Minu enda jaoks oli konverentsiga seoses palju olulisem Putini närvide kaotus, mille tulemusega ta avaldas enne Šveitsi rahukonverentsi nö oma rahuplaani ning see nn plaan seadis eeskätt Hiina äärmiselt halba valgusesse, sest Putin ütles selgelt välja, et Ukraina peab lisaks okupeeritud territooriumitele andma ära veel territooriume, sest need lihtsalt olevat Venemaa omad. Selle kõrval mõjub Hiina jutt riikide territoriaalse terviklikkuse austamisest eriti õõnsalt, seda enam, et rahukonverentsil Hiina ei osalenud ja väidetavalt tegi just Hiina palju tööd selle nimel, et osavõtvaid riike oleks Šveitsis vähem.
Putin sundis Hiinat valima poolt, aga võib kindel olla, et Hiina pole selle üle eriti rõõmus, sest nüüd on nad maailma silmis veelgi selgemalt seotud Venemaa arusaamisega sõja lõpust. Kui enne Putini nö rahuplaani võis veel Hiina rääkida, et ilma Venemaata ei saa rahuplaani pidada ning neil olevat tee, kuidas rahuni jõuda, siis nüüd saab tuletada, et Hiina rahuplaan näebki ette Ukraina kapituleerumise.
Ja see rahukonverentsi toimimine võeti ülimalt valusalt vastu z-kanalites. Kõigepealt see, et konverents üldse toimus ja sinna läks nii palju riike kohale. Seda nähakse Ukraina võiduna selles plaanis, et nad on haaranud initsiatiivi ning dikteerivad oma nägemust Venemaa rollist ning oldi ka pettunud, et Putini nö rahuplaani ei peetud tõsiseltvõetavaks jutuks.
Lisaks tuleb mõista, et sõjategevuses osaleb Venemaa poolt palju imperialiste, kelle jaoks ka see nelja oblasti jutt koos Krimmiga on reetmine, sest nende jaoks on minimaalne eesmärk lisaks ära võtta Odessa ja Harkiv ning maksimaalne eesmärk ära võtta terve Ukraina. Ja tehti ju ka Venemaal inimeste sõtta meelitamiseks telereklaam, kus sõdurid rääkisid, kuidas nad Odessas endale nö sõjasaagiks korterid saavad ning nüüd räägib Putin hoopis teist juttu!
Kibestunud pikema postituse tegi z-blogija varjunimega „Polkovnik Šuvalov“, kelle arvates on Putini väheambitsioonika ja reaalses elus ebareaalse rahuplaani tingimustes mõttetu edaspidi üldse Ukrainas Venemaa armee viimastki sõjaväetehnikat hävitada, sest sõda sellisel kujul sobivat NATO jaoks ideaalselt – Ukraina hävitab Venemaa sõjalist potentsiaali, NATO riigid saavad oma relvastuse kaasajastamiseks hindamatut informatsiooni otse lahinguväljalt ning samas sõda otseselt neid riike ei puuduta. Samal ajal on Venemaa majandus tugevate sanktsioonide all ning nende mõju on suur, sellest annab märku ka Putini eraldi välja toodud punkt, et lääs peaks maha võtma kõik Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
„Polkovnik Šuvalovi“ arvates peaks Venemaa muutma oma tegevuse vektorit, algatuseks laskma alla lääne luurelennukid ja -droonid Musta mere piirkonnas, aga peale seda kehtestama lennukeelutsooni NATO riikide õhuruumis ehk siis see oleks Venemaa poolne ähvardus lasta alla seal lendavad tsiviillennukid. Nii mõtlevad äärmiselt frustreerunud imperialistid, sest juba praegu on nende jaoks purunenud illusioon nö suurest võidust ning rindel olles toimuvat nähes mõistavad, et ka see nelja oblasti + Krimmi plaan ainult jutt ongi. Ja mis veel hullem, kui peaks kunagi jõutama rahuni Ukraina initsiatiivil, tähendaks see Venemaa kui agressorriigi kuvandi kinnistumist ka Venemaal endas.
