Purustatud vene kopter Kiievi lähedal. Foto: Reuters
Kaotused on märkimisväärsed mõlemalt poolt, aga üldjuhul on sellistes lahingutes ründajate kaotused elavjõus kolm korda suuremad. Venemaa armee on sattunud poliitilise surve alla - kui varem üritasid nad suurtüki- ja mitmikraketiheitjate tulega ukrainlaste positsioonidele anda tugevaid tulelööke ja alles peale seda edasi liikuda, siis riigi juhtkond ei ole rahul, sest nii sõdides on edasiliikumine väga vaevaline, lisaks manööverdavad ukrainlased kaitses ning kui Venemaa armee liigub kaudtulega nö ettevalmistatud piirkonda, siis tihtipeale tabab neid seal omakorda tugev ukrainlaste tuli suurtükkidest. Tankidega pealeminek on aga täpselt see, milleks on ukrainlased valmistunud ning kui viimase kolme päeva Venemaa poolseks tankide kaotuseks kokku loetakse suurusjärgus 100 tanki, siis on seda väga palju, sellisel kiirusel tehnikat kaotades on nädala pärast rünnakuvõhm väljas. Lisaks tankidele kaotatakse iga päev ka rohkem kui 40 soomukit ja muud tehnikat. Izjumi piirkonda oli juurde toodud täiendavalt 500 ühikut rasketehnikat, aga üks teema on ladudest juurde vedada lahtikonserveeritud vana tehnikat, aga hoopis põletavam probleem on selles, et lahingutes hukkunud soomukite ja tankide juhte on järjest raskem asendada uute inimestega.
Ukrainlased kasutasid Kiievi suunal manööverkaitset edukalt, aga seda koos vaenlase logistika tugeva häirimisega. Nüüd on Venemaa armee edasiliikumine vaevalisem, logistikaliinid ei ole veel väga pikad ning seetõttu on ka varustamise häirimine raskem. Aga mitte võimatu, nii toimus eile just lõunast pealtungi kontekstis märkimisväärne sündmus, kui Melitopoli lähedal õhiti raudteesild. See oli Venemaa armee jaoks oluline varustuskanal ning selles mõju oli kiire - kuuldavasti saadeti just seetõttu Mariupoli alt kiirelt jõude juurde, et pealetungi intensiivsus ei kannataks. Põhja pool on mingil müstilisel kombel hakanud Venemaal kütusehoidlad ja laskemoonalaod põlema, aga nii suurt mõju sellel ei ole kui raudteesilla hävitamisel lõuna pool. Aga nagu öeldakse, töö käib. Ja nii USA kui UK andsid teada, et nende jaoks on Venemaa sõjaväe- ja taristuobjektide ründamine ukrainlaste poolt igati mõistetav tegevus.
Mõned päevad tagasi ilmus NBC News'is minu jaoks väga huvitav materjal, mis sidus mitmedki otsad nö kokku. Jutt siis USA luureteenistuste rollist selles sõjas. Nii olid paljud eksperdid kahtlevad selles, et kas ikka lasti kohe sõja alguses alla suur lennuk Venemaa dessantväelastega, aga tuleb välja, et ikkagi lasti. Mingi aeg tagasi oli ka minu ühe postituse osas poleemikat, et kas USA ikka annab reaalajas luureinfot Ukrainale. Tuleb välja, et annab küll ja nüüd võeti maha selles osas ka piirangud nn rahvavabariikide ja Krimmi territooriumi osas. Mõned päevad tagasi näitas ka meie uudistesaade Putini kõnet, kus ta rääkis, et tiibrakettidega Kalibr oli rünnatud ladusid Zaporižžjas, kus olevat asunud suures koguses läänest saadetud sõjatehnikat. Reaalses elus on asjad teisiti. Esiteks ei hoita enam kuskil suurtes kogustes ühes kohas ei kütuseid, lahingumoona ega ka sõjatehnikat ja just seetõttu tulistab Venemaa raudteejaamasid, sest nö rasvasemaid märklaudasid tal lihtsalt eriti rohkem polegi. Teiseks fikseeritakse tiibrakettide väljalasud ning kui on kindlaks tehtud nende eeldatav sihtmärk, siis liigutatakse kiirelt kriitilise tähtusega relvasüsteemid teise kohta. Just tänu USA luureinfole olevat Ukraina õhutõrjevõimekus säilinud, sest kuigi Venemaa peilis välja kohad, kuhu raketilöök anda, siis raketi kohalejõudes oli seal ees juba tühjus. USA luureinfo on olnud hindamatu abi ja on ka edaspidi.
Saksamaa lubab anda õhutõrjesoomukeid Gepard, aga ka nendega tekkis ootamatu probleem. Nimelt on Gepardil peal kaks 35mm kiirkahurit, mis on toodetud Šveitsis, aga Šveits on neutraalne ja nad pole nõus nendele kahuritele laskemoona andma, samas kui sakslastel endil oli olemas ainult 23000 ühikut laskemoona. Hädast aitab välja Brasiilia ja sealt saab 300000 ühikut laskemoona. Iseasi, millal need Gepardid üldse lahingusse jõuavad. Kuuldavasti on Ukrainasse jõudnud rohkem kui 50 haubitsat M777, nende kiire rindelejõudmine on palju reaalsem ning juba on ka üks 50-liikmeline grupp USA-s vastava väljaõppe läbinud suurtükiväelasi saabunud Ukrainasse, et siis tegusid hakata tegema.
Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov rääkis, et ühes Euroopa riigis toimunud liikuvsuurtüki koolitusel suutis ukrainlastest ekipaaž tabada märki juba esimese lasuga ning nad tabasid paremini kui instruktorid. Hiljem tegid praktilisi ettepanekuid, kuidas liikuvsuurtüki tööd juhtivat tarkvara paremaks teha. Nende oskused olid olnud muljetavaldavad, aga eks nad ole saanud ka väga palju praktikat. Nagu öeldakse, et raske lahingus, aga hiljem kerge treeningul.
Mariupoli lähedalt on tulnud infot, et osad Mariupoli õudused üleeelanud mehed on sattunud vihma käest räästa alla. Nimelt, kui filtratsioonipunktis leitakse dokument, millest nähtub, et see isik elas enne sõda Mariupolis, siis loetakse ta kohe nn Donetski Rahvavabariigi elanikuks koos kohustusega minna sõtta Ukraina vastu.
Okupantidel on plaan läbi viia nn referendum Hersoni oblastis, aga kerge see olema ei saa, sest esiteks on sõjategevus kohe Hersoni linna lähedal ja teiseks on kohalik elanikkond äärimiselt vaenulikult häälestunud okupantide suhtes. Hersoni telemasti õhkulaskmine sobitub sellesse mustrisse hästi. Kes tegi? Ei tea ja pole ka vahet, peamine, et see propaganda seal sellisel kujul praegu ei saa levida.
Järgmine ülevaade minu poolt pühapäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebooki postitusel.