Major: „Lubage ette kanda!“
Polkovnik: „Luban!“
Major: „Mul on nii head kui halvad uudised, millest alustan?“
Polkovnik: „Halvad uudised enne.“
Major: „Mospines tabas meie S-400 õhutõrjedivisjoni ukrainlaste raketirünnak, mille käigus nad hävitasid kaks laskeseadet, radari, juhtimispunkti ning üks laskeseade sai veel viga.“
Polkovnik tõmbas selle jutu peale tee kurku ja sisistas kurjalt: „See on ju katastroof! Mida selle juures saab veel head olla?“
Major: „Kui me nägime ATACMS rakette meie poole tulemas, siis jõudsime S-400-st nii kaugele joosta, et isikukoosseisu hulgas kaotusi ei ole!“
Minu poolt väljamõeldud dialoog, iseloomustamaks vahetult Donetski lähedal toimunud raketirünnaku tulemusi, mille kohta Venemaa meedias väideti, et rünnaku käigus elavjõus kaotusi ei olnud ja nagu teada, Venemaa kaitseministeerium kunagi ei valeta (sarkasm kuubis). Aga kõige huvitavam küsimus on, et miks oli väga kallis kaugmaa õhutõrjekompleks rindejoonele nii lähedal (40 kilomeetrit), sest ta asus ka HIMARSilt lastavate lühema lennukaugusega juhitavate rakettide laskepiirkonnas, rääkimata ATACMS rakettidest. Sellist kompleksi peaksid vähemalt teoorias katma keskmaa ja lühimaa õhutõrjekompleksid, aga nendel pole ATACMSi vastu mingit lootust niigi.
Rünnak ise toimus 22. mail, aga eile ilmusid sotsiaalmeediasse Venemaa enda sõjaväelaste poolt filmitud video ja tehtud fotod, mis näitavad selgelt, et radar sai tabamuse ning rünnakus kasutati kassettmoonaga ATACMS rakette. Ekspertide hulgas tekitas suurimat elevust just radar, sest väidetavalt olevat tegemist kompleksi S-350 modifitseeritud radariga 96L6TsP, mis mitmete ekspertide arvates pidavat olema ballistiliste rakettide lennutrajektoori arvutamiselt vähemalt teoorias edukam.
Kuigi Venemaa poole väitel elavjõus neil kaotusi ei olnud, siis vähemalt minul on seda raske uskuda ning ainuke variant pääsemaiseks oleks olnud ummisjalu põgenemine peale seda, kui nad fikseerisid ballistiliste rakettide väljalaskmise Ukraina poolelt ja ka sellisel juhul oleks neil selleks vähe aega jäänud. Järjekordne rünnak, kus enne sõja Putini poolt maailma parimaks õhutõrjekompleksiks ristitud S-400 hätta jäi juba küllaltki eakate USA ballistiliste rakettide vastu.
Aga sellega Venemaa hädad ei piirdunud, sest eile õhtul oli taas väga kuum Krimmis. Alljärgnevalt info Venemaa z-kanalist, et keegi ei saaks mind süüdistada nö Ukraina propaganda levitamisest. Venemaa poole andmetel olid ATACMS raketid nende õhukaitsest läbi murdnud ning Venemaa õhukaitse kandis suuri kaotusi, täpsemalt kolm S-400 laskeseadet, üks S-300 laskeseade, mitu õhutõrjekomplekside radarit. Kaotused isikukoosseisu hulgas 29 inimest, haavatuid rohkem kui 35. Hävis rohkem kui 20 ühikut tehnikat, mis ootas rindele saatmist. Esialgse info kohaselt võisid vigastusi saada ka kaks ründelennukit Su-25, aga see info olevat esialgne ja vajavat täpsustamist. Meedias on video ka Aluštast Krimmi lõunarannikul, kus raketid tabasid seadmeid, mille abil väidetavalt luuresatelliitidega sidet peeti.