Olukorrast rinnetel. Pühapäev oli üle pika aja selline päev, kus Ukraina võttis rohkem territooriumi tagasi kui seda kaotas. Ukraina armee edenes märgatavalt Luganski rindel, Kreminnast edelas, Serebrjanski metsas. Azov sai loa kasutada USA poolt antud relvastust ning lisaks neile on seal rindelõigus veel Rahvuskaarti kuuluv Burevei brigaad. Kreminnasse jääb Ukraina armee uutelt positsioonidelt kaheksa kilomeetrit ning Venemaa armee jaoks oli selline asjade käik ebameeldiv üllatus. Ei tasu loota, et Ukraina armeel oleks jõudu sealt suunast minna suuremale pealetungile, küll aga sunnib Ukraina armee edenemine Venemaad lahingusse saatma seal rindelõigus kas täiendavaid reserve või paigutama rindel üksuseid ringi.
Huvitavad sündmused toimuvad ka Harkivi suunal. Venemaa armee kardab paaniliselt ümberpiiramist või nö kotti jäämist, aga sinna suunas on asjad Vovtšanskis arenemas. Kui Venemaa üksused sisenesid linna põhja poolt, siis liikusid nende üksused kiiluna Vovtša jõeni, jõudes kolmnurkse kujuga tööstuskompleksini, millel on nimeks Agregatnõi. Tööstuskompleksiga oli ühendus ühte tänavat pidi, aga Ukraina üksuste vastupealetungi käigus võeti tänav täielikult Ukraina armee kuulipildurite tulekontrolli alla ning peale seda on tööstuskompleksi jäänud sõjaväelaste varustamine toimunud droonidega. Ukraina poole andmetel on nad seal tööle pannud elektroonise sõjapidamise vahendid, mistõttu Venemaa droonide lennud olevat sisuliselt peatunud ning kui vastab tõele info, et tööstuskompleksis on suurusjärgus 400 Venemaa sõjaväelast, siis oleks nende droonide abil varustamine niigi problemaatiline, aga nüüd on asjad päris nukrad.
Samas oleks Venemaa armee jaoks tööstuskompleksis olevate sõdurite massiline allaandmine moraalselt väga valusaks löögiks ning seetõttu üritasid nad koguda üksusi pealetungiks tööstuskompleksist loodes, aga Ukraina õhuluure oli sündmuste arenguga kursis ning nelja liugpommi väga täpsed tabamused võtsid Venemaa armeel seal rünnakuindu tõsiselt vähemaks. Ukraina on loonud olukorra, kus Venemaa peab hakkama olukorra muutmiseks korraldama lauprünnakuid, samas on Ukraina armee sõjaväelaste sõnul suur osa Venemaa sõjaväelastest sellel suunal vähese väljaõppega, kelle elu kipub lahingutegevuses lühikeseks jääma.
Mitmete Ukraina allikate sõnul suutsid ukrainlased parandada oma positsioone ka Harkivi suunal, võttes natuke tagasi maad Gliboke asula juures. Ilmselgelt ei ole Harkivi rindel asjad arenenud Venemaa jaoks soovitud kujul ning sealjuures ei ole Ukraina armeel luba kasutada ATACMS rakette Venemaa territooriumil. Kui Ukraina armee selle loa ka saaks, siis muutuks olukord Venemaa armee jaoks sellel suunal veel keerulisemaks.
Donbassis suutis Ukraina armee Venemaa üksusi küll Tšasiv Jari suunal tagasi hoida, aga Ukraina jaoks mitte kõige paremaks märgiks ei ole info, et Venemaa üksused ründasid termobaarilise relvaga TOS 1A Tšasiv Jari, sest sellisel juhul pidi masin asuma ainult paari kilomeetri kaugusel rindejoonest, kus see lõik peaks olema Ukraina droonide tegevusalas. Ukraina sõjaanalüütikute sõnul tähendab see suure tõenäosusega seda, et Venemaal on seal lõigus korralikud EW vahendid, mistõttu Ukraina poolt on droonide kasutamise efektiivsus oluliselt vähenenud.
Kohapeal olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armee kasutusele võtnud taktika, mis on osutunud kohati päris efektiivseks. Juba Avdiijika pärast peetavates lahingutes kasutasid Venemaa sõjaväelased nn nähtamatuks tegevaid tekke ehk siis soojuskaamerad pimeduses läbi nende tekkide inimkeha soojust fikseerida ei suuda. Nüüd on samad tekid kasutusel Tšasiv Jari suunal ning Venemaa sõjaväelased tegutsevad pimedal ajal neljaste gruppidena, kus esimene läheb teki all ja hakkab laskepesa kaevama, kui osa tööd tehtud, liigub edasi uut laskepesa kaevama ning tema kohale liigub uus sõdur, kes jätkab sealt, kus eelmisel pooleli töö jäi ning hommikuks olevat neli uut laskepesa valmis.
