Teet Kalmus: Ukrainas käib pidev mõlemapoolne infosõda

Esileht Viimased Loetumad Kommentaarid

Eestlased

Kanadas Austraalias Rootsis Inglismaal Saksamaal USAs Venemaal Soomes Ukrainas Eestis Rohkem ...

Teet Kalmus: Ukrainas käib pidev mõlemapoolne infosõda (3)

Eestlased Ukrainas | 29 Mar 2023 | EWR

Purustused Bahmuti linnas. Kaader droonifilmist. 26. märts, 93s brigaad "Kholodny Yar" - pics/2023/03/60112_001_t.jpg — Purustused Bahmuti linnas. Kaader droonifilmist. 26. märts, 93s brigaad "Kholodny Yar"

Kuigi teedelagunemine segab lahingutegevuse läbiviimist mõlemalt poolelt, jätkavad Venemaa üksused rünnakute läbiviimist Donetski ja Luganski oblastites.

- Bahmutis jätkuvad ägedad lahingud ning ISW andmetel suutis Venemaa nädalaga enda kontrolli alla saada veel täiendavalt 5% linna territooriumist. ISW andmetel on linna põhjaosas olev AZOM tööstusrajoon wagnerlaste kontrolli all ning Venemaa üksused olevat paigaldanud ajutised sillad üle Bahmutske jõe, et linna ida poolt rünnata. Paaril viimasel päeval aga löödi sealt suunast kõik rünnakukatsed tagasi. Jätkuvalt ründavad wagnerlased ka lõuna poolt. Ukraina üksuste jaoks ei ole olukord kerge ja kui vaenlase kontrolli all on juba 70% linna territooriumist (hetkel väidetavalt 65%), siis on olukord lähenemas kriitilisele. Tänasel päeval Ukraina jätkab linna kaitsmist.

- Viimaste päevade jooksul on Venemaa üksustel olnud väike edenemine Kreminna suunalt Troitske poole, samas on ukrainlased vasturünnakutega suutnud natuke edeneda Bilohorovkast Lõssõtsjanski suunal. Venemaal on Kreminna juurde koondatud arvestatavad jõud, aga loodetud edenemist ei ole viimaste nädalate jooksul järgnenud. Põhjas Lõmani ja lõunas Vugledari äravõtmine oleks Venemaa jaoks avanud edasiliikumiseks uued perspektiivid koos võimalustega mitmed olulised ukrainlaste kontrolli all olevad asulad ümber piirata, aga nüüd tuleb selle asemel läbi viia nende jaoks ohvriterohkeid, aga samas vähetulemuslikke rünnakuid Avdiijivkas, Marjinkas ja Bahmutis.

- Lõunarindelt tuli uudis, et Ukraina on suutnud rünnakutega kahjustada elektritaristut okupeeritud territooriumil Fjodorovkas, mistõttu on väga tugevalt häiritud Venemaa armee logistika toimimine Melitopolis ja selle ümbruses. Võimaliku vastupealetungi kontekstis on USA rääkinud lennukite asemel pikema laskeulatusega rakettide kasutamisest ning kui nendega viia rivist välja raudtee toimimine seal piirkonnas, siis on Venemaal kohe tõsised probleemid oma üksuste varustamisega. Lisaks on viimases USA abipaketis kuuldavasti ka suured kütuseveokid, mille töö on läbimurrete tegemisel kütusenäljaste soomusmasinate kütustega varustamine.

Viimastel päevadel on palju räägitud nii võimalikust Ukraina suurpealetungist kui ka Venemaa võimalikest vastukäikudest sellele. Käib mõlemapoolne infosõda, kus üritatakse vastast eksitada ja kuidas see sõjatarkus oligi, et kui oled tugev, proovi ennast näidata nõrgemana ja vastupidi. Kui Ukraina president räägib mittepiisavast kogusest laskemoonast ja tehnikast, siis Venemaa poolt tuleb juba päris kummalist juttu, nii räägib üks sõjakorrespondent poolest miljonist peatselt sõdima tulevast põhjakorealasest ja Patrušev räägib Venemaa analooge mitteomavast imerelvast, mis kõik sõjaväed probleemideta võidab, nii et igaüks peab infosõda nii, nagu oskab ja võimed lubavad. Ilmselgelt on Ukraina jaoks kõige perspektiivikam pealetungile minna lõunas, aga seda teab ka vastane ja on selliseks sündmuste käiguks valmistunud. Ukrainasse jõuab iga päev järjest rohkem lääne soomustehnikat ning Venemaa z-kanalid on hädaldamist täis, sest moodsamale lääne tehnikale Venemaal midagi võrdväärset vastu panna ei ole piisavas koguses.

Venemaa suutis lääne meediasse lekitada info, justkui olevat ukrainlaste jaoks ületamatuks probleemiks kujunenud Venemaa lennukid Su-35. Ilmselgelt lähtub selline info Venemaa rünnakutest Sumõ oblastis, kus Ukrainat rünnati kümne lennukipommiga, mis on Venemaa analoog ameeriklaste JDAM-le ehk siis lisatud on saba, mis võimaldab suurelt kõrguselt pommi välja lastes see lennutada Venemaa versioonis kuni 40 kilomeetri kaugusele. Kui nüüd teemasse natuke sügavamalt sisse minna, siis selgub, et nii saab Venemaa neid pomme heita probleemideta ainult enda territooriumilt Ukraina piirialadele, sest Ukraina õhuruumi sisenedes lastaks nad lihtsalt alla (praegu Ukraina ei taha alla lasta Venemaa lennukuid Venemaa territooriumi kohal). Vahepeal viskasid nad mõned sellised pommid ka Avdijivkasse, aga Venemaa enda z-kanalite info kohaselt sai see võimalikuks ainult seetõttu, et nende andmetel olid ukrainlased sealt oma õhukaitse eemale viinud. Tegemist on valusa relvaga, aga õnneks on selle kasutamisvõimalused Venemaa jaoks siiski piiratud.

Ukrainal on suur puudus laskemoonast, eriti nõukogude-aegsetele relvadele sobivast. Sellega seoses on palju vastukaja saanud sündmused Bulgaarias, kus on olemas vanast ajast väga suured sellise laskemoona laod ning väljaande Euractiv andmetel on Bulgaaria kaitseministeerium ettevõttele VMZ üle andmas 175 miljoni euro väärtuses laskemoona, mis võib peale seda läbi erinevate riikide liikudes jõuda lõpuks Ukrainasse. Endise Bulgaaria kaitseministri Boiko Noevi sõnul on sõja ajal sellise laskemoona hind kiirelt tõusnud ja teisalt avaldavat Bulgaariale laskemoona müügi osas survet mitmed läänepoolsed riigid. Ukrainale oleks sellises koguses laskemoona lisandumine väga suureks abiks (Noevi sõnul on jutt sadadest tuhandetest ühikutest).

Vanade tankerite omanikel on rõõmupäevad, sest Venemaa tegevuse tulemusena on muidu vanametalli minema pidanud rohkem kui 20 aastat vanade tankerite hinnad tõusnud 80%, kusjuures Venemaa jaoks on eriti ihaldusväärsed väiksemad Aframax tüüpi tankerid, millega saab vedada ka naftatooteid. Venemaa on loonud vanadest tankeritest nn varilaevastiku, mille vanadel tankeritel on järjest kasvav risk võimalike keskkonnakatastroofide toimumiseks ja lisaks puudub veetaval kaubal usaldusväärsete kindlustajate kindlustus, seega võimaliku keskkonnakatastroofi puhul ei oleks ka raha keskkonnkahjude likvideerimiseks. Selles kontekstis on ohutsooniks ka Läänemeri, kus vahepeal Eesti poolelt käidi välja mõte, et kui ühendada jõud Soomega, saaks luua olukorra, kus oleks võimalik Venemaa sadamatest lastiga lahkuvaid tankereid kontrollida. Praegu on aga Venemaa varilaevastik kibekiirelt tööd tegemas ning nad on leidnud masuudile ostjaid Singapurist, Malaisiast ja Araabia Ühendemiraatidest. Kui poolmuidu anda, siis leidub kaubale ka ostjaid ning sõjapidamise jätkamiseks vajab Venemaa seda raha hädasti.

Raha on vaja, sest kahurilihast on suur puudus ning Venemaal on regioonidel kohustus leida 400000 inimest, kes oleksid nõus sõlmima lepingu Venemaa armeega. Pakutakse palju paremat palka kui eelmisel suvel lepingu sõlminud sõjaväelastele, aga ekspertidel on tõsised kahtlused, et etteantud plaanid ka suudetakse täita. Nii on meediasse lekkinud dokumentide kohaselt Moskvast vaja leida 27000 ühikut kahuriliha, aga see olevat antud linnas ebareaalne ning eks ole ka Venemaal levinud info, et selle raha ei saagi kuskil tagalas seanahka vedada, vaid tuleb oma nahk eesliinile vedada, kus see kiirelt auklikuks muutub. Kuidas selle värbamiskampaaniaga neil ka ei lähe, siis isegi õnnestumise korral jõuaksid väljaõppe läbinud sõdurid rindele alles siis, kui Ukraina vastupealetung on juba läbi.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

inimkonnale07 Apr 2023 10:50

Psalmid (Laulud) 33:6 Ei kuningas saa võitu suure sõjaväega,
ei pääse kangelane suure rammu abil.
17 Petlik on sõjaratsule rajatud võidulootus,
ta suur jõud ei päästa.
18 Vaata, Issanda silm on nende peal,
kes teda kardavad ja tema heldust ootavad,
19 et tema tõmbaks nende hinge välja surmast
ja hoiaks neid elus näljaajal.

20 Meie hing ootab Issandat,
meie abi ja meie kilp on tema.
21 Sest temas on rõõmus meie süda
ja me loodame tema püha nime peale.
22 Sinu heldus, Issand, olgu meie peal,
nõnda nagu me ootame sind!