Tänane ülevaade tuleb lühem, sest kirjutan seda bussis teel Tartusse.

Rinnetel jätkuvad lahingud väljakujunenud mustri järgi – Ukraina on aktiivsem lõunarindel, Venemaa on aktiivsem Luganski oblastis. Lõunarindel on Ukraina jätkanud Melitopoli suunal Robotine juures edenemist. Venemaa z-kanalites ilmus eile õhtul isegi info, et Venemaa armee üksused on Robotinest lahkunud, aga Ukraina poolelt sellele kinnitust ei ole.

Berdjanski suunal on Ukraina natuke edenenud Staromaiorskest edela suunal. Lõunarinde kontekstis on meedias omajagu juttu olnud sellest, et Ukraina viis lahinguteese osa oma 82. brigaadist, mis on ekspertide sõnul Ukraina kõige paremini soomustehnikaga varustatud üksus – suurusjärgus 150 ühikut rasketehnikat, sealhulgas Suurbritannias toodetud tankid Challenger. Igatahes viimaste päevade sisse jääb ka Ukraina poolt üks äärmiselt ebaõnnestunud manööver, kus neli soomusmasinat sõitsid mööda teed peaaegu et Venemaa positsioonideni ja jäid seal vaenlase tule alla ja kõik masinad said pihta.

Luganski oblasti Venemaa üritab, aga siiani eduta. Kupjanski suunal on neil kaks halba valikut – kui lähevad Sinkovka asula peale, kaasnevad suured kaotused elavjõus, kui üritavad edasi liikuda Sinkovkast ida poolt, on vaja minna üle põldude, kus kassettmoon niidab neid halastamatult. Lisaks on ukrainlased mineerinud nn halli tsooni jäävad territooriumid.
Donbassis oli üle pikema aja märgatav liikumine Bahmutist lõuna pool, kus Ukraina tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Klišeejevka ja Andriijivka vahel ning läks omakorda rünnakule ning suutis edeneda.

Lääne lennukite puudumisest on Ukraina armee kontekstis palju räägitud, eriti suvise pealetungioperatsiooni käigus. Ja kuigi nüüd on lubadused Hollandilt ja Taanilt saada kokku 61 lennukit F-16 perioodil kuni järgmise aasta lõpuni ja esimese lennukid peaksid kohale jõudma selle aasta lõpuks, on Ukrainal probleemid lendurite väljaõppega ning selles ei ole lääneriikide poolt olnud mingeid takistusi. Nimelt on paljud kogenud lendurid kahjuks lahingutes hukkunud ja ülejäänud kogenud lendureid vajatakse nüüd ja kohe lahingutes. Seega saadetakse väljaõppele väiksema kogemustepagasiga lendurid, kellel kulub rohkem aega oskuste omandamiseks. Teine probleem on lendurite kasin inglise keele oskus, mistõttu alustatakse hoopis Suurbritannias inglise keele intensiivkursustega, peale mida jõutakse lennukite tundmaõppimiseni. On räägitud võimalusest kasutada lääneriikidest pärit kogenud lendureid, aga hetkel on see kõik veel ainult juttude tasemel.

Samas on mitmed eksperdid toonud välja, et selles sõjas on õhukaitse olnud mõlemalt poolelt lennukitest üle ning ei muuda selles osas jõudude tasakaalu ka F-16 sõjatandrile ilmumine. Küll aga lõpetaks F-16 lennukid kiirelt Venemaa helikopterite KA-52 tegutsemise rindejoone lähedal ning ka see oleks väga suureks abiks. Ukraina jaoks tähendab nende lennukite saamise seda, et sarnaselt teiste lennukitega tuleb neid pidevalt lennuväljade vahel roteerida, mis ei ole ekspertide sõnul nende lennukite puhul nii lihtne SU-25-ga.

Ukraina ründas edukalt lennuvälja Novgorodi oblastis, mis asub Ukraina piirist 650 kilomeetri kaugusel. Tegemist on küllaltki lühikese lennurajaga sõjaväelennujaamaga, mistõttu seal asuvad Tu-22M3, millega Venemaa on sõja ajal lasknud tiibrakette H-22 ning nendelt lennukitelt visati ka Mariupolile mitmetonniseid lennukipomme. Meediasse ilmus foto põlevast lennukist ning praeguse info kohaselt pärineb see hoopis Ukraina poolelt ning Venemaa kaitseministeeriumil ei jäänud muud üle, kui tunnistada rünnaku toimumist. Venemaa poolt räägitakse, et Ukraina viis läbi rünnaku kvadrokopteritega, mis tõusid õhku vahetult lennuvälja lähedalt, seega on see otsene tunnistus, et Venemaa lihtsalt ei saa oma rohkearvulist sõjaliste objektide kaitsmisega hakkama. Ukraina omalt poolt näitab, et sõda tuleb järjest aktiivsemalt ka Venemaa territooriumile ning droonide ajastul annab tehnoloogia areng suurepärased võimalused ka väiksematele riikidele. Arvan jätkuvalt, et olukorras, kus Ukraina taga on 50 riiki, oleks võimalik veelgi rohkem erinevaid droone ehitada ja neid Venemaal ka kasutada.

The Moscow Times’i andemetel kaob lähiajal Venemaal kasutusest 196 ravimit, sealhulgas vähiravimid, antibiootikumid, vaktsiinid ja osad köharohud. Suurele osale neist asendust ei ole, seega halveneb teatud juhtudel tuntavalt ravi efektiivsus.

Sõja alguses lahkus Venemaa turult McDonalds ning asemele tehti kohalik Vkusna i Totška. Paraku ei olevat asjad läinud soovitud rada pidi ning viimases hädas tehti Venemaale omast nö innovatsiooni – kiirsöögikohtades olevat hakatud söögile lisaks müüma alkoholi. Zara lahkumise järel võtsid nende kaupluse üle türklased, kes tegid asemele keti nimega Maag. Tulemus – käive kukkus seitse korda võrreldes Zaraga. Ei ole kõik nii lihtne.

Kolmapäeval juba pikem ülevaade.

Au Ukrainale


Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING