Paaril viimasel päeval on toimunud olulised sündmused poliitilisel tasandil, eeskätt USA presidendi ootamatu visiit Kiievisse. Perfektselt ajastatud, selgete sõnumitega. Venemaa tõstis jõuetus vihas Valgevenes õhku ühe Mig-31K ja seetõttu kõlasid üle Ukraina õhusireenid, aga mitmed analüütikud märkisid, et õhusireeni kõlamise ajal enesekindlalt kõndiv Biden oli nii võimas kujund, et Venemaad tuleks lausa tänada – kogu maailm nägi riigijuhti, keda vähimatki ei eruta Putini ähvardused.
Eile pidas omakorda Moskvas kõne ka Putin, aga see jättis isegi Venemaal väga paljusid külmaks ning tervelt tund ja 50 minutit kestnud etteaste kohta andsid mitmed z-kanalite autorid ühesõnalise iseloomustuse – „nõtjo“ ehk siis tõlkes võiks kõlada kui hädaldamine, eriti mis puudutas välispoliitikast rääkivat osa. Ei mingeid sõnumeid mobilisatsioonist, ikka ja jälle ärakulunud lugu paha läänest ja NATO-st. Saalist vaatasid vastu tülpinud ja igavlevad näod, Põhja-Koreas poleks selline asi võimalik olnud, seega arenguruumi Putini jaoks selles osas on veel rohkem kui piisavalt.
Rinnetel on Venemaa armeel Luganski ja Donetski oblastites veel mõned päevad aega rünnata enne suure sooja saabumist (pühapäevaks ennustatakse sooja isegi kuni +13 kraadi), peale mida saabub rasputitsa.
- Donbassis on jätkuvalt kõige aktiivsemad lahingud Bahmuti ümbruses, kus Venemaa üksused üritavad Bahmutist põhja poolt liikuda lõuna suunas, Jagodne peale ning kui nad suudaksid sealt veel edasi liikuda, siis satuks ohtu veel ainuke allesjäänud varustustee Tšasiv Jari. Bahmutist lõuna pool on Venemaa armee üksused küll Bahmut – Konstantinovka trassist eemale tõrjutud, samas on sellel trassil olev sild lõhutud ning tänasel päeval seda teed kasutada ei saa. Bahmuti idapiiril olevates linnarajoonides on Venemaa ükskused pidama saadud ning sealtkaudu edasi liikudes saaks võimalik edu tulla ainult väga-väga suurte inimkaotuste hinnaga, samas viimased allesjäänud wagnerlaste ridades võitlevad vangid on peamiselt pealetungil põhja suunast.
Avdiijivka ümbruses ja Vugledaris rinne püsib, aga suure tõenäosusega üritab Venemaa seal lähiajal veel midagi ette võtta.
- Luganski oblastis on Venemaa järjest juurde toonud uusi reserve, aga Ukraina kaitse on pidanud, ka siin oblastis on lähipäevil oodata lahingute ägenemist.
Prigožin on väga tõsiselt tülis Šoigu ja Gerassimoviga ning tähendab see seda, et wagnerlaste varustamine kõigeks lahingutegevuse läbiviimiseks vajalikuga on kahanenud miinimumini, nii kurtis Prigožin videos, et neile ei anta enam isegi sapöörilabidaid, rääkimata siis suurtükimürskudest. See kõik toimub olukorras, kus võitluses Bahmuti pärast on wagnerlased kandev jõud ning see tüli ei saanud tulla ukrainlaste jaoks enam paremal ajal.
Ukraina armee sõjaväelane Arty Green rääkis Ukraina armee kaitsetegevuse probleemidest. Nimelt olevat Venemaa sisuliselt loobunud rasketehnikaga rünnakule minemast (viimati Vugledari juures nad üritasid ja tulemus oli katastroofiline) ning nüüd ründab peamiselt jalavägi. Aga kui jalaväe rünnakut toetavad suurtükid, siis ei ole ka ukrainlastel oma kaitsepositsioonidelt lihtne jalaväelasi elimineerida, eriti kui need veel roomavad. Alati ei ole olemas droone lahinguväljal ning kui tellitakse suurtükituli, võib see jääda sedavõrd hiljaks, et vaenlane on suutnud juba edasi liikuda. Pealegi ei taha lääneriigid anda suurtükkidele kassettmoona, kuigi nende mittekasutamise konventsioonile ei ole alla kirjutanud ei Ukraina ega ka minu teada USA. Väidetavalt on selliseid mürske USA ladudes rohkem kui miljon ja just neid oleks vaja kasutada nüüd ja kohe, sest tavalise 155 mm mürsuga jalaväelasi taga ajada on Greeni sõnul ebaefektiivne tegevus. Tema sõnul oleks parem, kui ukrainlastel oleks kasutada rohkem väiksemaid minipildujaid, aga nendest on suur puudus. Nii olevat kujunenud kummaline olukord, kus soomustehnika hävitamiseks on Ukraina armee sõdurid hästi varustatud, aga suured probleemid on vaenlase jalaväega, mis liigub ilma soomustehnika toetuseta. Kui Ukrainal on suur puudus miinipildujatest, siis Oleg Ždanovi sõnul on Venemaa hakanud viimastel päevadel miinipildujaid palju rohkem kasutama.