Ukrainalaste sõnul olevat Venemaa sõdurite kaevamisoskus imetlusväärne ja ise kutsuvad nad neid seetõttu muttideks. Nende tekkide varjus on osad Venemaa sõjaväelased hiilinud isegi ukrainlaste positsioonideni välja ning siis neid äärmiselt ebameeldivalt üllatanud, nii et Ukraina jaoks on see paras peavalu.
Avdiijivka suunal suurendas Ukraina armee enda kontrolli all olevat territooriumi nö halli ala arvelt Umanske suunal, Venemaa armeel oli väike edenemine Krasnohorivkas.
Lõunarindel on omajagu segadust Staromaiorske ümber, kus asula põhjaosa on Ukraina kontrolli all, aga Venemaa enda z-blogijate andmetel olevat nende üksused asula keskosast taandunud ning see olevat nüüd nö hallis alas, aga Ukraina poolelt seda infot ei ole üle kinnitatud.
Hersoni rindel on varasemaga võrreldes küllatki rahulik. The Times avaldas materjali Krinki kaitsjatest. 38 merejalaväelaste brigaadi major Sergei Pedenko sõnul läbisid nad küll väljaõppe Suurbritannias, aga sõjareaalsus on võrratult karmim, kui nad üldse oskasid ette kujutada. Ukrainlaste kontrolli all on osa asulast juba üheksa kuud, sisuliselt pole enam ühtegi tervet hoonet järel.
Viimasel ajal on Venemaa hakanud seal lõigus kasutama palju vähem droone, aga suurim probleem on ukrainlaste jaoks logistika, sest enam-vähem probleemideta saavad nad haavatuid evakueerida ainult siis, kui on kas udu või vihmane ilm, seega mõnikord peavad haavatud kaua ootama ning olude sunnil on nende meedikud ära õppinud jäsemete amputeerimise, et raskelt haavatul oleks sellises olukorras parem lootus ellu jääda.
Seal rindelõigus toimuvast kirjutab z-kanal VDV za tšestnost i spravedlivost ning viimasel ajal on selle kanali postitustes optimismi järjest vähemaks jäänud. Viimati avaldasid nad video, kus näidati rongiga sinna rindelõiku toodud tanke T-62, millele ei olnud lisatud dünaamilist kaitset ehk nn paljad vanad tankid, mille eluiga pidavat rallidroonide vastu väga lühikeseks jääma ning kommentaar oli, et selliste tankidega Venemaa armee küll edu ei saavuta. Sama kanal kirjutas, et Venemaa 42. diviisi olevat varustusega asjad nii halvasti, et kogutakse surnutelt kiivreid ja kuuliveste, et neid siis uutele sõduritele anda, sundkäik, sest laos olevat lihtsalt tühjad varustusest.
Sellesse konteksti võib ka paigutada kindral-polkovnik Vladimis Šamanovi sõnavõru Venemaa riigiduumas, kus ta rääkis äärmiselt suurtest probleemidest sõdurite varustamisel kõigeks lahingutegevuseks vajalikuga, mistõttu olevat sõdurid sunnitud endale ise varustust ostma ehk siis Šamanovi sõnul ei olevat tegemist mitte armee, vaid partisanisalkadega.
Ka olevat probleem välisriikidest saabunud sõduritega, kes vene keelt ei mõista ning siis ei pidanud olema probleeme mitte ainult rindejoonel, vaid ka tagalas. Nii oli juhtum, kus lasti alla Ukraina droon, mis ei plahvatanud ning venekeelseid hoiatusi mittemõistvad välisriikidest tulnud sõdurid läksid drooni nagu uudishimulikud väikesed lapsed katsuma ning lõppes see surmade ja jäsemete kaotusega.
Suuri probleeme isikukooseisuga on ka Ukrainal ning nüüd on nad tegemas sama, mida teeb Venemaa 2022. aasta augustist alates ehk siis teatud kriteeriumitele vastavad vangid (karistust kanda veel kuni kolm aastat, ei ole tapnud rohkem kui ühe inimese jne) saavad sõlmida lepingu armeega ning The Washington Posti andmetel on lepingu sõlminud juba 2750 inimest. Kokku arvestatakse, et sellisel kujul võivad lepingu sõlmida kuni 4000 inimest, kes kõik hakkavad koos teenima ühes väeosas ning neid kasutatakse ainult jalaväelastena, kes peavad lahingusse minema kõige keerulisemates rindelõikudes.
