Ukraina seisab kaitses ja hästi seisab. Kui mingi aeg tagasi oli Ukraina õhuruumi kaitsmine ülimalt problemaatiline, siis viimase põlvkonna Stingerite Ukrainale andmisega on olukord selles vallas kardinaalselt muutunud – kui 10 päeva tagasi tegid Venemaa armee lennukid päevas 200 väljalendu, siis eile näiteks ainult 40.
Milles siis asi? Asi selles, et Venemaal on ründelennukitele paigaldatavad juhitavad täppispommid sisuliselt otsas, aga nn juhitamatute pommide puhul tuleb laskuda kolme kilomeetri kõrgusele, et vähegi täpsemalt sihtmärki tabada, aga sellelt kõrguselt võetakse nad maha. Venemaa rünnakuhelikopteritel pole uute Stingerite vastu erilist võimalust. Lisaks tuleb lennukite puhul arvestada aja jooksul väljakujunenud teadmisega, et suurusjärgus 5%-15% lahingulennult naasnud lennukitest pole erinevate vigastuste tõttu enam lennuvõimelised mingi aja. Ahjaa, venelaste paljureklaamitud uue põlvkonna sõjalennukeid pole keegi näinud siiani lahingutes.
Väga palju kära on
õhukaitsesüsteemi S-300 ümber, mille peaks Ukraina saama Slovakkiast. Hea ja efektiivne süsteem, aga siiski Venemaa poolt avastatav ja rünnatav. Küll aga ei ole neil mitte midagi teha portaalsete õhukaitsesüsteemide vastu, kuhu lisandub brittide StarStreak. Tähendab see lahingute mõttes seda, et Venemaa armeel on eeskätt põhja piirkonnas puudu toetus õhuruumist, aga see on pealetungi puhul ülimalt oluline komponent. Riigi katmine kõige uuemate Stingerite ja Starstreak'idega annab ekspertide hinnangul kokkuvõttes parema ja laiema kaitse. See juba töötab ja töötab iga päevaga paremini.
Suur probleem ukrainlaste jaoks on
Venemaa raketid. Need on väga kallid, need hakkavad otsa saama, aga neid jagub Venemaal veel arvestuste kohaselt paariks nädalaks, aga siis on nad sisuliselt otsas (midagi tuleb jätta ka riigipiiride kaitsmiseks mujal). Samas teevad nad palju pahandust, nii oli Ukaina armee jaoks must päev Mykolaivis, kus raketitabamuse sai kasarm, kus sõdurid magasid. Ja see ei ole esimene selline juhtum. Kindlasti peab Ukraina üle vaatama sõdurite ööbimise, sest sellisel kujul ollakse heaks sihtmärgiks. Kindlasti tuleb ka kogu logistika ümber korraldada nii, et kuskil poleks korraga suurt kogust varustust.
Omaette müstiline koht on Hersoni lähedal olev Tšernobajevka lennuväli. Seesama koht, kus ukainlased hävitasid esmalt 40 Venemaa helikopterit, siis teises laines üle 10 helikopteri ja siis veel ühes rünnakus sealsamas kohas Venemaa armee kindral-leitnandi.
Mida ta sealt otsis? Tuttav teema:
sõjaväeline salastatud side ei tööta, seetõttu on kõrgemad ohvitserid sunnitud tulema rindejoonele lähemale, kus nad on juba Ukraina sõjajõudude laskeulatuses. Sidet jälgides saadakse teada koordinaadid ja siis antakse täpne löök. Miks Venemaa tuima järjekindlusega toob oma kallist tehnikat (ühe helikopteri orienteeruv väärtus on 13 miljonit dollarit) sinna hävitamiseks, on ukrainlaste jaoks suureks müstikaks. Tuleb arvestada, et kui peale pommitamist isegi jäävad mõned helikopterid välisel vaatlusel terveks, siis tegelikkuses tuleb nad kõik remonti viia. Õhutoe puudumine on üheks oluliseks põhjuseks, miks Ukraina armee suutis Venemaa armee Mykolaivi alt tagasi tõrjuda.
Tšernobajevka kontekstis tuleb esile tuua
droonide Bayraktar rolli. Nimelt on Ukraina armee valduses nende droonide kõige uuem versioon (väljalase alates eelmise aasta oktoobrist), kus on väga oluliselt parandatud võimekust kaugelt distantsilt tuld juhtida. Nii on Tšernobajevka rünnakute väga täpne tulejuhtimine olnud droonide töö, kes teevad seda nii kõrgelt ja kaugelt, et tõenäosus nende endi ründamiseks on väike. Ukraina suurtükivägi on näidanud kõrget professionaalsust ettenatud koordinaatide pihta tulistamisel.
Mida on oodata eelolevalt nädalalt? Kõige tulisemad lahingud on ees idaosas, aga ka seal on märgata Venemaa üksuste sõjalise jõu vähenemist. Hersoni ümbruses Venemaa väeüksused on asunud kaitsepositsioonidele, eks siis ole näha, kas nad üritavad uuesti lääne poole liikuda või mitte. Põhja pool on hoogustunud partisanitegevus vaenlase tagalas, nii õhiti oluline raudteesild ning jätkuvalt rünnatakse varustust vedavat tehnikat. Venemaa armee üksused on põhja pool kaitsepositsioonidele asunud ning sünkroonse sõja arusaamade kohaselt oleks nende sealt lahkumasundimine Ukraina jaoks ohvriterohke tegevus, sest ründajaid saab surma võrreldes kaitsega suhtes 3:1. Küll on võimalik kasutada asünkroonset lahingutaktikat, eeldab see siis erivarustusega sõjaväeüksuste öiseid rünnakuid, tapjadroonide kasutamist jne. Nii on ideaalis isegi võimalik vaenlaste osade kaupa kotti võtta ja selja tagant rünnates neid hävitada.
Venemaa korjab kokku viimaseid jõude üle riigi ja pole välistatud, et nad üritavad veel korra Kiievi peale minna, kus aga on kolm kaitseliini ning kuhu on saabunud palju uut relvastust. Pealetung saaks Venemaa jaoks olema massiline Venemaa armee tankide hävitamine, sest mitte ükski Venemaa tank ei pea Javelini rünnakule vastu. Valgevene armee võimaliku sekkumise kohta on asjatundjad öelnud, et Valgevene armee on võitlusvõimelt Venemaa armee hale koopia, neil puudub lahingukogemus, puudub motivatsioon. See oleks nende jaoks hakklihamasinasse minek. Nad ei taha seda, aga pole välistatud, et nad ikkagi lõpuks sunnitakse, sest de facto ei ole Valgevene enam iseseisev riik.
Ahjaa, Valgevenest veel mõne sõnaga.
Valgevenelased on saboteerinud raudtee tööd, nii lõhuti alles hiljuti juhtimispunkt, mis koordineeris Valgevene raudtee tööd (raudtee ülesõidud jne). Kõige rohkem on pandud raudteerööbastele traate, mis annavad keskusesse veateateid ning seetõttu on seal siis rongiliiklus häiritud. Lukašenko on marus ja nii on riigi repressiivaparaat suurte jõududega nö diversante otsimas. Nad on riietunud nö tavaliselt, ööbivad telkides raudteede ääres, metoodiliselt kammitakse läbi raudteede äärseid elukohti. Arreteeritud on selle seoses üle 30 inimese, keda on piinatud ja pekstud.
Valgevene ettevõtetest on järjest noori mehi kutsutud sõjaväega seotud asutustesse. Mida see peaks pikemas perspektiivis tähendama, ei osata hetkel veel arvata, sest reaalses sõjas nendest asja ei oleks. Valgevenes asuvaid ettevõtteid võetakse Euroopas kui agressori käsilasi koos sellega kaasnevaga ja nii lõpetatakse sealt kauba ostmine ning välisosalusega ettevõtted järjest peatavad seal oma tegevuse. Arusaamine on Euroopas selge – kui tegutsed Valgevenes edasi, siis toetad oma tegevusega agressiooni Ukrainas. Toetad Lukašenko repressiivaparaati. Nii see on.
Natuke Hiina teemal. USA hüppas järjekordselt Hiinale peale ning otse loomulikult see Hiinale ei meeldi. Küll aga on omajagu kibedat tõtt tõdemises, et Venemaal võimaldab sõda edasi pidada peamiselt Euroopa ise, läbi oma energiasõltuvuse Venemaast. Gaasi ja nafta müügist praegu saadavad summad on piisavad, et veel mingilgi kujul Venemaa majandust püsti hoida. Kui isegi ainult nafta müük ära lõpetada, on Venemaa majanduse kollaps palju kiirem. Ja minul tarbijana oleks ka huvi teada, et millistes tanklakettides Eestis on müügil kütus, mille valmistamisel ei ole kasutatud Venemaa toornaftat. Siis ma saaksin oma valiku teha.
Venemaal on samal ajal tekkinud puudus täiesti ootamatutest kaubagruppidest. Näiteks selline elukvaliteedi osas väga oluline kaubaartikkel nagu naiste hügieenisidemed. Selgus, et Venemaal endal ei ole neid komponente, mis on vajalikud hea imavusvõime tekitamiseks. Puudus on kontoripaberist, sest ka seal on vaja spetsiifilisi komponente, mida Venemaa ei toodeta. Nad pole võimelised välja andma kodumaiseid pangakaarte, sest selle jaoks on vaja väga spetsiifilist plastikut, mida Venemaal ei toodeta. Kas jätkan? Aga see on alles algus, sest ladudes on veel teatud kaubagruppide osas varusid, aga need saavad kiirelt otsa. Kuigi nö ametlik rubla kurss püsib, siis reaalse eluga sellel kokkupuudet pole, sest selle kursiga sularahadollareid kuskilt ei saa. Sularahadollareid müüakse nüüd Telegrami kasutades ja keskmine kurss on üle 200 rubla 1 paberdollari eest. Juba on tekkimas puudus ravimitest ja ka seal on probleem selles, et sisuliselt kõigi Venemaa toodetud ravimite kõige olulisemad komponendid on importkaubad, mida pole võimalik asendada.
Läbirääkimistel on Venemaa hakanud nõudma ühe tingimusena ka sanktsioonide kaotamist, niivõrd valus on see teema juba praegu. EL-i täiemõõtmeline kaubandusembargo oleks valus ka meile, aga väljakannatamatult valus Venemaa jaoks.
Au Ukrainale!
Teet Kalmuse
Facebook postituse põhjal.
