Teet Kalmus: Ukrainal paistab olema võimekus mõjutada Shahed droonide kurssi (2)
Eestlased Ukrainas | 06 Sep 2024  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Ööl vastu 5. septembrit korraldas Venemaa massiivse droonirünnaku, aga sedapuhku kaasnesid rünnakuga väga huvitavad nö kõrvalmõjud, millest kirjutas Valgevene opositsiooniline Telegram-kanal Belarusskii Gajun. Kanali andmetel lendas Valgevene õhuruumis ringi vähemalt kaheksa Shahed-tüüpi drooni. Esimesed kaks drooni olid sisenenud Valgevene õhuruumi 5. septembril kell 1.08 ja lendasid Gomeli suunal, kus kell 1.34 ja 1.36 tulistasid neid droone Venemaa õhutõrjekompleksid, mis paiknevad Gomelis ning vähemalt üks droon lasti ka alla. Kanali andmetel on Venemaa armeel seal kompleksid S-400 ja Pantsir lennuväljal Zajabrovka. Üks Venemaa droon kukkus laohoonele, põhjustades seal põlengu.

Ehk siis Venemaa droonid liikusid Valgevenes Venemaa õhutõrjekomplekside suunas, peale mida Venemaa armee üksus oli sunnitud tegutsema, kartes rünnakut. Ja sellega probleemid Venemaa droonidega ei lõppenud, neid sisenes järjest kuni hommikuni Valgevene õhuruumi, Valgevene lennukid tõsteti lahinguhäirega õhku, aga kanali andmetel olid Valgevene lendurid Venemaa droonide allatulistamisega tõsises hädas ning enamus laske olevat mööda läinud, üks tabamus on siiski olemas, millest on ka video.

Põhiküsimus on, et mis droonide sellise nö käitumise taga, sest eelpool kirjeldatud sündmustest võiks nagu järeldada, et Venemaa lihtsalt oli kaotanud nende droonide üle kontrolli. Ukraina mobiilsed grupid on osutunud Shahed-tüüpi drooni allatulistamisel efektiivseks ja samas küllaltki odavaks lahenduseks. Vastukäiguna tõstis Venemaa Shahed’ide lennukõrgust rohkem kui kahe kilomeetrini.

Orienteerumine käib nendel droonidel sellistes tingimustes pimedal ajal ikka üle satelliidi ning Ukraina vastutegevuse takistamiseks on Shahed-tüüpi droonidel mitmed variandid. Satelliidiühenduse katkemisel lendab droon edasi kõrgust säilitades, kuni ühendus taastub ning on võimalik määrata asukoht ja täpsustada kurssi sihtmärgi suunas.

Satelliidiühenduse mahasurumine suurel territooriumil on keeruline, lisaks mõjutab see ka kõiki seadmeid, mis näiteks GPS-i kasutavad. Kaval meetod on nö spoofing, kus satelliidilt tulev nõrgem signaal nö kaetakse tugevama signaaliga, mis annab droonile teised asukoha koordinaadid, mistõttu saab nüüd drooni lendu mõjutada.

Ka selle vastu võimalik võidelda, kasutades ära teadmist, et satelliidisignaal tuleb ülevalt, aga spoofingu tugevam signaal ei tule reeglina sealt suunast. Vastuvõtu antennil on horisontaalselt üksteise kõrval mitu elementi ehk kui signaal tuleb satelliitidelt, jõuab see kõikide elementideni sisuliselt üheaegselt, samas kui maapinnalt tuleva signaali puhul jõuab signaal erinevate antenni komponentideni väikese ajanihkega, seda on võimalik registreerida ja nii aru saada, et tegemist on spoofing’uga, lisaks on olemas tehnoloogiad, kuidas ka signaali segamise korral efektiivsemalt satelliidi signaali jälgida.

Põhiküsimus ongi, et kuidas õnnestub Ukrainal Venemaa droone nii mõjutada, et need isegi Valgevene õhuruumi liikudes, kus peaks olema võimalik droonide üle kontroll taastada, lendavad tihtipeale ettearvamatult, mistõttu üritatakse droone alla lasta.

