Minu jaoks oli huvitav ka analüüs selle piirkonna maanteede kohta, millest selgus, et antud piirkonna suurim transpordisõlm on Harkiv, mida Venemaa armee ei kontrolli ja nii tulevad Venemaa armee kontrolli all olevatelt territooriumitelt Izjumi suunas väiksemad maanteed, mille läbilaskevõime on väike, samas on Izjumis Venemaal suur väegrupeering, mille varustamine on logistilises mõttes suur väljakutse. Raudteega on see probleem Venemaa jaoks, et kui Ukraina jõuab suurtükitule kaugusele ja saadakse nö sihik paika, on neil võimalik pidevalt raudteed tulistades selle tööd tugevalt häirida.
Donbassis on Ukraina jaoks murenoote rohkem ning eeskätt on seal probleemiks Venemaa armee püüe Severodonetskit ümber piirata. Kui põhja pool on Venemaa armeed takistamas Donetsi jõgi ning kuuldavasti oli üks väeüksus keeldunud järjekordsest Donetsi jõe forsseerimiskatsest, siis lõuna poolt on Venemaa saavutanud Popasna suunalt rohkem edu. Ukrainlased kurdavad seal piirkonnas, et Venemaa pool võitlevad wagnerlased on varustatud öövaatlusseadmetega, mis võimaldavad neil seal öiseid rünnakuid korraldada ning selle tõrjumisega on Ukraina hädas, sest puudus on nii öövaatlusseadmetest kui ka soojuskaameraga droonidest, mis võimaldaks vaenlast pimedas paremini avastada. Väidetavalt on Venemaal Popasna juures koondatud 10 pataljon-taktikalist gruppi, mis on arvestatav sõjaline jõud. Loodetavasti Ukraina saab seal kiiresti tehnoloogilist abi ja siis on lihtsam.
Relvastusest. Kui Ukrainal on hädasti vaja droonidele soojuskaameraid, siis samas õnnestus neil maha võtta Venemaa droon, millel oli peal selle aasta veebruaris Prantsusmaal toodetud Matrix kvaliteetne soojuskaamera, mis võimaldas avastada isegi Starlinki maapealseid seadmeid. Ei ole ju saladus, et hoolimata 2014. aastal kehtestatud sanktsioonidest võimaldasid just arenenud lääneriikide ettevõtete kõrgtehnoloogilised komponentide tarned Venemaal arendada nende kõige kaasaegsemat tehnikat ning needsamad soojuskaamerad on olulisel kohal nii tankides, droonides kui teistes lennuvahendites. Ukrainlased räägivad sellega seoses reaalse elu juhtumist, kus Prantsusmaa ei olnud neile nõus müüma snaipripüsse, aga samal ajal aitasid nende ettevõtted (peamiselt Thales ja Safran) Venemaa sõjatööstust võrratult suurema letaalsusega relvade arendamisel
Venemaa teatas, et nad toovad lahinguväljale oma jäjekordse nn wunderwaffe, sedakorda siis laserrelva Zadira, mis pidavat kuni 5 kilomeetri raadiuses suutma õhust kõik droonid maha võtta. Mitte keegi pole seda imerelva töös näinud, seetõttu on ekspertide seas skepsis pehmelt öeldes suur, sest siiani on kõik Venemaa analooge mitteomavad relvad ainult multikateks jäänudki.
Harkivis said Poolast toodud tankid T-72 täiendava välise dünaamilise kaitse (näevad välja nagu tellised, toodud Tsehhist) ning nüüd on nad valmis rindele Ukraina vägedele appi minema. Ukrainlased lasid kahe Brimstone raketiga puruks kaks Venemaa tanki ning nendel väikestel rakettidel on seal sõjas suur potentsiaal, sest sarnaselt Switchblade 600 tapjadroonidele suudavad nad autonoomselt leida sihtmärgi ja ka teha nö koostööd korraga väljalastud rakettidega, aga erinevalt tapjadroonidest on nende kiirus lausa 1,3 MACH-i, mis teeb nende vastu võitlemise väga keeruliseks. Need raketid ei ole ülemäära kallid ja neid saab lasta ka kastiga sõiduautosse paigaldatud seadmest, mis tõstab oluliselt mobiilsust.
USA üritab leida lahendusi, kuidas võimalikult kiirelt piirata Venemaa tulusid nafta ja maagaasi müügist. Viimasel ajal on suurte allahindlustega ostnud neilt palju naftat nii India kui Türgi ja nii teenib Venemaa tänu kõrgetele energiakandjate hindadele piisavalt, et jätkuks sõja läbiviimiseks. USA kaalub erinevaid variante, aga nende reaalne elluviimine saab olema keerukas. Näiteks on kaalumisel variandid, et Venemaalt tohiks osta naftat hinnaga kuni 40 dollarit barrel, kes rohkem maksab, satuks USA sanktsioonide alla. Või et kogu energiakandjate müügist saadud raha pandaks eriarvetele ja sellest rahast saaks Venemaa osta ainult ravimeid ja toiduaineid. USA mõistab, et Venemaa tulud tuleb kinni keerata nii kiiresti kui võimalik, muidu võib see sõda venida pika aja peale.
Ljudmõla Denissova, inimõiguste ombudsman Ukrainas (Людмила Денісова nime alt leiate FB-st postituse, millest jutt) kirjutas oma FB-i postituses uutest inimsusevastastest kuritegudest, mille on Venemaa armee sõjaväelased korda saatnud Harkivi oblastis. Ma ei hakka seda teksti siia ümber kirjutama, saaksin arvatavasti süüdistuse vihakõnes, aga tema FB-i lehelt leiate täisteksti ja hoiatan ette, et see on karm materjal. Väga karm.
Tänane lõpulõik tuleb Venemaa propaganda töövõtetest. Nimelt said ukrainlased trofeetanki T-90 ja äravedamiseks võeti tank T-80 ehk siis T-80 vedas enda järel Z-tähega tanki. Venemaa televisioonis pandi video lihtsalt tagurpidi käima, nagu veaks nende T-90 hoopis ukrainlaste tanki T-80. Saab ka nii.
Järgmine postitus pühapäeval, tõsi, siis lühemalt.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.