Eileõhtune rünnak oli nii edukas, et Venemaa z-kanalites valitseb must masendus, sest nüüdseks on selgemast selgem, et ATACMS rakettide vastu on nad võimetud ning kui nendega võetakse kaugmaa õhutõrjekompleksid maha, avab see palju paremad võimalused nii Ukraina poolt väljalastavatele tiibrakettidele kui droonidele. Nüüd ongi Venemaa z-kanalitel põhiküsimus, et kui palju ukrainalastele neid rakette antakse. Ahjaa, CIT (Conflict Intelligence Team) andmetel olevat neil foto, mis on tehtud väikese raketilaeva Tsiklon uppumiskohalt ning veepinnalt pidavat olema uppunud laeva kõrgemad osad hästi näha, aga turvalisuse kaalutlustel ei lubavat foto autor seda meedias levitada.
Mingi aeg tagasi, enne USA relvaabi saabumist, kirjutasin kuidas Venemaa ründelennukid Su-25 on iga päevaga järjest julgemad ning nad lendasid probleemideta isegi Tšasiv Jari kohal ning Venemaa sõjaväelaste sõnul oli nendel lennukitel oluline roll nende edenemisel Otšeretine juures. Nüüd aga on selle võimaluse ajaaken sulgunud ning neid lennukeid võetakse maha järjest tihedamini, nii lasid eile päeva jooksul 110. brigaadi võitlejad alla kaks Venemaa Su-25 ning ukrainlaste sõnul on neil hammas verel, mobiilseid õhukaitsekomplekse jagub ning suškopad saab ainult jätkuda, kui Venemaa armee neid samamoodi edasi kasutab.
Kui ei kasuta, on Venemaa enda sõjaväelaste sõnul nende edenemine just avatud maastikul edaspidi äärmiselt küsitav, nii et suure tõenäosusega nad jätkavad senist taktikat ning lennukid kukuvad ka edaspidi alla.
Olukord rinnetel. Eilse päeva jooksul Venemaa armeel arvestatavat edenemist ei olnud ning Harkivi suunal on nende pealetung täielikult seisma jäänud, kuigi sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul on häda sunnil Venemaa seal lõigul oma vägede arvukuse tõstnud 32000 pealt 40000-ni ning selleks olevat toodud sinna rindelõiku lisaks Venemaa kõige võitlusvõimelisemaid üksusi teistest lõikudest. Sellest hoolimata teeb hoopis Ukraina edukaid vasturünnakuid ning Venemaa enda allikate kohaselt on Liptsi suunal Ukraina tagasi võtnud kuni 500 meetrit (Ukraina poolelt sellele infole kinnitust veel ei ole) ning ka Vovtšanskis on Ukraina teinud vasturünnakuid.
Suurimaks probleemiks on seal lõigus endiselt see, et Ukraina ei tohi teatud relvadega Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi objekte tulistada. Olukorda illustreerib kõige paremini info selle kohta, et Venemaa ründas lausa 15 õhukaitsekompleksist S-300 lastud raketiga Harkivi linna, põhjustades kaotusi tsiviilelanikkonna hulgas. S-300 laskeseade oleks ATACMS raketile magus sihtmärk ning seda laskeseadet ei jõutaks ära ka liigutada ehk siis keeld kasutada relvi Venemaa territooriumil suurendab väga olulisel määral just Ukraina tsiviilelanikkonna kannatusi ning selle probleemi vastu on efektiivne ravim ju olemas. Huvitav on see, et USA-s toimuva poliitilise võitluse raames on vabariiklased asunud selles osas Bidenit survestama minu arvates täiesti õige argumendiga, et relvaabi andes soovime me ju Ukraina võitu, aga selleks tuleb ukrainlastel lubada vaenlast hävitada nende territooriumil.