Morozovski sõjaväelennuvälja ründamise järel levitati meedias alguses satelliidifoto, mis tehtud kümme päeva enne rünnakut ning siis oli seal kobaras viis Venemaa sõjalennukit koos. Vahetult enne rünnakut tehtud fotol oli õues üks lennuk, nii et Ukraina droonirünnaku tulemusena said tabamuse kaks angaaris olnud lennukit ning suure tõenäosusega ka üks õues seisnud lennuk.
Kyiv Post kirjutas artikli ratastel liikuvsuurtükkide rolli kiirest kasvust selle sõja jooksul. Enne Ukraina sõda oli USA armee teinud peamise panuse roomikutega liikuvsuurtükkide peale, natuke oli neil ka järelveetavaid suurtükke, millistest kõige tuntumad on M777.
Ratastel liikuvsuurtükke ei peetud heaks lahenduseks, sest selle läbivus on väiksem kui roomikutega variantidel. Prantslased olevat oma Caesari teinud eeskätt kulude kokkuhoiu eesmärgil, sest roomikutega liikuvsuurtükk on palju kallim. Defence News andmetel ostis Prantsusmaa armee eelmise aasta lõpus Caesar Mk II liikuvsuurtükke hinnaga 3,5 miljonit dollarit ühik ja Saksamaa roomikutel liikuvsuurtükke Panzerhaubitze 2000 eelmise aastas märtsis hinnaga 20 miljonit dollarit tükk ning ukrainlased pidavat oma Bohdana suurtükke müüma hinnaga 2 miljonit dollarit tükk.
Ukrainas toimuvas sõjas on aga kerged ja kiired ratastel liikuvsuurtükid (Caesar, Bohdana ja nüüd ka Archer) osutunud äärmiselt tõhusateks suurtükivastases võitluses ning droonide ajastul on järjest olulisem peale laskmist võimalikult kiirelt oma positsioonilt lahkuda ning seetõttu on Defence News andmetele Ukraina armee kaotanud ainul 10% Caesar liikuvsuurtükkidest, aga tervelt kolmandiku roomikutel liikuvsuurtükkidest. Lisaks on väljaande andmetel ratastel liikuvuurtükkide hoolduskulud tervelt 30% väiksemad.
Roomikutega liikuvsuurtükkide suurim eelis on nende parem maastikuläbivus, aga arenenud teedevõrkudega piirkondades kompenseerib selle puuduse ratastel liikuvsuurtükkide hea laskeulatus. Ja nad on kergemad, Caesar kaalub 18 tonni, võrdlusena Panzerhaubitze kaalub 57 tonni ja Eesti armees kasutusel oleva K-9 kaalub 47 tonni. Kuna sõjas ka kaotatakse osa tehnikast, on oluline argument see, et ühe roomikutega masina asemel saab sama raha eest palju rohkem ratastega variante.
Suurtükkide tuleviku osas on eksperdid ühel meelel selles osas, et kõige määravam on mobiilsus ning selles osas on ratastega liikuvsuurtükkidel nö trumbid peos ning kõige vähemperspektiivikateks peetakse järelveetavaid suurtükke.
Venemaa meediakanal Lenta(punkt)ru kirjutas anekdootlikust juhtumist ühes Venemaa raketitehases, kus nüüdseks juba eks-brigadir kustutas arvutist kausta, mille nimi oli „hlam“, mille võiks eesti keelde tõlkida kui „rämps“, sest mehe arvates ei saanud see kaust sisaldada olulisi andmeid. Hiljem aja selgus, et sellenimeline fail sisaldas terve terabaidi jagu üliolulist informatsiooni, mida sellisel kujul ei olnud võimalik enam hiljem täies mahus taastada. Ja siis ongi mõtlemise koht, et miks kaustal selline kõnekas pealkiri oli, kas tõesti objektiivne hinnang raketitehase toodangule kellegi poolt? Eks-brigadir Korotkih on aga oma tegevuse tõttu kohtu all ja et eelmisel aastal oli Venemaa kohtusüsteemis õigeksmõistvaid kohtuotsuseid ainult 0,33% juhtudel, siis erilist lootust tal süüdimõistmisest pääseda ei ole.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale.
https://www.facebook.com/teet....
