venemaa droone lendama kõrgemal, kuhu kuulid ei ulatu, aga sellega kaasnes nende droonide jaoks kohe teine probleem – mida kõrgemal droonid lendavad, seda kaugemalt mõjutavad neid Ukraina EV vahendid ning Katkovi sõnul juhtuski nüüd ka Shahed-tüüpi droonidega nii, sest kõrgemal lendavate droonide satelliitsidet pidavat olema võimalik oluliselt suuremal territooriumil maha suruda.

Valgevenesse ja Venemaale lendavate Shahed-tüüpi drooni müsteeriumi osas ütles Katkov, et tarkvaraprobleemide tekkimisel pidavat need droonid hakkama lendama sissehitatud kompassi järgi Maa magnetilise põhjapooluse suunas, mis pidavat olema kompassi jaoks algseade ehk väärtusega 0. Katkovi sõnul aga ei ole lõpuni teada, miks osadel Shahed-tüüpi droonidel see tarkvaraprobleem tekib ja teistel mitte.

USA kehtestas sanktsioonid Venemaa droonitootja AO IEMZ Kupol vastu ja see polekski eriti märkimisväärne, kui mitte koos selle ettevõttega poleks santsioonide alla läinud ka kaks Hiina ettevõtet, keda seostatakse koostöös Venemaa ettevõttega drooni Harpia arendamises. Xiamen Limbach Aircraft Engine Co (Limbach) toodab L550E mootoreid droonide jaoks ning Redlepus Vector Industry Shenzhen Co Ltd (Redlepus) osaks jäid nii elektroonilised komponendid kui ka osad mehhaanilised komponendid. USA sanktsioonid on rahvusvahelisel turul tegutsevate Hiina ettevõtete jaoks väga valus löök ning valusaks löögiks on see ka Hiina riigi jaoks, kes siiani on deklareerinud, et Hiina ei aita Venemaad surmava relvastusega.

Olukord rinnetel.
Kurski oblastis toimuva osas tuleb vastukäivat infot ja nii teatasid eile osad Ukraina meediaväljaanded, et Ukraina dessantväelased piirasid ümber Venemaa merejalaväelased ning Venemaa meediasse ilmus omakorda täpselt vastupidine info, et tervelt 500 Ukraina sõjaväelast olevat piiramisrõngas ning lisaks sellele kaotavat Ukraina palju soomustehnikat. Venemaa z-kanalites edastatud videosid analüüsinud eksperdid aga tõid välja, et väidetavalt hävitatud Strykeri asemel oli hoopis Venemaa BMP-3 ehk siis Venemaa poolelt esitati enda hävinud tehnikat kui edu lahinguväljal.

Ukraina poolelt on seal piirkonnas tegutsemas 47. brigaad, mis sai tuntuks Avdiijivka kaitsmisel. Vahepealsed vihmased ilmad segasid Ukraina armeel droonide kasutamist, aga ilma paranedes muutus olukord Ukraina jaoks paremaks. Aga kaotab ka Ukraina armee seal piirkonnas soomustehnikat, selline see sõda kord juba on.

Nädalavahetus toob loodetavasti rohkem selgust piirkonnas toimuva kohta, Venemaa armeel on arvuline ülekaal väidetavalt rohkem kui 5:1 ning neil on ka rohkem tehnikat, aga siiani on ukrainlased kaitses manööverdamisega hästi hakkama saanud. Venemaa viskab seal piirkonnas palju liugpomme, sest suurtükid on osutunud sellistes oludes väheefektiivseks, aga kui liugpommidega asulad maatasa pommitada, saab vähemalt kõrgemale poole ette kanda, et selle käigus hävitati suures koguses ukrainlasi.

Harkivi rindel suutsid Ukraina üksused tagasi võtta Liptsi suunal 400 hektarit metsast maad ning hiljem nad tunnustasid Venemaa armeed, et see oli suutnud rajada väga korraliku kaitserajatiste võrgustiku, selles osas on nad sõja jooksul Ukraina armeest paremad olnud.

Donbassis on Ukraina armee jaoks olukord halvenemas Hirniki – Oleksandropoli liinil, sest Venemaa üksksused on edenenud lääne poolt Izmailivkani ja nö kotisuu laiuseks on Ukraina armee jaoks jäänud 5 kilomeetrit. Kui sealt suunast vaenlase edenemist pidama ei saada, võib tekkida äärmiselt ebameeldiv olukord Ukraina armee jaoks. Keerukamaks on olukord muutumas ka Selidove juures, Kurahhove suunal lõid ukrainlased tagasi järjekordse suure koguse Venemaa soomustehnikaga läbi viidud rünnakud, samuti liikus venemaa armee Deppstate andmetel edasi Tšasiv Jari juures.

Lõunarindel toimuvat kommenteerisid seal võitlevad Ukraina sõjaväelased nii, et lagedas stepis on hea nähtavuse korral Venemaa üksustel keeruline edu saavutada, sest üldjuhul nad hävitatakse enne, kui jõuavad ukrainlaste positsioonideni. Olukorra muutmiseks proovivad Venemaa sõjaväelasi kasutada rohkelt mootorrattaid, aga siiani pole sellest suuremat abi olnud.

Venemaal aga kurtis Sverdlovski kuberner Krivašev, et Moskvast on antud ebareaalselt täidetav plaan värvata lepingutega teenistusse pidevalt palju uusi inimesi, samas on neid järjest vähem, kes on nõus raha eest sõdima minema. Kahuriliha napib, aga mobilisatsiooni ei taha Putin läbi viia.

Aga täpselt samasugused probleemid on ka Ukrainas ning viimasel ajal on järsult kasvanud nende juhtumite arv, kus võimude poolt korraldatakse haaranguid kohtadesse, kus on palju noori inimesi koos, näiteks kontsertidele, ööklubidesse ja spordiklubidesse.

Paljud ukrainlased hoiavad sõjaväest kõrvale ning see on olnud heaks teenimise võimaluseks näiteks arstidele, kes kirjutavad välja tõendeid, mille kohaselt inimene pole võimeline sõjas osalema. Hmelnitski oblastis oli alles hiljuti sellega seoses suur skandaal, kui ka poliitikas osaleva meditsiinikomisjoni juhi Tatjana Krupa kodust leiti läbiotsimisel mitu miljonit dollarit sularahas ning selgus, et seda nö äri oli daam ajanud juba 2014. aastast alates.

See skandaal sai aga paar päeva tagasi äärmiselt ebameeldiva jätku, nimelt kirjutas Ukraina ajakirjanik Juri Butuzov, et Krupa käest ostsid II grupi invaliidust tõendava dokumendi ka 50 oblasti prokuröri, kes lisaks võimalikule sõjast pääsemisele said seetõttu riigilt erinevaid toetusi. Butuzovi sõnul ei osutunud dokumentide järgi invaliidiks ainult üks prokurör, Aleksander Kontšar. Kuna varasemast on olnud skandaale ka teise oblastite meditsiinikomisjonidega, siis kutsus Butuzov revisjoni läbi viima kõigis Ukrainas asuvates meditsiinikomisjonides.

Venemaal aga on järjest populaarsem kõige keelamine seadusandlikul tasandil. Nii läbis riigiduumas esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt keelatakse riigis nn tšaild-frii propaganda. Idee järgi peaks siis jutt olema sellest, et kui keegi propageerib meedias, et ärge lapsi muretsege, siis tuleks seda karistada.

Reaalses elus ei muuda see vähimalgi määral probleeme sündivusega seoses, kus laste arv naise kohta on langenud 1,3 lapseni naise kohta ja jätkub langemist. Venemaal tuleb probleemide tekkimisel leida alati süüdlane ja nüüd on madala sündivuse põhjus teada - see pole mitte sõda ja sellega seotud ebakindlus tuleviku ees, vaid tšaild-fri propaganda.

Aga suures plaanis on see tšaild-fri alles lapsemäng eesootavaga võrreldes, nimelt arutatakse riigiduumas juba tõsiselt, et nüüd tuleks riigis ära keelata ka mistahes nö destruktiivse ideoloogia levitamine, see oleks juba nii lai määratlus, et süüdi saaks mõista sisuliselt kõik inimesed, kelle jutus edastatud sõnum võimudele ei meeldi. Suurte sammudega edasi täieliku tasalülitamise suunas.

Venemaal on aga omajagu pahameelt tekitanud laulja Shamani soov äris kätt proovida. Nimelt soovis ta kaubamärgina registreerida oma tuntud laulu pealkirja „Ja ruskii“, et siis selle nimel all hakata tootma viina. Millegipärast ajas see info pöördesse z-blogijad ning senine z-kultuuri esinägu on saanud sotsiaalmeedias rohkete solvangute osaliseks, kuigi minu jaoks sobiks see hästi kokku, kui z-blogija joob seda viina ja lõugab sinna kõrvale laulu pealkirja, seda enam, et selles laulu pealkirjas peitub paljude nende jaoks elu ainumas mõte ning eriti ergastava loomingulise laksu saaks joogist Dmitri Medvedev.

Shaman peakski nüüd kiirelt Dimoniga ühendust võtma ja viina müügi tuludest Dimonile protsendi andma, samas teeks Dimon reklaami, kirjutades oma lopsakate sotsiaalmeedia postituse alla, et kõik need suurepärased mõtted on kirja pandud tänu Shamani viinale „Ja ruskii“!

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

https://home.treasury.gov/news...

Eestlased Ukrainas

TRENDING