Ma ise kipun antud olukorras pooldama varianti, et Ukraina suudab osade Shahed-tüüpi droonide sihtmärke muuta ning segaduse tekitamiseks on neid kõige parem juhtida Venemaa asemel Valgevenesse ning kaudselt võiks see ka jahutada Venemaa indu Shahed-tüüpi droone suurtes kogustes korraga kasutada, sest Lukašenka ülearu õnnelik selle üle ei ole, et peab neid droone Valgevenes lennukitega taga ajama.

Ukraina analüütik Aleksander Kovalenko soovitas aga viimaste arengute valguses Ukraina armee ülevaadetesse lisada droonide osas uued kategooriad, ehk siis „hävitatud“ droonidele lisaks ka „maandatud“ (osad Venemaa droonid lihtsalt kukuvad sihtmärgini jõudmata alla) ja „tagasi suunatud“. Igatahes põnevad arengud ja loodetavasti varsti suudetakse enamus droone tagasi saata, soovitavalt Venemaa armee sõjaliste sihtmärkide suunas.

Droonide teemaga jätkan. Viimastel päevadel on sotsiaalmeediasse laetud hulgaliselt videosid, kus Ukraina nn draakonidroonid puistavad metsadesse termiidisegu, kus on kas Venemaa sõjaväelasi või tehnikat. Venemaa sõjaväelaste poolt on tulnud sellele väga valulised reaktsioonid, sest nende droonide peamine efekt ei pidanud olema mitte niivõrd elavjõu või tehnika hävitamine, vaid maskeeringu hävitamine, aga droonide ajastul on hea maskeerimisoskus ellujäämiseks üks kõige vajalikum oskus üldse. Kui maskeering ei toimi, tulevad järgmises rünnakulaines juba Ukraina rallidroonid, mis töö nö lõpule viivad ning selleks otstarbeks Ukraina armeel rallidroone pidavat jaguma.

Forbes kirjutab Ukraina drooniarendajate edust odavate laserkaugusemõõtjate integreerimisel süsteemi, mis võimaldab oluliselt tõsta droonide efektiivsust nii elavjõu kui tehnika osas, nii näiteks on jalaväe vastu droon palju efektiivsem, kui ta plahvatab teatud kõrgusel maapinnast, siis lendavad killud kaugemale. Täpselt sama käib ka näiteks lennuväljadel olevate lennukite ründamisel, aga eriti oluliseks on see saanud Venemaa luuredroonide vastu võitlemisel. On suur vahe, kas Ukraina rallidroon peab tabama Venemaa luuredrooni kineetiliselt või plahvatab selle läheduses ning plahvatuse käigus laiale lendavad killud viivad töö lõpuni.

Venemaa luuredroonide vastases võitluses on kuuldavasti juba kasutusel rallidroonid, mis suudavad lennata kiiremini ja kõrgemale nö tavalisest rallidroonidest, nad saavad integreeritud süsteemide kaudu maa pealt infot luuredroonide ja ründedroonide asukoha kohta (on olemas ka video Lancet’i edukast ründamisest) ning väidetavalt on rünnaku lõppfaasis võimalik tehisaru kasutav droon panna rünnaku automaatrežiimile, kus sihtmärgi tuvastamise järel lendab rallidroon selle suunas ning kui rallidroon jõuab sihtmärgist nö õigele kaugusele, plahvatab see sihtmärgi lähedal (osad siiski on ka nö käsitsi juhitavad ja nendega üritatakse tabada sihtmärki kineetiliselt). Kirjutan sellest nii põhjalikult seetõttu, et tegemist on Ukraina edulooga ning seda tunnistavad ka Venemaa sõjaväelased.

Olukord rinnetel.
Jätkuvalt on Ukraina jaoks kõige keerulisem olukord Pokrovske suunal. Selidove kaitsele tõi Ukraina armee Zaporižžja rindelt 15. brigaadi, mida tuntakse rohkem nime Kara-Dag järgi ning sotsiaalmeedias on olemas video, kus Venemaa armee otsustas tankiga blokeerida läbipääsu Selidove ja sellest ida pool asuva Mihhailivka vahel oleva raudtee tammi alt. Tankist tagasi omadeni joosta üritanud Venemaa sõjaväelased tagasi ei jõudnud, küll aga läksid tanki juurde Kara-Dagi sõjaväelased, kes sõitsid töötava mootoriga tankiga omade juurde.

See on natuke helgem hetk, samas Venemaa üritab liikuda ka lõuna poole, et sundida ukrainlasi lahkuma Nevelskest ning selles osas on võtmetähtsusega Galitsinivka hoidmine. DeepState kaardi järgi toimusid eile Ukraina armee jaoks alarmeerivad sündmused, kui Venemaa armee suutis omajagu maad liikuda Galitsinivkast 3,5 kilomeetrit edela suunas ning kui Venemaa edenemine selles suunas jätkub, muutub Ukraina armee olukord Nevelske juures väga keeruliseks.

Ukraina kaitsepositsioonid on lõuna pool pikki põhja-lõuna suunda kulgevat kõrgustikku ja lähipäevad näitavad, kas Venemaa suudab edasi liikuda või mitte. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armeel Pokrovski suunal ülekaal sisuliselt kõigist komponentides peale rallidroonide ning tänasel päeval Venemaa armeel veel jõudu jagub, et pealetungiga jätkata.

Toretske juures võttis Ukraina tagasi maad osa Nju Jorki asulast põhja pool, kus oli Ukraina armee jaoks kujunenud keeruline olukord, sest osa Ukraina sõjaväelasi oli sattumas piiramisrõngasse. Ukraina armee tõi sinna appi Azovi võitlejad ning olukord lahendati enda kasuks. Samas tunnistavad Azovi sõjaväelased, et olukord on seal lõigus jätkuvalt keeruline ning Venemaa üksused tegid eile seal 15 rünnakut nende positsioonidele. Toretske juures rindejoones suuremaid muudatusi ei toimunud ning Ukraina sõjaväelaste sõnul on nende jaoks olukord seal lõigus hetkel parem, kui oli veel paar nädalat tagasi.

DeepState andmetel suutis Venemaa Tšasiv Jari juures ilma tehnikata ületada kanali Kalinivkast lääne pool ja lähipäevad näitavad, kas Ukraina suudab nad sealt tagasi suruda või mitte.

Harkivi rindel suutis Ukraina edeneda Liptsist põhja poole, samas oli Venemaa armeel väike edenemine Luganski oblastis Novoselivske ja Pišanje juures.

Kurski oblastis suutis Ukraina armee edeneda ISW andmetel Sudžast kagu suunas. Venemaa sotsiaalmeedias avaldatud video kohaselt on sild üle Seimi jõe Karižis osaliselt purustatud ehk siis silla keskel on alles kitsas osa, mida mööda saavad jõge ületada jalakäijad ja väiksemad sõiduvahendid. Ukrainal on võimalus nädalavahetusel ka seal töö lõpuni viia.

Putin on viimasel ajal palju rääkinud, et au sisse tuleks tõsta paljulapselised perekonnad, samas avaldas Rosstat andmed, mille kohaselt on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt suurenenud üksi elavate inimeste arv, nii elas 2002 aastal üksi 22,4% Venemaa elanikest, aga aastal 2021 juba 41,8%, kusjuures nendest moodustasid tööeas olevad inimesed 57,4%. See protsess ei ole iseloomulik ainult Venemaale, kus inimesed liiguvad järjest rohkem elama linnadesse, aga need protsessid on vastupidised sellele, mida Venemaa juhtkond sooviks näha.

Täiesti tõsisel ilmel räägitakse vajadusest nö „spetsiaalse demograafilise erioperatsiooni“ järele, mille teostamiseks on pakutud välja varianti näiteks perede maapiirkondadesse elama suunamisel, lootuses, et siis hakatakse palju rohkem lapsi sünnitama. Aga millegipärast ei taha enamus Venemaa elanikest sellest midagi kuulda, nad tahavad elada oma elu ja ennast teostada ning seetõttu olevat Moskvas neli korda suurenenud ühetoaliste korterite ehitus, sest üksi elav inimene suurema eest maksta ei jõua.

Venemaa puhul toovad mõned analüütikud välja ka perevägivalla aspekti, sest perevägivald Venemaal dekriminaliseeriti ning paljud nooremad naised pidavat eelistama seetõttu elada pigem üksi kui vägivaldses kooselus. Venemaa meedias on omajagu lugusid sellest, kuidas aastaid perevägivalda taluma pidanud naised on ühel hetkel vastu rünnanud, mille järel on hoopis nemad süüdlaseks jäänud.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vaatleja07 Sep 2024 05:00
...06 Sep 2024 12:25

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus