Eelmisel nädalal oli omajagu arutelusid selle ümber enne reedet, et kuivõrd tõsine saab olema Bideni nö lahkumiskingitus Venemaale ehk siis sanktsioonide pakett Venemaa energeetikasektori vastu.

Tuleb tunnistada, et minu jaoks on see üle ootuste tugev ning sellest annab märku ka hädaldamine Moskvast ning Venemaa on kulutanud omajagu raha, et levitada sõnumit lääne meedias sellest, justkui tekkivat nende sanktsioonide raames probleemid Euroopas nii maagaasi kui ka naftatoodetega.

Venemaa enda energeetikaekspert Mihhail Krutihhin ja majandusanalüütik Anatoli Nesmian sellega ei nõustu ja nende hinnangul on Venemaa turuosa võimaliku vähenemise mõju turuhindadele lühiajaline ning Krutihhini sõnul ei ole probleeme kuni poole Venemaa praeguse naftaekspordi asendamisest teiste OPEC+ väliste tootjate naftaga, aga kui Venemaa turuosa ümbermängimise käigus peaksid nö närvid kaotama OPEC+ tootjad, kellel on kartellipoliitika elluviimiseks tootmisvõimsusi miljoneid barreleid päevas reservis (eeskätt Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid), siis võib järgneda maailmaturul hoopis hinnasõda, mille käigus maailmaturuhinnad kukuvad madalale ning see lööks Venemaad täiendavalt.

Krutihhini sõnul on peale sanktsioonide teatavakstegemist tõusnud nafta maailmaturuhinnad ainult 5 dollarit barrelist (13.01 hommikul oli brent-tüüpi nafta hind 81 dollarit/barrel) ning tema sõnul olevat lühiajalised üleshüpped selliste sündmuste puhul loomulikud ning tihtipeale järgneb sellele korrektsioon allapoole.

Venemaa naftatootjatest jäi sanktsioonide alt välja nende suurim naftatootja Rosneft, aga Krutihhini sõnul ekspordib just see ettevõtte torujuhtmete kaudu naftat Hiinasse ning selle eksporti pole võimalik takistada, küll aga kehtestati USA poolt sanktsioonid ettevõtte tütarettevõtetele. Sanktsioonid kehtestati Surgutneftagaz’ile ja Gazprom Neft’ile, mis ekspordivad Kommersandi andmetel kahe peale kokku 20% Venemaa naftast ja naftatoodetest, aga laevaga ekspordist on nende turuosa veelgi suurem. Venemaal kuulub Surgutneftegaz’ile näiteks Kirišis asuv nafta rafineerimise kompleks ja Gazprom Neftile kuulub Omskis asuv nafta rafineerimise kompleks, mõlemad eelpool nimetatud kompleksid on Venemaa suurimate hulgas.

Gazprom on Mihhail Krutihhini sõnul oma ennesõjaaegse tippajaga võrreldes kaotanud Euroopas turgu 155 miljardi kuupmeetri maagaasi ulatuses, peale Ukraina otsust mitte pikendada maagaasi transiiti läbi Ukraina saavad nad ainult läbi Türgi torujuhtmete kaudu eksportida suurusjärgus 16 miljardit kuupmeetrit aastas.

Minul on õnnestunud lugeda isegi Eestis kirjapandud arvamust stiilis, et selline turuosa kaotus ei ole rahaliselt suur kaotus ja selle võrra kasutab Venemaa rohkem maagaasi siseriiklikult. Kui läbi Ukraina transporditud 15 miljardi kuupmeetri maagaasi pealt teenis Venemaa Krutihhini andmetel 6,5 miljardit dollarit, siis 155 miljardi kuupmeetri puhul on ju teenitud rahaliste vahendite suurusjärk kümme korda suurem ning see on väga suur summa ka Venemaa kontekstis.

Ülimalt keerulises majanduslikus olukorras Gazpromi aitas vee peal hoida just Gazprom Neft, milles oli Gazpromil 96% osalus, aga nüüd on see ettevõtte USA sanktsioonide all, mis on ärimaailmas üks halvemaid asju, mis ühe ettevõttega võib juhtuda.

Veeldatud maagaasi osas kehtestati sanktsioonid Gazpromi „Portovaja SPG“ ja NOVATEKi „Kriogaz-Võsotskile“.

Viimati nimetatud ettevõttes toodeti eelmisel aastal Kommersandi andmetel 660 tuhat tonni veeldatud maagaasi ja sellest pool oli läinud Belgiasse, aga aasta lõpupoole kasvas ka Hispaaniasse saadetud kauba maht. Portovaja SPG oli uus tegija turul, Kommersandi andmetel avati tootmiskompleks alles 2022. aastal ning eelmisel aastal oli tootmismaht 1,5 miljonit tonni ning kaupa eksporditi paljudesse riikidesse, nende hulgas ka Hiinasse, Kreekasse ja Hispaaniasse.

Venemaa energeetikaeksperdi Aleksandr Sobko hinnangul oli nende kahe ettevõtte müügitulu kokku 1,3 miljardit dollarit ning kui paneme selle kõrvale kasvõi läbi Ukraina kulgenud maagaasi transiidi eelmisel aastal, siis näeme, et tegemist on suhteliselt väikeste summadega. Sobko sõnul hakkab tänavu USA-s tööle Plaquemines LNG võimsusega 14 miljonit tonni veeldatud maagaasi aastas, lisaks sellele LNG Canada ja mitmed teised ettevõtted, seega tema hinnangul võib maagaasi osas olla turul teatud defitsiit sanktsioonide tingimustes kuni suveni, aga eks see sõltub ka muudest faktoritest, kasvõi näiteks ilmast.

Sanktsioonide all on rohkem 180 tankerit, peamiselt nafta transpordiks kasutatavad laevad ning selles osas on hetkel määramatust palju, ka Venemaa poolel, et täpselt ei tea keegi, kuivõrd õnnestub sanktsioonide kehtestajal nende täitmist kontrollida olukorras, kus laevasid on palju. Tuleb aga arvestada, et nüüd võivad USA sanktsioonide alla sattuda kõik ettevõtted ja eraisikud, kes tegid või isegi planeerisid koostööd sanktsioonide all olevate Venemaa nafta- või gaasitööstuse ettevõtetega. Puudutab see ka näiteks Indiat ja Hiinat, kui nad sanktsioonide all olevad laevad näiteks sadamasse lasevad ja sealt kaupa hakkavad maha laadima.

Sanktsioonide all on nüüd Venemaa ka naftatööstuse nn teenuste sektori ettevõtted, mis aitasid Venemaa tootjatel nafta leiukohti leida ja sealt naftat ja maagaasi välja pumbata. Sõja alguses lahkusid Venemaa turult selle sektori suurtegijad, ometi moodustati Venemaal juriidilised kehad, mille kaudu kaudselt nende töö jätkus ning seal oli lahkunud ettevõtete mõju jätkuvalt tuntav. Kokku on sanktsioonide all 35 selle valdkonna ettevõtet.

Kirjutasin sanktsioonidest põhjalikult seetõttu, et minu hinnangul on see tugev käik õiges suunas, samas oleks võinud teha selle käigu ka aasta varem. Ei aidanud ju ei Bidenit ega demokraate see Venemaa naftatööstuse poputamine jutuga, et sanktsioonide jõulisemal kehtestamisel tõuseksid nafta maailmaturuhinnad, selle tulenevalt ka bensiini hinnad USA tanklates ja siis oleks neil lootust valimisvõiduks vähem. Valimised nad kaotasid, samas teenis Venemaa nii nafta, naftatoodete kui maagaasi müügist eelmisel aastal palju raha, mis võimaldas neil sõda edasi pidada. Vähemalt tehti nüüd see käik ära ja Trump sai olulise trumbi juurde, sest Bideni viimane sanktsioonide pakett oli tõesti suur samm õiges suunas.

Olukorrast rinnetel ka.

Kurski oblasti kontekstis on Venemaa z-kanalitest kurtmist palju, et Trumpi ametisse astumise päevaks nad ukrainalasi sealt välja ei saa. Viimaste päevade jooksul ei ole Venemaa üksused edenenud, Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul suudeti Venemaa sõjaväelased (koos põhjakorealastega) välja suruda Mahnivkast, mis on mõne kilomeetri kaugusel Sudžast. Venemaa jätkab aktiivse ründetegevusega, aga Pekhno sõnul on Ukraina sinna rindelõiku koondanud oma parimad üksused, kes pidavat omavahel hästi koostööd tegema ning nad väga efektiivselt vähendavad seal Venemaa üksuste võitlusvõimet.

Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul kasutab Venemaa seal palju liugpomme, aga tunnistab ka z-blogija Figterbomber, et just Kurski oblastis on liugpommide efektiivsus jäänud loodetust palju väiksemaks, eeskätt seetõttu, et vananenud luureinformatsiooni tõttu visatakse liugpomme kohtadesse, kus ukrainalasi väga tihti enam ei ole. Ka olevat Fighterbomberi sõnul Venemaa ohvitseride jaoks kõige olulisemad efektsed videod pommide plahvatamisest, see, kas selle käigus ka millelegi pihta saadi, pidavat olema täiesti teisejärguline.

Omajagu meediakajastust on saanud kaks Põhja-Korea sõjaväelast, keda meedias näidatakse ning kellest rääkis ka Ukraina president. Sellest on ka varem kirjutatud, et Põhja-Korea sõjaväelastele on antud valeidentiteet ja selles kontekstis oligi huvitav ühe vangi võetud sõjeväelase juurest leitud sõjaväepilet, mille järgi ta olevat hoopis Tõva elanik, kusjuures sama nimega inimene on seal olemas ning veel paar päeva tagasi oli täie elu ja tervise juures. Peale korea keele aga nad ühtki teist keelt ei oskavat, mistõttu on suhtlemiseks vajalik korea keelt oskav tõlk.

Vassil Pekhno sõnul olevat aga tegelikkuses vangivõetud Põhja-Korea sõdureid tunduvalt rohkem, aga kui on oht, et nende näitamisest võiks tekkida probleeme vangistatud põhjakorealaste sugulastel, siis neid ei näidata. Väidetavalt demonstreeritud kahe põhjakorealase puhul on tegemist kokkuleppega, et neid ei saadeta Ukrainast ära ning Ukraina presidendi jutt vangide vahetamisest olevat tehtud kalkulatsiooniga, et Põhja-Korea juht seda ei luba, sest see kinnitaks nende sõdurite osalemist otseses lahingutegevuses Venemaa poolel.

Donbassis aga Ukraina armeel nii hästi ei lähe, Venemaa armee suutis nädalavahetusel edasi liikuda Pokrovskist lõuna pool, kus nad jõudsid Kotline asulani ning ühtlasi lõikasid läbi veel ühe Pokrovski suunal kulgeva varustustee. Ukraina analüütikute sõnul on Pokrovskest lääne pool suhteliselt lage ala väheste asulatega, kus Ukraina armeel on palju keerulisem kaitses olla. Venemaa armee edenes ka Vozdvinevkast põhja poole ning kui nad sealt suudavad veel edasi liikuda, siis joonistub järjest selgemine välja Venemaa armee plaan liikuda Pokrovskist ja Mirnogradist mööda tiibadelt.

Deepstate andmetel liikusid Venemaa üksused edasi ka Toretskes ja Tšasiv Jaris, aga mõlema asula kontekstis tõi Vassil Pekhno välja, et Venemaa armee on seal lõigus olnud juba aasta jagu ning nende edasiliikumist on takistanud Ukraina üksused, kes ei ole lasknud nende asulate juures Venemaa armeel tiibadelt edasi liikuda, mistõttu tuleb Venemaa jaoks edenemine nendes lõikudes väga aeglaselt ja suurte kaotuste hinnaga. Samas ei pea lõpmatule pommitamisele vastu ükski asula ning mingil hetkel muutub rusudes kaitses olemine liiga ohvriterohkeks ning tuleb taanduda.

Ometi on ka Venemaa armeel suured probleemid ning nendest kirjutas oma Telegram kanalis Vault-8 Venemaa sõjaväelane, kes mobiliseeriti 2022. aasta varasügisel. Tema jutu illustreerimiseks on allpool Venemaa sõjaväelaste poolt tehtud video nende tagalas Pokrovski suunal rohkem kui viie kilomeetri kaugusel rindejoonest. Mootorrattal pidavat olema eraldi generaator, millest saab piisavalt voolu, et elektroonilise sõjapidamise kompleksi ära toita ning ainult nii pidavat olema võimalik ellu jääda.

Z-kanali andmetel on Venemaa armee soomustehnika jaoks olukord lootusetu lõikudes, kus ukrainlastel on kaks spetsiaalset roodu rallidroonidega ja kaks roodu taktikalise tasandi luuredroonidega (näiteks DJI Macic 3 seeria), lisaks neile veel Ukraina üksuste droonid ning sellisel juhul ei pidavat Venemaa soomustehnika rindejooneni välja jõudma, sest see muudetakse kasutuskõlbmatuks 3-6 kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Samuti töötavat väga hästi Ukraina suurtükid juhul, kui neil mürske jagub. Z-kanalis tunnistatakse, et kui ukrainlastel oleks rohkem mürske, oleks need sama efektiivsed, kui on rallidroonid. Eesliini lähedal olevat ukrainlastel ka omajagu mobiilseid tankitõrjevahendeid, vähem kui sõja alguses 2022. aastal, aga ikkagi. Kõige selle tulemusena Venemaa armee tankid ei saavat otsetuld anda ja jalaväge julgestada, nad töötavad ainult rindejoonest eemalt nö suletud positsioonidelt.

Z-kanal analüüsis ka Venemaa armee olukorda. Nn mittestandardsetel sagedustel töötavaid ja optilise kaabli otsas olevaid droone pidi olema ainult nö prioriteetsetel rindelõikudel, mujale neid ei jagu. Sellistel oludes pidavat nö tavadroonidega olema Ukraina tehnikat raske tabada, mis üldjuhul on varustatud EW kompleksidega.

Suurtükkide osas olevat puudus nii suurtükkidest kui laskemoonast nendele. Ainuke, mida Venemaa armeel olevat palju, on mobiilsed tankitõrjekompleksid, aga et nende laskeulatus on väiksem kui droonidel, siis erinevalt Ukraina poolest olevat Venemaa jaoks Ukraina soomustehnika laskeulatuses alles vahetult rindejoone läheduses. Venemaal on ka ründehelikopterid, aga need peavad tulema laskmiseks vahetult rindejoone lähedusse.

Kõik see kokku moodustavat Venemaa sõjaväelase sõnul olukorra, kus Venemaa armee jaoks mitte kõige primaarsemates rindelõikudes saavad Ukraina tankid sõita isegi rindejoone lähedusse ja seal otsetuld anda, samas kui neil see ei õnnestu. Neid aitavat ainult see, et neid on oluliselt rohkem ja nad saavad teatud suundades lüüa ainult massiga.

MRAP (Mine-resistant Ambush Protected - miini- ja varitsuskindel soomusauto) Maxx-Pro on saanud Ukraina sõjaväelastelt palju kiita, nii olevat ühe lahinguoperatsiooni käigus üks masin saanud 13 Venemaa rallidrooni tabamust, aga ta suutis lahinguväljalt omal jõul naasta ning lisan allpoole video, kus sellist masinat ründab Venemaa droon juba tõsisema moonaga ehk siis RPG-7 ehk nn porgandiga, aga peale rünnakut töötab masina mootor edasi. Ukrainlased on ise masinaid täiendavalt dünaamilise soomusega kaitsnud nn haavatavamatest kohtadest ning nüüd olevat see MRAP lahinguväljal suurepärane soomusmasin.

Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on viimasel ajal tihenenud juhtumid, kus Venemaa Shahed-tüüpi droonid lendavad väga madalalt. Varem hakkasid nad lendama kõrgel, et pääseda Ukraina mobiilsete gruppide käest, aga nüüd proovivad nad vahepeal jälle madalalt lennates paremini sihtmärgini jõuda.

Ukraina on viimase nädala jooksul oluliselt suurendanud droonirünnakuid Venemaal ning Engelsi lennuvälja lähedal asunud kütusemahutute ründamine oli kokkuvõttes tõeline edulugu, kus z-kanali VTšK-OGPU andmetel hävisid kolm mahutit, kahjustada said 6 mahutit ning kompleksi ei saa lähimal ajal kasutada lähedal asuva lennuvälja tarbeks.

Venemaa meedia jooksis läbi, et eelmisel aastal olevat Ukraina kasutanud 7000 suurema lennuulatusega drooni Venemaa territooriumil (väljaspool sõjapiirkonda) asuvate sihtmärkide ründamisel, aga vaja oleks iga päev 100 drooni kasutamist, mille hulgas ka odavat peibutusdroonid. Viimase aja aktiivsuse kasv droonide osas ei ole z-kanalites möödunud märkamatult ja hädaldamist on selles osas järjest rohkem ja see on ainult hea.

Tänavu on Ukraina tabanud Vassil Pekhno andmetel viite Venemaa armee juhtimispunkti, millest kaks asusid Kurski oblastis ja kolm Donbassis, see ka väga hea tulemus. Nii jätkata.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: