Samas plahvatuse video analüüs ei näidanud kassettmoonale iseloomulikku hilisemat granaatide plahvatusi õhus, aga kui kild-fugass lõhkepeaga rakett oleks tabanud maapinda, siis oleks pidanud olema suurem kraater ning killud ei oleks lennanud sellise nurga all nii kaugele. Conflict Intelligent Team eesotsas Ruslan Levieviga tõid oma analüüsis välja, et Venemaa poolt lastud Iskander ballistilisel raketil oli kild-fugass lõhkepea, mis plahvatas õhus. Levievi sõnul pannakse rakett plahvatama õhus juhul, kui eesmärgiks on lagedal alal tekitada maksimaalselt kahju vastase elavjõule.
Levievi sõnul ei ole selline rünnak efektiivne hoonete vastu ehk siis Venemaa poole jutt restorani ründamisest ei kannata kriitikat, sellisel juhul ei oleks raketi lõhkepea pandud plahvatama õhus. Rakett plahvatas rohkem kui 70 meetri kaugusel restoranist ning Levievi sõnul on see inertsiaalsel juhtimisel tekkiv Iskander-M raketi lubatud kõrvalekalle sihtmärgist, aga arvestades plahvatuse iseloomu on tal raske uskuda, et Venemaa armee eesmärgiks oli restoran, vaid pigem ikka soov tekitada maksimaalset kahju tsiviilelanike hulgas, sellele viitab ka raketi laskmine õhutusel ajal laste mänguväljaku juurde, sest siis on väga suure tõenäosusega võimalik tekitada ohvreid just laste hulgas, mis tekitab nii Ukraina ühiskonnas kui läänes laiemalt palju suuremat ühiskondlikku resonantsi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Levievi sõnul oli tegemist Venemaa armee poolt teadlikult planeeritud sõjakuriteoga, tema sõnul ei saa sellist rünnakut teisti nimetada, sest läheduses ei ole ka mitte ühtegi armeega seotud võimalikku sihtmärki. Ukraina president väljendas rahulolematust, et USA suursaadik Ukrainas ei toonud oma Krivõi Rihi rünnaku kohta tehtud avalduses välja rünnaku tegijat, kartes pahandada Venemaad. Asja võib ka vaadata sellest aspektist, et Venemaa viis selle rünnaku läbi teadmises, et läbirääkimiste protsessi arvestades ei julge USA Venemaa suunas midagi ette võtta ja nii ka läks ning selles kontekstis ei tasu ka imestada, et z-kanalid on täis võidurõõmu, kuidas nende „imeraketid“ hävitavat täppislöökidega NATO sõjaväelasi ja USA vaatavat seda lihtsalt jõuetult pealt. Kusjuures restoranil ei ole peale raketirünnakut suurt häda midagi.
Venemaa ei piirdunud selle rünnakuga, vaid järgmisel päeval korraldas raketirünnaku Ukrainale. Tõsi, varasemate aegadega võrreldes oli see tagasihoidlik, kokku 23 raketti, aga märkimisväärne on kaheksa Kalibr-tüüpi tiibraketi väljalaskmine Venemaa armee Mustal merel asuvatelt alustelt ehk siis selles kontekstis on jutud relvarahust Musta mere piirkonnas nagu nad on. Kui Venemaa poolt lastud 17 tiibraketist hävitas Ukraina õhukaitse 12, siis kuuest Kiievi piirkonda lastud Iskander-M ballistilisest raketist ainult ühe.
Samas ei ole selles kontekstis kõik nii roosiline ka Venemaa poolt vaadates. Iskander-M rakette suudab Venemaa toota Aleksander Kovalenko sõnul valdavalt Venemaal toodetud komponentidest, samas kui tiibrakettide puhul ilma lääne komponentideta hakkama ei saa. Ukraina suudab väga edukalt praktiliselt kogu Ukraina territooriumil häirida satelliitsidet, mistõttu Iskander-M raketid peavad kasutama inertsiaalset juhtimist, mis aga üldjuhul tähendab see sihtmärgist kõrvalekallet kuni 80 meetrit, aga tihtipeale ka rohkem.
Selles kontekstis ongi küsimus, et kuidas üldse oleks võimalik efektiivselt nende rakettidega Kiievis asuvat sõjalist sihtmärki rünnata. Viimases rünnakus kukkus üks selline rakett keset teed ja tegi sinna augu, aga kas on mõtet nii kulutada väga kalleid rakette? Ehk siis nö punkripurustaja lõhkepeaga sihtmärki ei taba, aga mis variandid üle jäävad? Ega olegi muid variante kui tänase teksti alguses kirjeldatud variandid (kassettmoon või õhus plahvatav kild-fugass lõhkepea), mille eesmärgiks on tekitada võimalikult palju kaotusi elavjõus, aga sellisel kujul on rünnaku tulemus Venemaa jaoks miinusmärgiga, sest peale Ukraina rahva viha kasvu ei saavutata mitte kui midagi, seda enam, et valdav osa Ukraina sõjatööstusest on viidud niigi maa alla.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Viimaste rünnakute põhjal võib tuletada, et Ukraina õhukaitse on ballistilisi rakette maha võtvad Patriot’i kompleksid paigutatud Ukraina jaoks kõige tähtsamate objektide kaitsele arvestusega, et mujal ei suuda Venemaa oma raketirünnakutega Ukraina sõjatööstusele ja armeele märkimisväärset kahju teha. Külmalt kalkuleeritud valik, aga sõja ajal tulebki tihtipeale teha selliseid valikuid ning praeguse valiku tegemise aluseks on teadmine, et ballistiliste rakettide jaos väljatöötatud PAC-3 tüüpi õhutõrjerakette on vähe ja neid suuremas koguses juurde saada pole ka lähimal ajal võimalik.Väga palju on eeskätt Ukraina poolelt räägitud Venemaa võimalikust suurpealetungist mais ning Ukraina sõjaväelaste sõnul on nende jaoks kindlasti keerukam siis kaitses olla, kuna puud lähevad lehte ja seetõttu droonide efektiivsus väheneb. Ukraina sõjaväelase, kes kirjutab varjunime Alex all, arvates on sellisel juhul Ukraina jaoks võtmetähtsusega võimalikult laiade nö tapmistsoonide (kill-zone) loomine kaitsepositsioonide ette ehk siis päris laial ribal tuleks maha võtta kogu metsa ja võsa, mis vastasele edasiliikumisel suvisel ajal kaitset pakuvad. Sellisel juhul kasvaks rallidroonide efektiivsus hüppeliselt.
Kuna mõlemal poolel on järjest rohkem eri tüüpe droone kasutamiseks, siis tänavu suvel saavad Venemaa armee poolt valdavaks rünnakud kergsõidukitega (mootorrattad, bagid, sõiduautod, ATV-d), sest nendega on kergem maapinnale paigaldatud tankitõrjemiinidest mööda manööverdada ja nad on piisavalt kiired, et droonidelt vistavad granaadid neile viga ei teeks. Nii soomustehnika kui jala liikuvate sõjaväelaste kasutamine tulemust ei anna, sest nende vastu on droonid efektiivsed. Ja siis ongi sõja neljandal aastal, 21. sajandil peetavas sõjas kaitses olijate jaoks põhiküsimus, kuidas võimalikult efektiivselt takistada kiirelt liikuvaid kergsõidukeid.
Sarnaseid lahinguid olime varem harjunud nägema Mad Maxi filmides, aga eks seal kujutatigi tulevikku. Eks tuleb siis ka Ukraina poolt rohkem kasutusele võtta okastraati, õigele kõrgusele paigaldatud pingule tõmmatud traate, rohkelt väikeseid miine, mille plahvatusest piisab rehvide lõhkumiseks. Rallidroonid peaks teoorias saama nii seadistada, et nad tehisaru kasutades suudavad automaatselt kergsõidukeid rünnata.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina sõjaväelane Kirill Sazonov tõi kaitselahingute kontekstis välja veel ühe nö mängumuutja ehk siis valguskaabli otsas olevad droonid. Tema sõnul on lähimal ajal nende droonide tõttu kaitses oleval poolel eelis, sest edu saavutamiseks on ründav pool sunnitud soomustehnikat kasutama, aga head nö vasturohtu nende droonide vastu ei ole ja lähiajal ka ei tule. 
Valguskaabliga droonide ajastul kaotavad mõlemad pooled palju tehnikat, aga mõningatel juhtudel on küll küsimärgid, et miks Ukraina oma tehnikat nii kasutas. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pehkno andmetel avaldati Venemaa poolelt video, kus nende droon ründas Lõmani suunal Katerinivkas asuvast rindejoonest ainult kuue kilomeetri kaugusel metsaviirus asuvat Ukraina armee väga kallist liikuvsuurtükki PzH 2000, mis droonirünnaku tulemusena hävis.
Liikuvsuurtükid on droonide jaoks kerge saak, sest neil ei ole soomust, samas on masinas laskemoona, mis plahvatab.
Ukraina droonide hea töö tulemusena Venemaa armeel enam ei olegi eriti liikuvsuurtükke järele jäänud, rindele veetakse peamiselt kohmakaid järeleveetavaid suurtükke, aga peaks ka Ukraina poolel teada olema, et mõlema poole droonid lendavad valguskaabliga 20 kilomeetri kaugusele ning EW vahenditest nende vastu abi ei ole.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Droonide sõja ajastul on juba tekkinud 20 kilomeetrine tsoon, kus soomustehnikal on keeruline tegutseda ning Ukraina poolelt mõlema poole tehnika kaotuste osas arvet pidavad Andrew Perpetua sõnul on ka Ukraina armee kaotanud viimasel just Venemaa valguskaabliga droonide tõttu arvestataval määral tehnikat. Kuigi Ukraina teeb mahajäämust kiirelt tasa, siis tänasel päeval on Venemaa armeel selliseid droone veel rohkem, samas kui rallidroonide osas on ülekaal Ukraina poolel.