Võib ju seada näiteks piirangu, et Venemaa territooriumil võib lasta ainult ja ainult sõjalisi objekte, see oleks minu arvates mõistlik kompromiss. Siiski on oluline lisada, et Ukraina tulistab ka praegu Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi objekte, aga kasutades selleks relvastust, mis ei ole nii täpne ning siis juhtub mõnikord ka nii, et nõukaajast pärit suurtükkidest lastud mürsud kukuvad sihtmärgist mõnikord päris kaugele, nii et täppisrelvade kasutamine on kasulik nii Ukrainale kui ka Venemaa enda tsiviilelanikkonnale. Kui S-300 laskeseadmed maha võtta, siis oleks Harkivis olukord oluliselt rahulikum. Kui lennuväljadel Su-34 rauavihmaga üle kallata, siis jääks ka liugpommide viskamist vähemaks.
Luhanski rindel on kõige rohkem emotsioone olnud Bilohorivka ümber ning seda just Venemaa enda z-blogijate poolt. Svjatoslav Golikovi sõnul põhjustab järjekordne valeväide asula äravõtmisest nende sõdurite asjatut surma, keda jälle hakatakse neid laup-rünnakutes surma saatma, et ennatlikult väljahõigatud tulemus tagantjärgi saavutada.
Tema sõnul on asulat rünnatud pikema aja vältel kampaania korras ning alati on see nende poolelt lõppenud suurte kaotustega nii elavjõus kui tehnikas. Ukrainlased olevat seal endid hästi maasse kaevanud ja kasutavat osavalt olemasolevaid maa-aluseid ehitisi, nii et sellisel kujul olevat neid seal üliraske välja tõrjuda, ometi iga teatud aja tagant mõttetud rünnakud muudkui korduvad ja korduvad.
Rindejoon on väheliikuv ka Donbassis, kus Venemaa armee küll üritab ja mõnes kohas on neil väikesed edenemised, aga nad tunnistavad ise ka, et kõik see tuleb väga suurte kaotuste hinnaga ning mis veel hullem nende jaoks, tehnikat olevat iga päevaga järjest vähem, mida kasutada nii laskemoona veoks kui vajadusel isikukoosseisu evakueerimiseks. Sellega seoses demonstreerisid Venemaa sõjaväelased nö innovatsiooni, kus mootorrattale oli paigaldatud kaks 120 mm miinipilduja miini ja üks pidavat olema seljakotis, seega saab korraga viia niimoodi miinipilduja juurde kolm ühikut laskemoona, samas kui selline transport on üliohtlik, sest mootorratta tolmurida on kaugelt näha ja Ukraina rallidroonid juba ootavad saaki.
Aleksander Kovalenko aga imestas, et Ukraina armee hävitas Venemaa kaheosalise amfiibse roomikmasina GAZ-3344-20 Aleuut, milliseid olevat Venemaa armeel väga vähe ja mis on ette nähtud eeskätt karmis kliimas talveperioodil kasutamiseks ning ta järeldas, et olukord tehnika osas peab olema väga nukker, kui soomustehnika asemel tuuakse selliseid masinaid rindele. Selles kontekstis kirjutas Forbes, et Venemaa on hakanud järjest rohkem rindele tooma õhukese soomusega (10 mm) BTR-50, millised võeti Nõukogude Liidu armees kasutusele aastal 1954.
Venemaa kaitseministeeriumis toimuvad huvitavad protsessid ning iga päev lisandub nimekirja kindraleid, kes on arreteeritud ning viimastena lisandusid sinna kindral-leitnant Šuvalov, kes oli Valeri Gerassimovi asetäitja ning 20. armee komandör kindral-leitnant Suhrab Ahmedov, kelle auaste tõusis kalendriaasta jooksul kaks astet.
Šuvalovit süüdistatakse altkäemaksu võtmises, aga et Venemaa armee kindralite hulgas oli selline tegevus sama enesest mõistetav kui see, et näiteks kass püüab hiiri, siis käib ka Venemaa z-blogijate hulgas nuputamine, et mis siis ikka praeguse arreteerimiste laine tegelik põhjus on. Venemaa süsteemis on altkäemaksu võtmine ja riigi tagant varastamine täiesti enesestmõistetav tegevus ning küsimärke tekitaks hoopis see, kui inimene oleks aus. Putinile selline olukord sobib, sest sellised inimesed on kõik hästi kontrollitavad, nad teavad, et vajadusel on nende kohta piisavalt kompromiteerivat materjali, mille alusel saab neid süüdi mõista ning see omakorda tagab lojaalsuse juhile.