Sõjaväelise eksperdi Mihhail Samusi sõnul üritavad Venemaa regulaararmee üksksused kopeerida wagnerlaste sõjapidamist, aga edu pole see siiani toonud. Tema sõnul liiguvad wagnerlased üldjuhul rünnakule väikeste gruppidena, aga tüüpiliselt on gruppide vahel olemas side ning rünnakutesse on kaasatud ka droonid, mis aitavad tuld juhtida vastase positsioonide pihta. Nüüd Venemaa armee üksusetel on ka väiksed grupid, aga omavaheline side puuduvat või olevat see väga vilets ning laiatarbedroonide kasutamist Gerassimov heaks ei kiida. Kui wagnerlased olevat juhtimises pigem detsentraliseeritud, rünnakul loomingulisemad, siis Venemaa armee üksustel see kõik puudub, neil on jäik ülevalt alla juhtimine, mis aga antud kujul rünnates ei tööta.
Relvadest ka natuke. Biden teatas Kiievis täiendavast 500 miljoni dollari suurusest abipaketis, milles sisaldus ka neli Bradley’d. Aga need ei ole nö tavalised jalaväe lahingmasinad, nimelt on neil kindel ülesanne, neil on spetsiaalne aparatuur, mis võimaldab avastada vastase raskerelvad kuni kahekümne kilomeetri kaugusel ning siis tellitakse sinna tuli suurtükkidest või mitmikraketiheitjatest, mis hävitavad sihtmärgi. Ja Ukraina sõjaväelaste arvates on ka Bradley jalaväe lahingmasinad nii head, et paljudel juhtudel eelistaksid nad neid läänest tulevatele tankidele, lisaks on neid lahingmasinaid USA ladudes piisavalt, erinevalt tankidest, millega seoses on Euroopas selgunud, et paljudes riikides on keeruline on väljahõigatud lubadusi kiirelt täita, sest paljud tankid lihtsalt pole töökorras.
Venemaa üritas Belgorodist lasta S-300 õhutõrjerakettidega Ukrainat, aga väidetavalt tervelt viis raketti plahvatas Belgorodi lähedal õhus. Ekspertide sõnul on see märk sellest, et Venemaa kasutab järjest vanemaid ladudes olevaid rakette ehk siis neid võib paberi peal olla tuhandeid, aga seda ei keegi, kui paljud neist ka töökorras on.
Uudiseid Venemaalt. Kuna viimasel ajal on järsult kasvanud lahingutegevuses surma saanud tšmobikute arv, siis The Moscow Times’i andmetel on üle riigi surnukuuridele laiali saadetud suunised, mille järgi ei tohi ühel päeval üle teatud arvu surnukehasid omakstele välja anda. Põhja-Osseetia kontekstis räägitakse artiklis kahest surnukehast päevas. Selliste piirangute eesmärk on selge - vältida paaniliste meeleolude levikut, aga mul endal on küll raske uskuda, et selline käitumine midagi muudaks ja kui surnuid tuleb rohkem juurde kui neid surnukuurist välja antakse, siis varsti enam surnukuuris ruumi ei olegi.
Täna peaks Lužniki staadiumil toimuma massiüritus, kus esineb ka Putin. Et rahvast oleks, maksab riik igale osavõtjale 500 rubla. Aga osavõtjatele anti suunised, et seljas ei tohi olla riideid, mis on Ukraina lipuvärvides – helesinist ja kollast. Hirm on nii suur. „Kiiev kolme päevaga!“ asemel värvide keelustamine oma kodumaal. Kõik on läinud järelikult plaani järgi.
Reedel minu poolt ülevaadet ei tule, sest olen mitu päeva vahepeal sõidus.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Ukrainal on vene jalaväe vastu vaja kassettlaskemoona
Eestlased Ukrainas | 22 Feb 2023 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