Militarny andmetel on Saksamaa droonitootja Helsing hakanud Ukraina armeele tarnima droone HF-1, mis on vineerist, mistõttu odav toota ja vastase radaritele raskemini avastatav, aga tootja andmetel on tegemist täielikku automaatrežiimi omava drooniga, mis lendab kuni 100 kilomeetri kaugusele ja sealjuures on ise võimeline nii sihtmärke avastama kui ründama. Ukraina sõjaväelaste sõnul nad siiani ei ole veel kasutanud täielikku automaatrežiimi, aga juba on nad hävitanud paarkümmend sihtmärki 50 kilomeetri kaugusel ja et Saksamaa ettevõtte lubab lähimal ajal tarniga lisaks neid droone sadades ühikutes (kokku 4000), siis läheb venemaa armeel keeruliseks oma tehnika hoidmisega rindejoonest isegi 50 kilomeetri kaugusel ning see on Ukraina jaoks hea käik eesootavate lahingute kontekstis.
Olukorrast rinnetel ka natuke.
Venemaa surub sisuliselt kogu rindejoone ulatuses ning neil on olnud väikeseid edenemisi Kupjanski, Lõmani, Toretske ja Pokrovske suunal, aga need on tõesti väikesed edenemised. Varasemalt on Venemaa analüütikute poolt olnud arvamusavaldusi, et kohe-kohe vabanevad Kurski suunalt nende eliitüksused ning siis hakkavad nad kiirelt edenema Donbassis, eeskätt Slovjanski-Kramatorski suunal.
Tegelikkuses Ukraina hoiab enda käes veel 63 ruutkolimeetrit maad Kurski oblastis, lisaks on Ukraina üksused tegutsemas Belgorodi oblastis ning luurerühmasid on nähtud ka Brjanski oblastis, mistõttu ei saa Venemaa sealt veel oma üksuseid ära viia ning puude lehte minek annab Ukraina armeele omakorda seal metsases piirkonnas võimalused efektiivsemaks tegutsemiseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kuna olukord Kurski oblastis on Venemaa armee jaoks piinlikuks muutumas, siis eile nad teatasid Bassivka asula enda kontrolli alla saamisest. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekho sõnul ei vasta see tõele, tema sõnul on asula küll nii-öelda hallis tsoonis, mis tegelikkuses tähendavat Venemaa sõjaväelaste pidevaid reide kergsõidukitega, kus nad üritavad asulates keldrites ennast varjata, aga siiani on nad hävitatud. Nende asemele tulevad uued ja kõik kordub. Täpselt sama pidavat ka toimuma lõuna pool Rozlivi juures.Venemaa majandusest tuleb järjest rohkem signaale, et kõik ei ole nii suurepärane, kui Putini jutu järgi olla võiks. Väga tõsiseid probleeme tekitab keskpanga baasintress 21%, millel on järjest suurem negatiivne mõju. Juba eelmisest sügisest alates on liisingfirmadele järjest kasvavas mahus tagastatud veoautosid, mistõttu on Venemaal tekkinud tõsised probleemid vedude korraldamisega.
Autosid tagastatakse, kuna ettevõtjatel ei ole sellisel tingimustel võimalik kasumlikult majandada, nii on Kommersandi andmetel nüüd liisingulepingutes intress 27-28% ning aastaga on see keskmiselt kasvanud 58%.
Kallis laenuraha on nö hinge kinni tõmmanud ka Venemaa sõjatööstusettevõtetel, kus palgaralli on läbi ja tootmismahud sisuliselt platool. Põllumajanduses on ettevõtjatel kasulikum hoida raha tähtajaliselt hoiustel, sest kui Venemaa ametlik inflatsioon on natuke üle 10% ja tähtajalise hoiuse eest saadav intress üle 20%, siis põllumajandusettevõtjate sõnul olevat see kasumlikum äri kui vilja kasvatamine, kus kunagi ette ei tea, kui hea saak tuleb, aga tähtajaliselt hoiusel tiksub iga kuu juurde.
Aga ka tähtajaliste hoiustega ei pruugi kõik nii kenasti edaspidi hoiustajate jaoks minna, sest olukorras, kus Venemaa majanduskliima on kiirelt halvenenud ja ka nafta hind on maailmaturul langenud (brent-tüüpi nafta puhul kirjutamise hetkel 63 dollari juurde barrelist ja võib pikemas perspektiivis veelgi langeda) tuleks väga suurt intressi maksta olukorras, kus pangad raha väljalaenamisest enam eriti ei teeniks ja riigil ei jätkuks ka raha pankade toetamiseks võimalikus kriisiolukorras.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Anatoli Nesmiani sõnul ei ole niikaua probleeme, kui ei toimu nö pangajooksu ehk kui inimesed ei taha oma rahasid pankadest välja võtta. Selles kontekstis on hakatud Venemaal rääkima lahendusvariantidena ka rubla devalveerimisest või tähtajaliste hoiuste külmutamisest mingiks ajaks.Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