Süsteem toimib vastastikusel mõistmisel seni, kuni ei teki tõrget, mis Putini välja vihastab. Ehk siis võite varastada, aga selle läbi ei tohi kannatada armee võimekus. Nüüd on sõja käigus selgunud, et kõik analooge mitteomavad imerelvad on osutunud blufiks ning Putin on seeläbi sattunud maailmas naerualuseks, aga seda ta vihkab üle kõige. Kättemaks on juba tabanud inimesi, kes olid seotud nn imerakettide ehitamisega, Šuvalovi osas nähakse seost selles, et Putinile on sõja käigus pidevalt ettekannetes olukorda ilustatud ning nüüd on kätte jõudmas hetk, kus Venemaal lihtsalt ei jätku vahendeid sõjas suurema edu saavutamiseks lähimal ajal. Ka heidetakse Šuvalovile ette, et siiani ei toimivat Venemaa armees korralikult kaitstud side, aga selles ei saa küll teda süüdistada, et Venemaal endal lihtsalt puudub võimekus detailide ja komponentide tootmiseks, millest korralikke sidepidamisvahendeid ehitada.
Kindral-leitnant Suhrab Ahmedoviga on olukord Venemaa juhtkonna jaoks keerulisem, sest kindralile heidetakse ette liiga suuri kaotusi elavjõus, aga Venemaa enda z-blogijad küsivad, et kuidas on võimalik ilma suurte kaotusteta sõjas edu saavutada, see on elementaarne tarkus, et pealetungil on pea alati kordades suuremad kaotused elavjõus ja tehnikas, võrreldes sellega, kui kaitses olla. Et kui Venemaa sõjalise doktriini tingimustes hakata elavjõudu säästma, siis polevatki võimalik edu saavutada. Suhrab Ahmedov olevat Venemaa sõjakooli klassikaline esindaja ning enamus teisi kindraleid olevat täpselt samasugused ning nüüd käivatki mõistatamine, et keda järgmisena samas asjas süüdistamise tõttu arreteeritakse, sest pistist võtta ja riigi tagant varastada armastavad nad ju enamuses kõik.
Ei ole liigne lisada, et kõik see kokku Venemaa armee võitlusmoraali ei paranda, sest puuduvat arusaamine, kuidas üldse kujunenud olukorras oleks võimalik lahinguväljal edu saavutada, eriti olukorras, kus iga päevaga olevat järjest rohkem valusalt tunda ameeriklaste relvaabi Ukrainale. Tsivilist Beloussov on läinud sõjaväelaste vastu olukorras, kus tal ei ole pakkuda paremaid variante edu saavutamiseks. Ahjaa, see infokild jooksis z-kanalist Kremljovskaja tabakerka siiski läbi, et Beloussovi initsiatiivil tehakse sõjaväelastele uus palveraamat, kus on palju uusi sõjaväelisi palveid ning edaspidi olevat plaan viia armees läbi kohustuslikud palved kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Selle peale tahaks hõigata, tsiteerides klassikuid: „Tule taevas appi!“. Hetkel on Venemaa armee juhtimises peataolek järjest märgatavam ning see on Ukraina jaoks hea uudis.
Lõpulõik tuleb seekord Venemaa propagandast. Vladimir Solovjov oma saates näitas uudislõiku Prantsusmaalt, mille kohaselt olevat Iraani presidendi helikopteri õnnetuses süüdi piloot, kes olevat olnud Mossadi agent ja kelle nimi olevat olnud Eli Kopter. Poliit-trollimise kõrgeim tase, ometi Venemaa meedias seda näidati. Omalt poolt lisaksin, et tegelikult oli helikopterit juhtimas hoopis Hiina agent Ho Lee Fuk (nali).
Viimaste kuude jooksul olen kuulnud kurtmist, et ülevaadetes on vähe positiivset, täna oli selles osas seis parem ja loodetavasti muutub lähiajal veel paremaks.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
